Taotlus

Sotsiaalministri delta_regDateTime \* MERGEFORMAT { regDateTime } käskkir i nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT { regNumber } „ VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine “ Lisa 1 Taotlusvorm Taotleja andmed Asutuse/ettevõtte nimetus: MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm Registrikood: 80154088 Postiaadress: Rüütli 4, Tartu 51007 Arvelduskonto (IBAN): EE562200221017932306 Esindaja nimi ja ametikoht: Hanna Maremäe, juhatuse liige Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Hanna Maremäe, [email protected] , 55569297 Taotletav toetuse kogusumma ( käibemaksuta ): 70 000€ Projekti elluviimise periood: 01.04.2026-31.12.2026 Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad). VIPS- i kirjeldus N imetus: laste ja noorte leinatoetusteenus Lühikirjeldus (sh metoodi line alus ) : Teenuse üldeesmärk on toetada leina kogenud laste ja noorte psühhosotsiaalset toimetulekut ning soodustada nende arengut ning igapäevaelus toimimist. Teenuse eesmärgid on toetada lapse/noore emotsionaalset eneseregulatsiooni ja turvatunde taastumist; aidata lapsel mõtestada kaotuskogemust ning väljendada sellega seotud tundeid; vähendada leinaga seotud ärevust, kurbust ja käitumisraskusi; ennetada leinaga seotud süvenevaid vaimse terviseprobleeme; tugevdada lapse sotsiaalseid oskusi ja toetavaid suhteid eakaaslastega; suurendada lapse võimet kasutada toimetulekuoskusi muutunud elusituatsioonis. Teenuse metoodika ühendab individuaalse nõustamise, grupipõhise töö ning kogemuslikud ja loovad meetodid terviklikuks sekkumiseks. Lähtutakse arusaamast, et lapse leinaprotsess on dünaamiline ja individuaalne ning toimub sotsiaalses kontekstis. Seetõttu käsitletakse last alati osana tema lähivõrgustikust , kaasates võimalusel ka peret ja teisi tugisüsteeme. Metoo dika ühendab kaasaegsed leinateooriad, arengupsühholoogilised käsitlused, psühhodraama ning traumateadliku ja keskkondliku lähenemise põhimõtted. Keskne roll on turvalisel suhtel, emotsionaalse regulatsiooni toetamisel ning kogemuslikul ja loovatel meetoditel, mis võimaldavad lapsel väljendada ja töödelda kaotusega seotud kogemusi eakohasel viisil. Sihtrühm (vanuserühm jne): Teenuse sihtrühmaks on lapsed ja noored, kes on kogenud lähedase inimese surma või muud olulist kaotust ning vajavad tuge leinaga toimetulekul. Lisaks pereliikme kaotusele hõlmab sihtrühm ka lapsi ja noori, kes on kaotanud sõbra, klassi- või trennikaaslase või muu olulise suhte. Teenused on suunatud nii individuaalsetele lastele kui ka gruppidele, kus on toimunud ühine kaotus, näiteks kooliklassidele või treeningrühmadele. Teenuse sihtrüma kuuluvad eelkõige 1 0 -26 -aastased lapsed ja noored, kuid vajaduspõhiselt kohandatakse sekkumisi ka noorematele või vanematele vanuserühmadele, arvestades lapse arengutaset ning individuaalseid vajadusi. Piirkond: üle kogu Eesti Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaalne leinatoetustöö, leinatoetusgrupid , leinatoetus grupid leinatoetuslaagri s. Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): Protsess hõlmab 4-5 seanssi, millesse esimesel korral kaasatakse võimalusel pereliikmed olukorra kaardistamiseks ning sobivate toetusmeetmete leidmiseks. Üks seanss kestab 45-60 minutit, grupikohtumised 90 minutit. Grupikohtumistes osalevad 2-6 last või noort. Leinatoetusprogramm hõlmab endas 3-4 kohtumist enne leinatoetuslaagrit (perekohtumine pluss individuaalsed või grupinõustamised), 7-päevast leinatoetuslaagrit ning järelkohtumist perega. Leinatoetuslaagris osaleb iga-aastaselt 40-45 last. Vorm (k ohapeal, veebis jne): Kohtumised toimuvad kohapeal. Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad): MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi tegevus sai alguse 1994. aastal, seoses vajadusega toetada lapsi pärast parvlaev Estonia katastroofi. Kolmekümne aasta jooksul arendati Eestis välja terviklik leinatoetusprogramm, mis ühendab laagritöö, individuaalse nõustamise ning grupipõhise toe. Aja jooksul on kujunenud terviklik lähenemine, mida rahvusvahelises kontekstis on käsitletud kui nn “Eesti mudelit”. Programmi keskmes on rakendusteatri ja loovate, kogemuslike meetodite süsteemne kasutamine laste leinaprotsessi toetamisel. Käesolevat praktikapõhist teadmust on süstematiseerinud ja analüüsinud ka Aivar Simmermann oma doktoritöös, mis käsitleb rakendusteatri praktikate rolli leinatoetuslaagrites aastatel 1995-2017. Uurimus näitab, et loovad ja grupipõhised sekkumised toetavad laste emotsionaalset väljendust, eneseregulatsiooni ning kaotusega seotud kogemuste tähendustamist. Metoodika ühendab teaduspõhised käsitlused (evidence-based practice) ning pikaajalise praktikapõhise kogemuse (practice-based evidence), mis koos loovad tugeva aluse tõhusaks ja kultuuriliselt kohandatud sekkumiseks. Kasutatav metoodika tugineb mitmete kaasaegsete uurimissuundade ja tõenduspõhiste praktikate kombinatsioonile. Kaasaegsed käsitlused rõhutavad, et lein ei ole lineaarne protsess, vaid hõlmab dünaamilist liikumist kaotusele suunatud ja taastumisele suunatud tegevuste vahel (Stroebe &amp; Schut, 2010; Stroebe et al., 2017). Uurimistulemused näitavad, et grupipõhised sekkumised toetavad laste kohanemist, eriti juhul kui need sisaldavad eakaaslaste tuge ja struktureeritud tegevusi (Rosner et al., 2010; Currier et al. 2007; Pfefferbaum et al. 2014). Samuti on leitud, et traumateadlikud ja loovad lähenemised, sealhulgas kunsti- ja draamapõhised meetodid aitavad lastel töödelda keerulisi emotsioone viisil, mis ei eelda ainult verbaalset eneseväljendust (Malchiodi, 2012; van der Kolk, 2014; Crenshaw &amp; Hardy, 2016). Teenuses lähtutakse süsteemsest lähenemisest, kus lapse toetamine toimub koostöös tema lähivõrgustikuga (Bronfenbrenner, 1979). Vajadusel tehakse koostööd kooli, lasteaia või teiste lapsega seotud institutsioonidega, et tagada järjepidev ja toetav keskkond. Leinatoetustöö struktureerimisel lähtutakse ka leinatöö ülesannete käsitlusest, mille kohaselt hõlmab leinaprotsess olukorra tunnistamist, muutustega kohanemist, toimetulekuoskuste kujundamist ning toetavate suhete hoidmist (Worden, 2009; Hooyman &amp; Kramer, 2006). Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus ) : Leinatoetuse sekkumisel on olemas struktureeritud metoodiline juhend, mis kirjeldab sekkumise eesmärke, põhimõtteid, tööprotsessi ning kasutatavaid töövorme (individuaalne nõustamine, grupitöö). Juhend tugineb kaasaegsetele leinakäsitlustele, traumateadlikule lähenemisele ning pikaajalisele praktikapõhisele kogemusele. Metoodiline juhend on kasutusel spetsialistide väljaõppes ja igapäevases töös ning tagab teenuse ühtlase kvaliteedi ja rakendatavuse erinevates piirkondades. Juhendmaterjal ja näidised sekkumise struktuurist ning töövõtetest esitatakse taotluse lisana. Juhendid lisatud manusena. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus) : MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi tegevus sai alguse pärast 1994. aasta Estonia katastroofi , kui 1995. aasta suvel toimus esimene leinatoetuslaager. 30 aasta jooksul on ko rraldatud 27 l einatoetuslaagrit süklit (varasemalt aastas 2-3 laagrit, viimastel aastatel 1) ning nõustatud lugematul hulgal lapsi ning peresid. Viimastel aastatel on ühing liikunud üha enam lähivõrgustiku kaasamise ja nõustamise suunas , kus suvise leinatoetuslaagri kõrval on üha olulisem roll individuaalsetel ja grupinõustamistel väljaspool laagrit. Tagasiside kogumise viis: kokkuvõtvad kohtumised peredega leinatoetustöö lõppedes, kohalike omavalitsuste laste heaolu spetsialistide tagasiside. VIPS-i kirjeldus Nimetus: l apsevanemate, hooldajate ja teiste täiskasvanute leinatoetusteenus Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Teenuse eesmärk on toetada lapsevanemate ja hooldajate toimetulekut leinaga ning tugevdada nende võimet olla lapse jaoks turvaline ja toetav täiskasvanu. Lapse turvatunne ja emotsionaalne taastumine on tihedalt seotud sellega, kuivõrd stabiilne, kättesaadav ja emotsionaalselt kohal on tema lähisuhtes olev täiskasvanu. Teenuse esmane sihtrühm on lapsevanemad ja hooldajad, kelle laps on kogenud lähedase inimese kaotust ning kes on ka ise kaotuse läbi elanud. Nad vajavad tuge nii oma leinaprotsessis kui ka lapse toetamisel. Lisaks hõlmab teenus vajaduspõhiselt ka lapsega seotud teisi täiskasvanuid, nagu õpetajad, kooli- ja lasteaiapersonal, tugispetsialistid, treenerid ning teised lapse jaoks olulised inimesed. Nende roll lapse igapäevases keskkonnas on oluline, eriti olukordades, kus kaotus mõjutab laiemat sotsiaalset võrgustikku, näiteks klassi või rühma. Sihtrühm (vanuserühm jne): lapsevanemad, hooldajad, teised leinatoetust vajavad täiskasvanud. Vanuserühm 18-64-aastase d, vajadusel ka vanemad lapsevanemad või hooldajad. Piirkond: üle kogu Eesti Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud): individuaalne leinatoetustöö, leinatoetusgrupid , psühhohariduslik töö gruppides Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): protsess hõlmab 5-7 kohtumist , kuhu vajadusel kaasatakse pereliikmeid. Individuaalnõustamised on kestusega 60 minutit. Leinatoetusgruppides osaleb korraga 2-6 täiskasvanut, grupinõustamise kestuseks on 90 minutit. Psühhohariduslik töö toimub grupis, kus osaleb 4-12 täiskasvanut ning kohtutakse neli korda ning ühe seansi kestuseks on 90 minutit. Vorm (kohapeal, veebis jne): Kohtumised toimuvad kohapeal . Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele; lisada viited või allikad): Teenuse metoodika tugineb kaasaegsetele leinakäsitlustele ja tõenduspõhistele praktikatele, mille kohaselt lein on loomulik vastus kaotusele ning selle kulg on individuaalne, sõltudes nii suhte tähendusest kui ka sellest, kuidas inimene kogemust mõtestab ( Neimeyer , 2001). Uuringud näitavad, et leinaprotsess võib kulgeda erinevalt: osa inimesi kohaneb suhteliselt paindlikult, osa vajab pikemat taastumisaega ning osa võib jääda püsivatesse raskustesse. Seetõttu on varajane ja asjatundlik tugi oluline ( Bonanno , 2009). Kaasaegsed käsitlused rõhutavad, et lein ei ole lineaarne protsess, vaid hõlmab dünaamilist liikumist kaotusele suunatud ja taastumisele suunatud tegevuste vahel ( Stroebe &amp; Schut , 2010; Stroebe et al ., 2017). Selline lähenemine võimaldab toetada täiskasvanut paindlikult, arvestades tema individuaalset toimetulekut ja elukonteksti. Uuringud kinnitavad, et sotsiaalne tugi ja turvalised suhted on leinaga kohanemisel keskse tähtsusega ( Stroebe et al ., 2005; Worden , 2009). Lapse kontekstis on eriti oluline vanema roll: täiskasvanu emotsionaalne kättesaadavus, ausus ja võime lapsega toimunust rääkida mõjutavad otseselt lapse kohanemist ja turvatunnet ( Hooyman &amp; Kramer, 2006; James &amp; Friedman , 2010). Teenuse metoodika on integratiivne ja traumateadlik, keskendudes turvalise suhte loomisele, emotsionaalse regulatsiooni toetamisele ning kogemuse tähendustamisele (van der Kolk, 2014). Lisaks kasutatakse loovaid ja kogemuslikke lähenemisi, mis aitavad täiskasvanutel töödelda keerulisi emotsioone ja leida uusi toimetulekuviise ( Malchiodi , 2012). Metoodika tugineb lisaks teaduskirjandusele ka pikaajalisele praktikapõhisele teadmusele ( practice-based evidence ), mis on kujunenud enam kui 30 aasta jooksul süstemaatilise töö käigus leinas laste ja nende peredega. Eestis kujunenud lähenemine on saanud alguse 1990. aastate keskpaigas ning arenenud rahvusvahelise kogemuse ja kohaliku praktika koosmõjus. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): L einatoetuse sekkumisel on olemas struktureeritud metoodiline juhend, mis kirjeldab sekkumise eesmärke, põhimõtteid, tööprotsessi ning kasutatavaid töövorme (individuaalne nõustamine, grupitöö ja psühhohariduslik lähenemine). Juhend tugineb kaasaegsetele leinakäsitlustele, traumateadlikule lähenemisele ning pikaajalisele praktikapõhisele kogemusele. Metoodiline juhend on kasutusel spetsialistide väljaõppes ja igapäevases töös ning tagab teenuse ühtlase kvaliteedi ja rakendatavuse erinevates piirkondades. Juhendmaterjal ja näidised sekkumise struktuurist ning töövõtetest esitatakse taotluse lisana. Juhendid lisatud manusena. Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi tegevus sai alguse pärast 1994. aasta Estonia katastroofi, kui 1995. aasta suvel toimus esimene leinatoetuslaager. 30 aasta jooksul on korraldatud 27 l einatoetuslaagri tsüklit ning nõustatud lugematul hulgal lapsi ning peresid. Viimastel aastatel on ühing liikunud üha enam lähivõrgustiku kaasamise ja nõustamise suunas, kus suvise leinatoetuslaagri kõrval on üha olulisem roll ka lapsevanemate ja perevõrgustiku toetamisel. Tagasiside kogumise viis: kokkuvõtvad kohtumised peredega leinatoetustöö lõppedes. Kavandatud maht Seansside koguarv toetusperioodil: 375 nõustamis e seanssi Teenusesaajate arv: 75 inimest Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 5 -7 Maht maako ndade kaupa : Põhja-Eesti (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa) 25%, Tallinn 15%, Pärnu- ja Läänemaa 15%, Lõuna-Eesti (Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa) 25%, Tartu linn 15% , teised Eestimaa piirkonnad vajaduspõhiselt 5%. Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid : koostöö kohalike omavalitsuse laste heaolu spetsialistidega, kes suunavad pered leinatoetusteenusele. Teavitustöö haridusasutustes, kelle spetsialistid toetust vajavatest lastest märku annavad. Pered, kes pöörduvad isiklike soovituste põhjal ise MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi poole. Meeskond ja rakendusvõimekus Spetsialistide kogu arv (vähemalt 5 , lisada viie inimese info allolevasse tabelisse ) : Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala , kraad ) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev Hanna-Riina Ilves Eripedagoog ika , bakalaureusekraad 6.01.2025 Ann Pedosk Sotsiaaltöö, bakalaureusekraad 02.09.2020 Marju Üle Haridusteadus , bakalaureusekraad 01.11.2024 Aivar Simmermann Teatriteadus, doktorikraad 29.09.2023 Hanna Maremäe Arstiteadus, magistrikraad 06.01.2025 Spetsialistide kvalifikatsioon: Leinanõustamise väljaõppeprogramm “Surmale avatud elu” Supe rviiso rite arv ja kvalifikatsioon: 5 superviisorit : Aivar Simmermann - TEP ( Trainer Educator Practioner ), PhD (teatriteaduste doktor), koolitaja ja superviisor / coach (tase 8) . Pille Isat - TEP ( Trainer Educator Practitioner ), psühholoog, superviisor / coach (tase 8), koolitaja, psühhodraama terapeut, läbitud EMDR traumateraapia väljõpe (I ja II ta se) . Tuuli Vellama - TEP ( Trainer Educator Practitioner ), psühholoog-nõustaja (tase 7), psühhodraama terapeut, koolitaja ja superviisor / coach (tase 8). Läbitud EMDR traumateraapia väljõpe (I ja II tase) . Helar Peterson - CP, psühhodraama terapeut, superviisor / coach . Naatan Haamer - usuteaduste magister 2008, TÜ kliinikumi hingehoidja aastast 1995, 2008–2011 Psühhoteraapia ja Nõustamise Koolituskeskus. Perekonna psühhoterapeudi pädevuskoolitus, perekonna psühhoterapeut, superviisori ja psühhodraama rakendaja pädevused Supervisiooni sagedus ja korraldus: Grupisupervisoonid 4 korda aastas, individuaalsed supervisoonid 3 korda aastas. Riskijuhtimise plaan: Kvalifitseeritud leinanõustajate vähesus või töökoormuse kasv Mõju : Teenuse kättesaadavus võib väheneda ning ooteajad pikeneda. Maandamismeetmed : Tagatakse piisav leina nõustajate võrgustik, kasutatakse vajadusel asendusnõustajaid, jälgitakse regulaarselt töökoormust ning planeeritakse ressursse vastavalt nõudlusele. Leinanõustajate emotsionaalne ülekoormus ja läbipõlemine Mõju : Teenuse kvaliteet võib langeda, suureneda võib personali voolavus ja töölt eemalolek. Maandamismeetmed : Korraldatakse regulaarne supervisioon, võimaldatakse kovisioonid, toetatakse enesehoidu ning jälgitakse töötajate heaolu. Supervisiooni ebapiisav kättesaadavus või kvaliteet Mõju : Nõustajate professionaalne tugi võib väheneda, mis mõjutab teenuse kvaliteeti ja töötajate toimetulekut. Maandamismeetmed : Sõlmitakse koostöö kvalifitseeritud superviisoritega, planeeritakse supervisioonid ette ning hinnatakse regulaarselt nende tulemuslikkust. Konfidentsiaalsuse või andmekaitse rikkumine Mõju : Võib kahjustada klientide usaldust, organisatsiooni mainet ning kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Maandamismeetmed : Rakendatakse andmekaitse nõudeid, koolitatakse töötajaid, kasutatakse turvalisi andmehalduslahendusi ning kehtestatakse selged tööprotseduurid. Rahastuse vähenemine või katkestus Mõju : Võib ohustada teenuse jätkusuutlikkust ja kättesaadavust. Maandamismeetmed : Mitmekesistatakse rahastusallikaid, koostatakse finantsreserv ning planeeritakse tegevusi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Ei kasutata tasulisi metoodikaid. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate) : Individuaalnõustamine 9 0 eurot seanss, grupinõustami se teenuse kogukulu 40 0 eurot seanss . Leinatoetuslaag ri kogumaksumus 2025 . aasta tegevusaruande näitel 55,360 € (majutus, toitlustus, transport, matkapäev, töötasud, laagri ettevalmistus ja töövahendid), laagris osales 42 last ja noort, vanuses 9 –18 aastat. Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 325 -630 € vastavalt osutatud teenusele Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõuku lud, s upervisioon, kool itus, koordin eerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust ): Teenuse maksumus sõltub teenuse vormist ning eristab individuaalset nõustamist ja grupipõhist sekkumist. Individuaalne nõustamine: ühe individuaalse seansi keskmine maksumus on ligikaudu 90 eurot ning kujuneb järgmistest komponentidest: Tööjõukulud - 70 € (~75%) Spetsialisti tasu, mis hõlmab nii vahetut tööd kliendiga kui ka ettevalmistust ja järeltegevusi. Supervisioon - ~7 € (~8%) Regulaarne supervisioon, mille kulu jaotub mitme seansi vahel. Projektijuhtimine ja koordineerimine- ~7–8 € (~8–9%) Teenuse korraldamine, suhtlus perede ja partneritega. Muud otsesed kulud - ~3 € (~3–4%) Materjalid ja töövahendid. Kaudsed kulud – ~6 € (kuni 7%) Organisatsiooni üldkulud (nt ruumid, IT, haldus). G rupinõustamine: Grupiteenus viiakse läbi kahe spetsialisti poolt ning ühe grupikohtumise kestus on keskmiselt 90 minutit . Teenuse hind ligikaudu 400 eurot. Kahe grupijuhi tööjõukulu on kokku ligikaudu 300 eurot grupi kohta. Keskmise grupisuuruse (nt 4 - 6 osalejat) korral kujuneb teenuse maksumuseks ligikaudu 6 5 - 100 € osaleja kohta seansi kohta, mis on võrreldav individuaalse nõustamise hinnaga, kuid võimaldab pakkuda tuge mitmele perele samaaegselt. Kulustruktuur on järgmine: Tööjõukulud - (~70–75%) Kahe grupijuhi töö, mis hõlmab grupi läbi viimist, ettevalmistust ja järeltegevusi. Supervisioon - (~8–10%) Regulaarne grupisupervisioon, mille kulu jaotub mitme grupikorra vahel. Projektijuhtimine ja koordineerimine (~8–10%) Osalejate kaasamine, suhtlus ja teenuse korraldamine. Muud otsesed kulud (~3–5%) Materjalid ja töövahendid. Kaudsed kulud (~ 7%) Organisatsiooni üldkulud. Kvaliteedi ja kuluefektiivsuse põhjendus. Kahe grupijuhi kaasamine on teadlik kvaliteedivalik, mis võimaldab tagada turvalise ja struktureeritud grupiprotsessi, toetada osalejaid individuaalselt ka grupikeskkonnas ning reageerida paindlikult erinevatele vajadustele. Grupipõhine lähenemine võimaldab pakkuda tuge samaaegselt mitmele perele, suurendades teenuse kättesaadavust ja mõju ilma proportsionaalselt kulusid kasvatamata Koolitustegevused (vajaduse korra l) Koolituste kirjeldus ja maht (tundides) : Koolitatavate spetsialistide arv: Koolitatavate superviisorite arv: Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%) : S elgit us , kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS- i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadavus, rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus) . Kavandatavad tegevused suurendavad väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste kättesaadavust Eestis, arendades süsteemset ja piirkondlikult toimivat leinatoetuse mudelit, mis võimaldab pakkuda abi varasemalt, kodulähedasemalt ja suuremale hulgale inimestele. Sekkumine ühendab individuaalse nõustamise ja grupipõhised töövormid, võimaldades pakkuda paindlikku tuge vastavalt vajadusele. Individuaalne nõustamine toetab neid, kes vajavad personaalset lähenemist, samas kui grupipõhised sekkumised võimaldavad pakkuda mõjusat väheintensiivset abi samaaegselt mitmele inimesele. Selline lähenemine vähendab ooteaegu ning aitab jõuda inimesteni enne, kui leinast tulenevad raskused süvenevad meeleolulanguseks või ärevuseks. Projekti tulemusena kujuneb välja toimiv piirkondlik võrgustik leinatoetust pakkuvatest meeskondadest, mis tagab teenuse järjepideva kättesaadavuse üle Eesti. See vähendab piirkondlikku ebavõrdsust ning loob võimaluse pakkuda tuge seal, kus inimesed tegelikult elavad. Tegevus suurendab sekkumise ulatust, pakkudes sihtrühmapõhiseid töövorme, mis võimaldavad jõuda erinevas vanuses ja erinevate vajadustega inimesteni. Arendatavad töövormid hõlmavad kodulähedast peretoetust, piirkondlikke leinatoetusgruppe, eakohaseid gruppe noortele. Jätkub süvendatud toena terviklik leinatoetusprogramm koos suvise leinatoetuslaagriga noortele vanuses 15 - 18 a). Projekti käigus tugevdatakse ka organisatsioonilist suutlikkust, koolitades spetsialiste ja arendades regulaarset supervisioonisüsteemi, mis tagab teenuse kvaliteedi ja ühtlase rakendamise. Tugevneb koostöö partneritega ning paraneb teenuse koordineerimine. Kokkuvõtteks loob kavandatav tegevus eeldused leinatoetuse süsteemseks laienemiseks Eestis, aidates ennetada meeleolulanguse ja ärevuse kujunemist ning pakkudes õigeaegset tuge inimestele, kes on kogenud lähedase kaotust. Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanna Maremäe Leinatoetussessiooni ülesehitus 1. Ettevalmistus Edukas nõustamisprotsess algab hoolika ettevalmistusega. Nõustaja roll on luua õhkkond, mis soodustab avatud suhtlust ja loovust. Eesmärk: luua turvaline ja usalduslik keskkond, kus osalejad tunneksid end vabalt. Häälestus: nõustaja rahulikkus ja kohalolu kanduvad edasi ka osalejatele. Kohtumise ettevalmistus: ruumi seadmine, rekvisiitide ettevalmistus ning tegevuste struktureerimine vastavalt vajadusele. 2. Koostööle häälestamine Koostöö lapse või noorega on nõustamise keskne element. See hõlmab usaldusliku suhte loomist, avatud dialoogi soodustamist ja osaleja kaasamist protsessi. Osalejate kaasamine: küsige nende ootusi ja mõtteid. Mänguline lähenemine: eriti laste puhul aitab see kaasa aktiivsele osalusele. Turvalisuse loomine: kokkulepped ja selged piirid aitavad kaasa usalduse tekkimisele. Loovuse ja avatuse toetamine Leinanõustamises on loovus oluline, kuna see aitab inimestel väljendada tundeid, mida võib olla keeruline sõnadesse panna. Loovust avavad tegevused: Improvisatsioon: liikumisharjutused, rollimängud, kehaline väljendus, helid. Sotsiomeetria: grupidünaamika harjutused, mis aitavad osalejatel üksteist paremini tundma õppida. Sümboliseerimine: osalejad võivad väljendada oma hetke tundeid sümbolite kaudu. 3. Teema uurimine ja eneseväljendus Kui osalejad on valmis, saab liikuda põhitegevuse juurde, mis keskendub kokkulepitud teemale. Kaotuse mõju igapäevaelule ja suhetele Leinaga seotud tunded ja nende töötlemine Mälestuste ja sideme hoidmine lahkunuga Kohanemine uue reaalsusega ja tulevikule suunatud mõtlemine 1 4. Jagamine ja kogemuste vahetamine Jagamine on oluline osa leinanõustamisest, kuna see võimaldab osalejatel tunnetada ühist kogemust ja leida tuge teiste lugudest. Jagamise põhimõtted: Vältida kriitikat ja hinnanguid Lubada osalejatel väljendada end erineval viisil Tagada toetav ja aktsepteeriv õhkkond 5. Tähenduse loomine Kohtumise lõpufaasis peaks osalejatel olema võimalus mõtestada oma kogemust ja leida sellele tähendus. Kuidas see kogemus sind edasi aitab? Kuidas sa end praegu tunned? Mida uut sa enda kohta avastasid? Milliseid toetavaid strateegiaid sa edaspidi kasutad? 6. Analüüs Muutus leinas ilmneb sageli aeglaselt ja pika aja jooksul. Leinanõustamise tulemuslikkus sõltub nii osaleja valmisolekust kui ka nõustaja empaatiast, oskustest ja kasutatud meetoditest. Iga edasiminek, ükskõik kui väike, on oluline ja väärtuslik! Tagasivaade: • Kas osaleja oli avatud ja kaasatud protsessi? • Kas tema eneseväljendus on muutunud ajapikku vabamaks? • Kas ta osaleb kohtumistel vabatahtlikult? • Kas osaleja väljendas soovi jätkata? Tõhususe ja edasiste sammude analüüs: • Mis töötas täna hästi? • Mida saaksin järgmine kord teisiti teha? • Kas osaleja sai vajalikke tööriistu ja tuge? • Millal on osaleja valmis jätkama oma leinaprotsessi iseseisvalt? • Kas on vaja täiendavat tuge või edasisi kohtumisi? Analüüs aitab nõustajal mõista, kuidas protsess on edenenud, ning kohandada järgmist sessiooni vastavalt osaleja vajadustele. Peamine eesmärk on pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda, kus leinaprotsess saab toimuda loomulikul ja individuaalsel viisil. 2  LOOVATE TEGEVUSTE TÖÖVIHIK Lein ei ole haigus. Lein on loomulik reaktsioon kaotusele, kuid see võib avalduda väga erinevalt. Oluline on mõista, et pole “õiget” viisi leinata – iga inimene kogeb seda omal moel. Lein ei kulge lineaarselt – inimene võib liikuda üles ja alla, vahel edasi-tagasi. Kaotus ja lein on sügavalt isiklikud protsessid, mis mõjutavad inimest nii emotsionaalselt, vaimselt, hingeliselt kui ka füüsiliselt. Häälestumine Nõustaja ülesanne on pakkuda turvalist keskkonda ja aidata leinajal leida oma viis kaotusega toime tulekuks. Samuti luua usalduslik õhkkond ja anda osalejatele võimalus end mugavalt sisse seada. Omavaheliste kokkulepete sõlmimine: • austame üksteist ja kuulame ilma katkestamata; • austame jagatud lugusid, õigus neid jagada kuulub vaid loo rääkijale; • telefonide välja lülitamine; • õigus on vaikida. Toetavad loovtegevused: • Tutvumise ring – osalejad tutvustavad end ja räägivad, miks nad on nõustamisele tulnud • Skaala harjutus – osalejad liiguvad ruumis, et vastata küsimustele: • Kui palju on sul vaba aega? • Kui väga sa tahtsid siia tulla? • “Minu juurde tulevad…” – osalejad astuvad inimese juurde, kui väide nende kohta kehtib (nt “Minu juurde tulevad kõik, kes on kunagi tundnud suurt kurbust”). • Sotsiomeetria – osalejad liiguvad ruumis ja valivad koha vastavalt eelnevalt nimetatud väidetele. • Eesti kaart – osalejad liiguvad ruumis ja valivad koha (nt kus nad on sündinud), et väljendada oma tundeid. 1 1. Kaotuse käsitlemine: Kõik on teisiti Harjutus: “Minu lugu” Eesmärk: • aidata osalejatel mõista, miks kaotusest rääkimine on oluline; • luua võimalus oma loo rääkimiseks; • aidata teadvustada muutusi igapäevaelus. Osalejad räägivad oma lugu grupis või paaridena sellisel määral, kui seda ise soovitakse. Toetavad loovtegevused: • Lõpetamata laused (nt “Kui mõtlen kaotusele, siis…”). • Sodimine ja savi mudimine – tunnetega tegelemine läbi füüsilise väljenduse. • Sümbolite kasutamine – joonistamine, kujundite loomine kaotuse mõistmiseks. Matustega seotud teemad: Eesmärk: • Pakkuda võimalust jagada kogemusi matustega seotud rituaalidest. • Arutada, kuidas erinevad kombed aitavad leinaprotsessis. Toetavad loovtegevused: • Fotod ja rituaalid – osalejad jagavad oma kogemusi ja mõtteid seoses matustega. • Arutelu: Kirst ja tuhastamine – millised erinevad tavad on olemas? Kuidas need mõjutavad leinajat? • Paarides jagamine – osalejad räägivad oma matustel käimise kogemustest. Märkamine: • Anna leinajale ruumi oma tundeid väljendada, ära survesta rääkima. • Tunnusta tundeid – kõik reaktsioonid on normaalsed. • Väldi klišeesid nagu “Aeg parandab haavad” või “Ole tugev”. 2 2. Leinaga seotud emotsioonide väljendamine Eesmärk: Võimaldada oma tundeid väljendada viisil, mis on inimesele sobiv. Mõni vajab rääkimist, teine kunstilist väljendust, kolmas liikumist. Toetavad loovtegevused: • Joonistamine, maalimine; • sümbolite ja metafooride kasutamine; • vestlused väikestes rühmades, paarides ja jagamine suures grupis; • loovad kirjutamisharjutused; • hingamisharjutused; • eneseväljendus liikumise ja tantsu kaudu; • hääle ja instrumentide kasutamine; • maskid. Kõiki kavandatud harjutusi tee enne ise mitu korda läbi ja vali välja sellised, mis sobivad sulle endale ja mida oskad juhendada. Harjutus: “Jäämägi” Eesmärk: Oma tunnete kaardistamine ja tunnistamine. Juhised: Jäämäe veepealsele osale kirjuta tunded, mida näitad väljapoole ning veealusele osale kirjuta tunded, mida hoiad rohkem enda sisse ning ei soovi teistele näidata. Arutelu: Tunnete paremaks mõistmiseks tuleb uurida veealust osa: mis olid need esmased tunded, mis kirja said ja miks on need varjatud. Harjutus: “Tunnete ringid” Eesmärk: Kui lähedane inimene on surnud, on tunded sageli väga keerulised ja mitmekesised. Leina käigus võivad need tunded pidevalt muutuda ja inimestel on erinevaid viise, kuidas nendega toime tulla. Kolme erineva tunderingi eesmärk on aidata inimesel oma tundeid mõista ja läbi aja töödelda vaadates minevikku, olevikku ja tulevikku. Juhised: Joonista kolm ringi ning täida need järgmiselt: • Mida tundsid, kui lähedane suri? See ring keskendub sellele, kuidas inimene reageeris surmale ja millised olid esmased emotsioonid. • Mida tunned praegu? See ring annab võimaluse rääkida sellest, kuidas inimene tunneb end leinaprotsessi keskel. Leinal ei ole kindlat lõpptähtaega ning inimesed võivad tunda end eri aegadel väga erinevalt. 3  • Kuidas tahaksid tunda tulevikus? See ring aitab inimesel mõelda sellele, milline oleks tema eesmärk leinas. Leina töötlus ei tähenda kindlasti unustamist, vaid pigem tunnete ja mälestuste töötlemist, et jõuda rahu ja tasakaalu seisundisse. Tulevikku vaatav ring keskendub sellele, kuidas inimene tahaks tundeid muuta ja oma elu suunas liikuda. Arutelu: Pärast tunderingide tegemist saab iga osaleja jagada, kuidas ta tundis end erinevates etappides. Arutelu võib alata lihtsa küsimusega: „Kuidas oli tundeid jagada? Mis tõusis esile?“ Harjutus: “Tunded värvides” Eesmärk: Aidata leinajal väljendada oma emotsioone visuaalselt. Juhised: Anna osalejale paber ja värvid. Palu tal maalida või joonistada, milline tema lein praegu tundub. Arutelu: Pärast arutage koos valminud töö üle: “Millised värvid domineerivad? Mida need võiksid sümboliseerida?” Harjutus: “Turvaline koht” Eesmärk: Aitab luua turvatunnet ja sisemist rahu. Juhised: Palu osalejal kujutleda kohta, kus ta tunneb end turvaliselt ja rahulikult. Võimalusel palu kirjeldada seda sõnade või joonistuse abil. Arutelu: • Mis teeb selle koha turvaliseks? • Kuidas saaksime seda tunnet igapäevaelus endaga kaasas hoida? Harjutus: “Emotsioonide kaardimäng” Eesmärk: Mõista oma tundeid ja õppida nendega toime tulema. Juhised: Osalejad tõmbavad tunneteteemalisest kaardipakist kaardi, mis esindab ühte tunnet. Seejärel toimub jagamine, millises olukorras on osaleja seda tunnet tundnud ning kuidas selle tundega toime tuldi. Harjutus: “Viie asja tehnika” Eesmärk: ärevuse maandamine meelte kaudu Juhised: • Nimetada 5 asja, mida näed. • Nimetada 4 asja, mida kuuled. • Nimetada 3 asja, mida tunned. • Nimetada 2 asja, mida haistad. • Nimetada 1 asi, mille maitset tunned. 4 Harjutus: “Tunde-õhupallid” Eesmärk: Õpetab, kuidas hingamise kaudu kontrollida sisemist pinget ja tugevaid tundeid. Juhised: Võtke õhupallid ja kujutage ette, et iga pall esindab üht tunnet (viha, kurbus, hirm, süütunne). Inimene puhub õhupalli täis nii palju, kui tema tunne nõuab. Kui ta soovib, võib ta õrnalt õhupalli tühjaks lasta, sümboliseerides tunnetest vabastamist, või visata selle õhku ja vaadata, kuidas see liigub. Kui inimene tunneb, et ta on tunnetest ülekoormatud, saab ta õhupalli ka aeglaselt tühjaks pigistada – see aitab tunnet rahustada ja kontrollida. Harjutus: “Paberkoti vihakoletised” Eesmärk: Tugevate tunnetega toimetulek Juhised: Osalejad loovad paberkotist vihakoletise ja täidavad selle paberile kirjutatud vihaga seotud tunnete ja olukordadega. Arutelu: Kuidas viha turvaliselt vabastada. 5 3. Suhete käsitlemine leinatoetustöös Eesmärk: Aidata osalejatel mõista, kuidas kaotus mõjutab suhteid (peres, koolis, sõpradega jne). Toetavad loovtegevused: • Joonistamine, savitöö • Sümbolite ja metafooride kasutamine • Lõpetamata laused • Vestlused väikestes rühmades, paarides ja jagamine suures grupis Kõiki kavandatud harjutusi tee ise enne mitu korda läbi ja vali välja sellised, mis sobivad sulle endale ja mida oskad juhendada. Harjutus: “Perepildi joonistamine” Eesmärk: Oma suhetesüsteemi visualiseerimine ja analüüs. Juhised: Osalejad joonistavad oma pere, kus kujutavad seda enne ja pärast kaotust. Arutelu: • Keda ma igatsen? • Keda usaldan? Harjutus: “Savist voolimine” Eesmärk: Oma suhetesüsteemi analüüs. Juhised: Osalejad voolivad savist sümboleid oma perest. Arutelu: • Kes on kõige tugevam? • Keda usaldan, keda peaksin kartma? Harjutus: “Minu tähtsad inimesed” Eesmärk: Kaardistada oma suhtlus/tutvusringkond, kes on sulle olemas. Juhised: Osalejad märgivad paberile oma toetajate võrgustiku ja räägivad. Arutelu: • Kellega rääkida, kui on kurb? • Kelle poole pöörduda, kui on abi vaja? • Kuidas ma ennast selles süsteemis tunnen? 6 4. Mälestuste ja sideme säilitamine lahkunuga Leinamine ei tähenda lahti laskmist, vaid lahkunuga uue suhte loomist mälestuste ja tähenduste kaudu. Toetavad loovtegevused: • Mälestuste hoidmine (fotonurk, kirjakesed, esemed) • Rituaalid (küünla süütamine, traditsioonide jätkamine) Harjutus: “Kiri lahkunule” Eesmärk: Aidata väljendada ütlemata jäänud sõnu ja mõtteid. Juhised: Palu osalejal kirjutada lahkunule kiri. See võib sisaldada küsimusi, mälestusi või lihtsalt tunnete väljendamist. Võimalusel võib kirja lugeda ette või jätta see turvalisse mälestuskohta. Arutelu: • Kuidas tahan mälestust hoida? • Mis annab hetkel kõige rohkem lohutust? • Millised tegevused aitavad leida rahu ja tasakaalu? 7 5. Tulevik ja uue tasakaalu leidmine ja edasiminek Eesmärk: Aidata osalejal leida oma kogemusele tähendus ja edasi liikuda. Tähistada lahkunu mälestust ja leida uusi viise eluga jätkamiseks. Toetavad loovtegevused: • Joonistamine, maalimine • Sümbolite ja metafooride kasutamine • Vestlused väikestes rühmades, paarides ja jagamine suures grupis • Loovad kirjutamisharjutused • Liikumise ja tantsu kaudu eneseväljendus • Hääle ja instrumentide kasutamine Harjutus: “Kirja kirjutamine iseendale” Eesmärk: Unistuste, soovide konkretiseerimine. Juhised: Osalejad kirjutavad, mida nad soovivad endale tulevikuks öelda. Arutelu: • Mida pean tegema, et unistused täituksid? • Mis on takistused? • Kes mind toetab ja usaldab? Harjutus: “Minu tugevuse kilp” Eesmärk: Enesekindluse tugevdamine. Juhised: Osalejad meisterdavad kilbi, kuhu panevad sümbolid ja sõnad, mis neid tugevdavad. Arutelu: • Milline on sinu kilp? • Millal seda kasutada ja millal mitte? • Kellelt oled õppinud neid omadusi? Harjutus: “Mälestuste puu” Eesmärk: Mälestuste kinnistamine. Juhised: Osalejad kinnitavad puule lehti, kuhu nad on kirjutanud või joonistanud ilusaid mälestusi ja mõtteid. Jagamine: Millist hetke soovid jagada teistega? 8 Harjutus: “Tuleviku rada” Eesmärk: Elu jätkub, ees on tulevik, kuhu saab koos oma mälestustega suunduda. Juhised: Palu osalejal joonistada rada, mis sümboliseerib tema senist elu. Märkige rajale olulised hetked ja kohad, mis toetavad tema edasiliikumist. Arutelu: Millised inimesed osalejat sellel teekonnal toetavad? Kokkuvõte Leinaprotsess on isiklik ja aeganõudev ning leinanõustaja roll on aidata inimesel leida oma viis kaotusega toime tulla. Oluline on pakkuda turvalist ruumi, toetada tunnete väljendamist ning aidata leinajal leida uus tasakaal. 9 Saatja: "Hanna Maremäe" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: [DKIM katki]VIPS taotlus Kuupäev: 2026-05-04 20:44 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. Rohkem infot: KKK | teenusveeb -> E-post ja kalender. Tere! Edastan MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi VIPS taotluse. Ette tänades Hanna Maremäe MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm juhatuse liige