Taotlus

Saatja: "Koidu Tani-Jürisoo" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: VIPS_taotlus SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus Kuupäev: 2026-05-04 13:12 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadan SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse taotluse väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste toetuse taotlusvooru. Lugupidamisega Koidu Tani-Jürisoo, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus juhatuse liige Sotsiaalministri delta_regDateTime \* MERGEFORMAT {regDateTime} käskkir i nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT {regNumber} „ VIPS toetuse taotlusvooru väljakuulutamine ja hindamiskomisjoni moodustamine “ Lisa 1 Taotlusvorm Taotleja andmed Asutuse/ettevõtte nimetus: SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus Registrikood: 90000676 Postiaadress: Veski 69, 50409, Tartu Arvelduskonto (IBAN): IBAN EE732200221010483661 Esindaja nimi ja ametikoht: Koidu Tani-Jürisoo, juhatuse liige Kontaktisiku andmed (nimi, e-post, telefon): Koidu Tani-Jürisoo, [email protected] , 53445666 Taotletav toetuse kogusumma ( käibemaksuta ): VIPS 1: 90 000 eurot ; VIPS 2: 89 700 eurot, kokku 179 700 eurot Projekti elluviimise periood: 01.04-31.12.2026 Kui taotlus sisaldab mitut VIPS-sekkumist, esitatakse allolev info iga sekkumise kohta eraldi (vajaduse korral dubleerides vastavad väljad). VIPS nr 1: STEP-programmi nõustamisteenus VIPS- i kirjeldus Nimetus: STEP-programmi nõustamisteenus Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): STEP-nõustamisteenus on Eestis välja töötatud, et pakkuda varajast, väheintensiivset , lühiajalist ja operatiivset tuge vaimse tervise probleemidega toimetulekul, keskendudes eelkõige õigusrikkumise tausta, käitumisraskuste või NEET-staatusega noortele. STEP-programmi mõju hindamisel 2016-2021.a . selgus, et umbes kolmandikul programmi jõudnud noortel (ja noortel täiskasvanutel) on toimetulekut takistavad probleemid vaimse tervisega (diagnoositud) ning nõustajate hinnangul lisaks veel teisel kolmandikul meeleoluhäired ja kõrgenenud ärevuse tase. Meie programmi sihtrühmal on enamikul taustaks: - ACE-d e hk ebasoodsad lapsepõlvekogemused, sh kumulatiivne trauma: korduvtrauma peaaegu kahekordistab retsidiivsuse riski vähesed emotsioonide regulatsiooni oskused sotsiaalne tõrjutus, eraldatus, suhete katkemine kiired ja seletamatud meeleolumuutused või pikaajaline kurbus, ärevus , depressioon (tihti diagnoosimata) une- ja isuhäired, keskendumisvõime langus enesevigastamine või vihje enesetapumõtetele sõltuvusainete tarvitamine toimetuleku või eneseravimise eesmärgil STEP- programm on välja töötatud 2015.aastal Eestis Taani programmi High Five p õ hjal , arvestades Eesti olusid ja rakendatud aktiivselt programmi sihtrühmaga alates 2016.aastast siiani. Taani High:five programm põhineb tõendatud mõjuga lähenemisel, mille efektiivsust kinnitavad tehtud mõjuhindamised (Jensen, 2012; Rambøll, 2012). 2023-2025. aastal on STEP-nõustamis metoodikat ning rakendamisjuhendit suurel määral täiendatud ning loodud täiustatud nõustajate väljaõpe ja nõustamismaterjalid. STEP -nõustamismetoodika kuulub SA Omanäolise Kooli Arenduskeskusele. Teenuse eesmärgiks on toetada noore vaimse tervise stabiliseerumist ja paranemist, vähendades ärevuse, meeleolulanguse ja stressiga seotud raskusi ning arendades emotsioonide reguleerimise, enesejuhtimise ja sotsiaalse toimetuleku oskusi. STEP-nõustamisteenus on üles ehitatud temaatiliselt: esimeses nõustamismoodulis toimub noore tausta ja hetkeolukorra kaardistus, riski- ja kaitsetegurite väljaselgitamine, millele vastavalt STEP-nõustaja valib igale noorele sobivad nõustamisteemad- ja meetodid spetsiaalselt väljatöötatud juhendmaterjalist (nt sotsiaal-emotsionaalsete oskuste treening, motivatsiooni arendamine, toimetulek depressiooni, stressi, ärevusega, piiravate uskumuste ümberraamistamine kasulikeks, oma elu eesmärgistamine ja rolliteadlikkuse suurendamine, vajaduste teadvustamine, suhete loomine, erinevate toimetulekustrateegiate õppimine ja harjutamine keerulistes olukordades hakkamasaamiseks. STEP-nõustamisteenus on üles ehitatud väheintensiivse sekkumisena, kus nõustaja roll on toetada noore enesejuhtimise kujunemist ning praktiliste toimetulekuoskuste rakendamist igapäevaelus. Lisaks verbaalsele nõustamisele ka su tatakse visuaalseid, kinesteetilisi ja ekspressiivseid harjutusi. Nõustamissessioonide vahepeal rakendab noor õpitud oskusi iseseisvalt, mis võimaldab vähese kontaktajaga saavutada püsivamaid muutusi . Õ pitud oskus te rakendamis el saadud kogemust reflekteeritakse järgmisel kohtumisel. Vajadusel viiakse vahesessioone ja juhendatud eneseabi läbi ka digitaalsel teel. STEP-nõustamisteenus on mõeldud kergete kuni mõõdukate vaimse tervise probleemide leevendamiseks , keerulisemate ja intensiivsemat sekkumist nõudvate juhtumite puhul aidatakse nõustataval leida järgmine teenus või spetsialist. STEP-nõustajad on kõik saanud STEP-nõustamismetoodika alase väljaõppe ning saavad regulaarset supervisiooni. Sihtrühm (vanuserühm jne): 16-29-aastased õigusrikkumise tausta , ebakohase käitumisega ja riskis olevad noored Piirkond: üle Eesti Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud) – individuaalseansid Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): 6- 10 individuaalset seanssi x 60 min ( seansside arv moodustub vastavalt nõustatava vajaduste kaardistusele ning arengule, keskmiselt 8-10 ) Vorm (kohapeal, veebis jne): Kohapeal ja vajadusel veebis Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahel is ele kasutusele, lisada viited või allikad): STEP-ile on omistatud aastal 2023. Ennetuse Teadusnõukogu poolt ennetustegevuse tõendatuse tase 3 . STEP-nõustamisteenus tugineb mitmele rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja tõenduspõhisele lähenemisele, mis on tõhusad noorte vaimse tervise raskuste ja riskikäitumise ennetamisel ja vähendamisel. Teenuse teoreetilise aluse moodustavad: • arengupsühholoogia ja neuroteaduslik käsitlus noorukieast (nt L. Steinberg, S. Blakemore), mille kohaselt impulsikontrolli, otsustamise ja emotsiooniregulatsiooni eest vastutavad ajupiirkonnad arenevad kuni varase täiskasvanueani, suurendades noorte vastuvõtlikkust riskikäitumisele ja eakaaslaste mõjule; • kriminoloogilised teooriad (T. Hirschi – sotsiaalne kontroll, A. Bandura / R. Akers – sotsiaalne õppimine, R. Merton – pingeteooria), mis selgitavad õigusrikkumiste kujunemist suhete, keskkonna ja võimaluste kontekstis; • Risk–Need–Responsivity (RNR) mudel (D. Andrews, J. Bonta), mis suunab sekkumise intensiivsuse vastavusse noore riskitasemega, keskendub muutmist vajavatele teguritele ning arvestab noore arengutaset ja motivatsiooni; • traumateadlik lähenemine (SAMHSA; V. Felitti jt ACE-uuringud), mis arvestab ebasoodsate lapsepõlvekogemuste (ACE) mõjuga ning toetab turvatunde, autonoomia ja koostöö kujunemist; • ökoloogiline ja võrgustikupõhine lähenemine (U. Bronfenbrenner), mille kohaselt noore käitumist mõjutavad samaaegselt individuaalsed, perekondlikud ja sotsiaalsed tegurid ning sekkumine on tõhusam, kui kaasatakse lähivõrgustik; • kognitiiv-käitumuslikud sekkumised (nt A. Beck – KKT), mille tõhusust noorte õigusrikkumise vähendamisel on korduvalt tõendatud (retsidiivsuse vähenemine kuni 30–35%); • isemääramisteooria (Self-Determination Theory; E. Deci, R. Ryan), mille kohaselt püsiv motivatsioon ja käitumise muutus kujunevad siis, kui on toetatud noore autonoomia, kompetentsuse ja seotuse vajadused; lähenemine rõhutab noore agentsust ning tema aktiivset rolli muutuse kujundamisel; • sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise raamistik (CASEL; D. Goleman, J. Durlak), mis keskendub eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni, sotsiaalsete oskuste, vastutustundliku otsustamise ja suhete loomise arendamisele ning on seotud paremate vaimse tervise ja käitumuslike tulemustega; • emotsionaalse intelligentsuse ja emotsiooniregulatsiooni käsitlused (P. Salovey, J. Mayer; J. Gross), mis toetavad noore võimet mõista, väljendada ja juhtida oma emotsioone ning tulla toime impulsiivsuse, stressi ja konfliktidega; • taastava õiguse ja taastavate praktikate lähenemine (H. Zehr; L. Sherman, H. Strang), mis keskendub suhete taastamisele, vastutuse võtmisele ja kogukondlikule kaasatusele ning toetab noore sotsiaalset reintegratsiooni ja korduvrikkumise vähenemist; • lahenduskeskne lähenemine (Solution-Focused Brief Therapy; S. de Shazer, I. Kim Berg), mis suunab tähelepanu noore tugevustele, olemasolevatele ressurssidele ja soovitud tulevikule, toetades kiiret ja praktilist edasiliikumist väikeste, saavutatavate sammude kaudu. STEP -nõustamisteenus integreerib need lähenemised üheks terviklikuks, praktiliseks mudeliks, mis võimaldab pakkuda varajast ja sihitud tuge ning ennetada probleemide süvenemist. Kinnitus sekkumise ju h endi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): STEP-programmil on olemas : nõustamisteekonna juhend, kus on kirjeldatud noore jõudmine nõustajani, nõustaja tegevused samm-sammult, tegevuskava koostamine, vajalike dokumentide, sh e-päeviku vormis juhtumiplaani täitmise juhend, noore teisele spetsialistile suunamise võimalused, eetilised põhimõtted jmt. Nõustamisteekonna juhend on iga STEP-nõustaja töölepingu lisa, millest lähtumise ta kinnitab oma allkirjaga . nõustamismetoodika rakendamise juhend koos abivahenditega, metoodiliste juhiste ja nõustatava materjalidega ( viide näidislehekül gedele: https://drive.google.com/file/d/14b5kpJPDamLwXuGLT5wYUsc0ySN-0l-x/view?usp=drive_link ) Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): STEP-nõustamisteenus on välja töötatud 2015. aastal ja rakendatud aktiivselt programmi sihtrühmaga alates 2016.aastast siiani SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse nõustajate poolt. 2016-2020 s ai STEP-nõustamisteenust 257 noort (vanuses 14-26) ; 2021-202 5 230 noort ja noort täiskasvanu t (vanuses 14-29) , keskmine vanus 20,2 aastat. Ühe noorega toimub nõustamisseansse keskmiselt 8 -10. Tagasiside kogumise viis: Kuna STEP-programmi lõppeesmärgiks on aidata noorel/noorel täiskasvanul saavutada selline vaimne ja motivatsiooniline seisund, et ta on valmis asuma tööle või õppima või jõudma aktiivsele tööturule, siis kogume tõendatud tagasisidet selle näitaja kohta . 2023.-2025 aastal oli STE P -nõustamisteenusel 168 õigusrikkumise taustaga õppimise ja tööga hõivamata noort, kellest on täna tööturul 31%, edasi õppimas 30%, 10% arvel töötukassas. Ülejäänud noorte puhul ei ole positiivne muutus veel realiseerunud või on alles kujunemisjärgus, mis on sihtrühma keerukust arvestades ootuspärane. Nõustamisprotsessi kohta kogutakse tagasisidet nõustatavatelt suuliselt iga sessiooni lõpul ning see koos nõustajate tagasiside ga salvestatakse spetsiaalsetesse e-päevikutesse ning analüüsitakse kord aastas. Lisaks hinnatakse nõustamisprotsessi tulemuslikkust järjepidevalt , analüüsides kogutud andmeid ning jälgides muutusi nii noore enesehinnangus kui ka tema üldises toimetulekus . Nõustajatel kogutakse tagasiside ka regulaarse supervisiooni ja iga-aastaste individuaalsete koostöövestluste käigus. Toimuvad iganädalased noortekoosolekud, kus nõustajad annavad tagasisidet protsessi kulgemise kohta. Kavandatud maht Seansside koguarv toetusperioodil: 680 Teenusesaajate arv: 76 Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 9 Maht maakondade kaupa : Põhj a -Eesti 30 teenusesaajat, 270 seanssi ; Lõuna-Eesti 2 3 teenusesaajat, 20 6 seanssi ; Ida-Eesti 1 4 teenusesaajat , 12 4 seanssi ; Lääne-Eesti 9 teenusesaajat, 8 0 seanssi Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid : STEP-programmil on aastate joo ks ul sissetöötatud sihtrühmani jõudmise viisid: - koostööpartnerite kaudu (kriminaalhooldusametnikud, politseinikud, l astekaitsespetsialistid, noorte heaolu spetsialistid, noorsootöötajad, teiste sotsiaalprogrammide töötajad , asendus-ja turvakodude töötajad jt) - noorte endi kaudu (flaierid, sõprade soovitused, sündmu s te organiseerimine noortele) - lapsevanemate jt tuttavate kaudu (reklaamid avalikus ruumis, KOV - ja LOV -asutustes ) - koduleht www.step.ee ja Facebooki-kanal https://www.facebook.com/STEPprogramm , videod Y ou T ube-is ning tutvustused meedias - organisatsiooni kodulehe www.ami.ee ning igakuiste uudiskirjade kaudu Meeskond ja rakendusvõimekus Spetsialistide kogu arv (vähemalt 5 , lisada viie inimese info allolevasse tabelisse ) : praegu töötab erineva koormusega 11 inimest. Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev Merilin Rooba Tallinna Ülikool, psühholoogia /sotsiaalteaduste bakalaureuse kraad Käsundusleping 27.05.2016, tööleping 29.08.2016 Hanna Ojamets Tallinna Ülikool, eripedagoogika, bakalaureuse kraad Tööleping 29.11.2023 Merit Vellemäe Ludwig Maximilian Universität München Pedagoogika, koolieelne pedagoogika ja psühholoogia, magistrikraad Käsundusleping 01.05.2024 Tatjana Lavrova Tallinna Ülikool, rootsi filoloogia, bakalaureuse kraad Tööleping 24.05.2019 Olga Sadovina Tartu Ülikooli Narva Kolledž, noorsotöö, bakalaureuse kraad Käsundusleping 02.05.2025 Spetsialistide kvalifikatsioon: kõrgharidus, vähemalt bakalau reu sekraad; läbitud STEP-programmi nõustajate väljaõpe (104 ak/h, sellest 80 h auditoorset õpet ja 24 h iseseisvat tööd, e-koolituse läbimine, õpiringides osalemine ja refleksioonid ). Lisaks iga spetsialist: - omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi- ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule; - oskab hinnata nimetatud häireid, tegureid ja riske, koostada ohutusplaane ning suunata inimene sobivat abi saama; - oskab rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide seadmisel, probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis - järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi, hoiab professionaalseid piire, dokumenteerib tegevusi, kasutab digitehnoloogiaid ning tagab enda ja teenusesaaja vaimse tervise hoidmise ja professionaalse arengu. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 3 superviisorit: kõrgharidus, magistrikraad, superviisori väljaõpe ja sertifikaat. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioonid toimuvad kord kuus 6 - tunniste kontaktkohtumistena. Supervisioonid toimuvad kontaktõppes . Iga sessioon lähtub osalejate praktilistest juhtumitest ja tööolukordadest (teemad kogutakse sessiooni alguses). Vahel on sessioonid temaatilised, nt nõustamismetoodika kasutamine või teatud kindla sihtrühmaga seotud nõustamisväljakutsed (siis on teemad kogutud eelnevalt). Töö toimub 3-osalise struktureeritud protsessina: 1. Häälestumine : ümberlülitumine, häälestumine grupile ja oma kogemuse esiletoomine 2. Põhiosa: edulugude väljatoomine, keeruliste juhtumite esiletoomine ja läbitöötamine (nt lahenduskesksed meetodid, psühhodraama, arutelu-, ekspressiivsed meetodid) 3.Refleksioon : kokkuvõtted, õpitu sõnastamine ja esiletoomine, edasise eesmärgistamine). Tagatud on konfidentsiaalsus, turvaline ja aktiivne arengukeskkond. Mõnikord pakutakse osalejatele ka iseseisvaid mõtestamisharjutusi. Riskijuhtimise plaan: 1.Noorte vähene kaasatus või katkestamine Ennetus: kiire esmane kontakt, paindlik töökorraldus (vajadusel veebis, transpordivõimaluste loomine jmt), usaldussuhte loomine Reageerimine: korduv kontakt, vajadusel lähivõrgustiku kaasamine, tegevusplaani kohandamine 2. Noore madal motivatsioon Ennetus: noore eesmärkidest lähtuv, coachiv lähenemine nõustamisteenuse osutamisel, nõustajate hea väljaõpe ja regulaarne supervisioon Reageerimine: eesmärkide ja tegevuste ümberkujundamine, tempo ja metoodika kohandamine 3. Noore vajadused ületavad teenuse piire Ennetus: varajane hindamine, riski- ja kaitsetegurite määratlemine ja sihtrühma selge määratlus, spetsialistide kompetentsuse tõstmine, koostööpartnerite võrgustiku olemasolu ja pidev laiendamine Reageerimine: suunamine sobivatesse teenustesse ja koostöö teiste spetsialistidega 4. Personali voolavus, nõustajate töökohavahetused Ennetus: ühtne metoodika, juhtumite dokumenteerimine e-päevikus , uute nõustajate süsteemne väljaõpe erinevates Eesti piirkondades ning meeskonnasisene infovahetus , nõustajate supervisioon töövõime taastamiseks Reageerimine: juhtumite sujuv üleandmine teisele nõustajale ja teenuse järjepidevuse tagamine Riskijuhtimine on STEP-nõustamisteenuse puhul pidev läbimõeldud protsess, mis põhineb varajasel märkamisel, paindlikul reageerimisel ja tihedal koostööl partnerite ning võimalusel noore lähivõrgustikuga. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: STEP-programmi nõustamisteenus on välja arendatud SA Omanäolise Kool i Arenduskeskuse poolt ning kasutusõigus kuulub samale organisatsioonile. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate) : 100 € individuaalseanss Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 1 seanss 100 €, kokku keskmiselt 9 00 € Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust): Tööjõukulu (Tööandja kogukulu): 65 €: 1,5 h tööaega ( 60 min nõustamine + ettevalmistus + dokumenteerimine), sisaldab brutotasu ja tööandja poolt tasutavaid makse Koordineerimine ja juhtumikorraldus 1 0 €: a egade kokkuleppimine, suhtlus, töö koostöövõrgustikuga Supervisioon ja kvaliteedi tagamine 8 €: regulaarne supervisioon, juhtumite analüüs , tagasiside kogumine ja analüüsimine Metoodilised vahendid ja metoodika arendus 5 €: nõustamismetoodika rakendamisega seotud vahendite hankimine ning metoodika edasiarendus vastavalt tagasisidele Litsentsi- ja platvormikulud 5 €: digivahendid, andmehaldus, tööriistad Kaudsed kulud (7%): 7 € ruumide rent, transport, raamatupidamine jmt Koolitustegevused (vajaduse korra l) Koolituste kirjeldus ja maht (tundides) : STEP -nõustamismetoodika väljaõpe Sihtrühm: STEP-programmi uued ja potentsiaalsed nõustajad, kes on kõrgharidusega, positiivse kogemusega töös noorte või noorte täiskasvanutega, motiveeritud töötama siht g rupi noortega, tegema meeskonnatööd ning tagasisidestama programmi tegevusi, valmis osalema täismahus nõustaja väljaõppes ning metoodikat rakendama oma igapäevatöös Eesmärk: nõustajatele sellise motiveeriva õpikeskkonna loomine, kus ta saab omandada teadmisi, arendada oskusi ja luua hoiakuid, mis aitab tal programmi sisenenud noort igakülgselt toetada järgnevas: - struktureeritud nõustamisintervjuu läbiviimine, noore riski-ja kaitsetegurite ning programmi kriteeriumidega sobivuse väljaselgitamine - sellele järgneva temaatilise nõustamisprotsessi läbiviimine, mis on suunatud noore vaimse tervise tugevdamisele, vastutusvõime suurendamisele, motivatsiooni äratamisele ja arendamisele , sotsiaal-emotsionaalsete oskuste treening ule , toimetulek ule depressiooni, stressi, ärevusega , oma elu eesmär kide, vajaduste ja rollide t eadvustami sel e, erinevate toimetulekustrateegiate õppimi sele ja harjutami sele noore jaoks keerulistes olukordades hakkamasaamiseks. - jätkutoe ja coachingu läbiviimine - vajadusel noore suunamine teistesse teenustesse ja noore lähivõrgustiku kaasamine Maht: Väljaõppe kogumaht on 104 ak/h, sellest 80 h auditoorset tööd ja 24 h iseseisvat tööd, e-koolituse läbimine, õpiringides osalemine, refleksioonid. Koolitatavate spetsialistide arv: 12 inimest Koolitatavate superviisorite arv: - Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: Kuna STEP-programm on viimastel aasta tel laienenud ü le kogu Eesti, siis on järjest enam nõustamisteenuse vajajaid ka piirkondades, kus programmil veel üldse pole nõustajaid või tekib olemasolevatele koormust juurde (nt Kagu-Eesti, Pärnu, Tapa, Lääne- ja Ida-Eesti, saared). Soovime juurde koolitada STEP-programmi nõustajaid ka selleks, et tagada jätkusuutlikus valdkonnas, kus spetsialistide liikuvus on suur. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%) : Nõustajate väljaõppe kogukulu on 22 000 €, mis sisaldab 10 koolituspäeva kahe koolitajaga ( 14 000 € ) , 12 õpiringi läbiviimist ( 3 000 € ) , koolitusruumide ja tehnika renti ( 2500 € ) , kohvipause ( 800 € ) , koolitus materjale , nõustamismetoodika juhendi komplekte kõigile osalejatele ja korralduskulusid (1700 €) . Kulu jääb alla 25% pakkumuse kogumaksumusest (24,4%). Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadav us , rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus): - Sekkumine muutub kättesaadavaks ka sihtrühmale, kelle seni oleme rahastuse puudumisel pidanud jätma vastu võtmata. - Sekkumine muutub kättesaadavaks piirkondades, kus ta seni pole seda olnud. - Suureneb STEP-nõustamise rakendamise maht - Valmistatakse ette täiendavalt 12 spetsialisti, kes saavad nii oskused kui STEP-nõustamismetoodika juhendid kui spetsiaalselt väljatöötatud abivahendid STEP-nõustamise läbiviimiseks - Tõuseb organisatsiooniline suutlikkus rakendada STEP-programmi - Supervisioonide tagajärjel tagatakse juba väljakoolitatud STEP-nõustajate töövõime ja suureneb ka nende suutlikkus nõustamisi kvaliteetselt läbi viia. VIPS nr 2: Alustava õpetaja heaolu tugigrupid: VIPS-i kirjeldus Nimetus: Alustava õpetaja heaolu tugigrupid: ennetav tugi vaimse tervise ja toimetuleku hoidmiseks Lühikirjeldus (sh metoodiline alus): Alustavate õpetajate heaolu tugigrupid on välja töötatud selleks, et pakkuda väheintensiivset, lühiajalist ja operatiivset tuge vaimse tervise probleemide ja psüühiliste pingetega toimetulekul, keskendudes eelkõige ärevuse ja depressiooni ilminguid kogevatele alustavatele õpetajatele. OECD TALIS uuringu järgi märkis 18% Eesti õpetajatest, et nad kogevad oma töös palju stressi (st kõrge stressitase). Tallinna Ülikooli uuringutes on leitud, et kuni 67% õpetajatest kogeb sageli või üsna sageli stressi (laiem kategooria, hõlmates ka mõõdukat stressi). Samas on teistes Eesti analüüsides toodud, et umbes 26% õpetajatest kogeb sagedast tugevat stressi. Eesti Haridustöötajate Liidu andmetel on 92% õpetajatest kogenud läbipõlemist ning 58% on kaalunud stressi tõttu töölt lahkumist. Uuringud näitavad, et alustavad õpetajad kogevad rohkem stressi kui kogenud õpetajad, mistõttu on tugigrupid suunatud eelkõige karjääri algusfaasis olevatele õpetajatele. Eesti ja rahvusvahelised uuringud toovad õpetajate vaimse tervise probleemide peamiste põhjustena esile suure töökoormuse, vastutuse õpilaste sotsiaal-emotsionaalse heaolu eest, töö diferentseerimise vajaduse (nt HEV õpilased) ning ebapiisava toe ja vähesed ressursid. A lustavate õpetajate heaolu tugigruppide programm on välja töötatud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse Avatud Meele Instituudi poolt 2014. aastal ning seda on rakendatud vastavalt rahastusvõimalustele ja nõudlusele järjepidevalt kuni tänaseni. Programm tugineb tõenduspõhistele ja praktikas mõjusaks osutunud lähenemistele nagu sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine (CASEL raamistik, T. Gordoni suhtlemisoskuste mudel), kognitiiv-käitumuslikud ja lahenduskesksed lähenemised ning grupiviisilised kogemuslikud ja reflektiivsed meetodid (nt psühhodraama). Need toetavad eneseregulatsiooni, toimetulekuoskuste arengut ja vaimse tervise tasakaalu. Tugigruppide programmi metoodika kuulub SA Omanäolise Kooli Arenduskeskusele. Teenuse eesmärk on toetada õpetajate vaimset heaolu, ennetades stressi kuhjumist ja emotsionaalse ülekoormuse süvenemist, leevendada ärevuse ja depressiooni ilminguid ning arendada eneseregulatsiooni, enesejuhtimise ja sotsiaalse toimetuleku oskusi. Alustavate õpetajate heaolu tugigruppide programm on üles ehitatud temaatiliselt: esimestel kohtumistel toimub osalejate hetkeolukorra ja väljakutsete kaardistus, pingekohtade ja toetavate tegurite teadvustamine ning häälestumine iseendale ja grupile. Sellele tuginedes kujundab juhendaja grupiprotsessi fookused ning valib sobivad teemad ja meetodid spetsiaalselt koostatud juhendmaterjalist (nt stressi ja emotsionaalse ülekoormusega toimetulek, eneseregulatsioon ja enesejuhtimine, sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine, ärevust tekitavate piiravate uskumuste märkamine ja ümberraamistamine, tööalaste rollide ja ootuste mõtestamine, suhete loomine ja hoidmine ning praktiliste toimetulekustrateegiate õppimine ja harjutamine). Vastavalt käsitletavatele teemadele töötatakse grupis läbi ka osalejate toodud reaalseid juhtumeid, mis võimaldab siduda enesearengut vahetult igapäevase praktikaga. Heaolu tugigrupid on üles ehitatud grupiviisilise väheintensiivse ennetava sekkumisena , kus juhendaja roll on toetada õpetajate vaimset tervist ja heaolu, ennetada stressi ja emotsionaalse ülekoormuse süvenemist ning arendada enesejuhtimise ja toimetulekuoskusi, et leevendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid ning ennetada häirete väljakujunemist. Kohtumiste vahepeal rakendavad osalejad õpitud oskusi oma igapäevaelus, mis võimaldab vähese kontaktajaga toetada püsivamaid muutusi. Järgmistel kohtumistel reflekteeritakse saadud kogemusi ning kohandatakse edasisi fookusi vastavalt grupi vajadustele. Vajadusel toetatakse osalejaid ka digitaalselt juhendatud eneseabi ja vahekontaktide kaudu. Õpetajate heaolu tugigruppide programm on mõeldud kergete kuni mõõdukate vaimse tervise probleemide leevendamiseks; keerulisemate ja intensiivsemat sekkumist vajavate juhtumite puhul toetatakse osalejat sobiva edasise teenuse või spetsialisti leidmisel. AMI juhendajad on saanud programmi metoodika alase väljaõppe ning saavad regulaarset supervisiooni. Sihtrühm (vanuserühm jne): kuni 64-aastased täiskasvanud, valdavalt alustavad õpetajad (sh karjääripöörajad), kellel on ilmnenud ärevuse ja/või depressiooni sümptomid. Uuringute kohaselt on õpetajate seas ärevuse ja depressiooni sümptomite esinemissagedus märkimisväärselt kõrgem kui üldrahvastikus, ulatudes hinnanguliselt enam kui kahekordse tasemeni, ning üldine vaimse tervise koormus võib olla kuni kolm korda suurem. Eriti haavatav on karjääri algusperiood, kus uuringud on näidanud, et ärevuse ja depressiooni sümptomid pigem suurenevad üleminekul õpetajatööle. Alustavad õpetajad kogevad sageli madalamat enesetõhusust ja kõrgemat stressitaset, mis suurendab vaimse tervise riskide süvenemise tõenäosust ning mõjutab otseselt nende psühholoogilist tasakaalu, igapäevast toimetulekut ja ametis püsimist. Sellest tulenevalt on tugigrupid suunatud eelkõige karjääri algusfaasis olevatele õpetajatele. Piirkond: üle Eesti Formaat (individuaal, grupi, kombineeritud) – grupiseansid Struktuur (seansside arv, ühe seansi kestus minutites, grupisekkumiste korral inimeste arv grupis): 10 grupikohtumist x 90 min, intervalliga u 2 x kuus õhtupoolikul, 8 kuni 12 inimest grupis Vorm (kohapeal, veebis jne): Kohapeal ja vajadusel individuaalne lisatugi veebis Tõenduspõhisus (viidata uuringutele, rahvusvahelisele kasutusele, lisada viited või allikad): Õpetajate vaimse tervise toetamiseks mõeldud heaolu tugigrupp tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud ja teadusuuringutega toetatud lähenemistele, mis on suunatud sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele, eneseregulatsioonile ja toimetulekuoskuste tugevdamisele. Lähenemise teoreetiliseks aluseks on sotsiaal-emotsionaalse õppimise raamistik (CASEL; Roger Weissberg ; Joseph Durlak ), enesemääramisteooria ( Edward Deci ; Richard Ryan ) ning kogemusõppe ( David Kolb ) ja sotsiaalse õppimise teooriad ( Albert Bandura ). Grupis kasutatavad meetodid hõlmavad reflektiivseid ja kogemuslikke lähenemisi, sealhulgas kognitiiv-käitumuslikust raamistikust ( Aaron Beck ) lähtuvaid tehnikaid ning lahenduskeskset lähenemist ( Steve de Shazer ; Insoo Kim Berg ), mis toetavad mõtlemismustrite teadvustamist, eesmärgistamist ja praktiliste lahenduste leidmist. Kasutatakse psühhodraama elemente kui tegevuspõhist grupimeetodit ( Jacob L. Moreno ), mille mõjusust on kinnitatud empiirilistes uuringutes ja meta-analüüsides (nt David A. Kipper ; Thomas Ritchie ). Kasutatav lähenemine on kooskõlas väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) põhimõtetega, kuna keskendub ennetusele, osalejate enesejuhtimise ja toimetulekuoskuste arendamisele ning võimaldab õpitut rakendada igapäevaelus ka kohtumistevahelisel ajal. Uuringud näitavad, et kognitiiv-käitumuslikel põhimõtetel põhinevad sekkumised ning sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine aitavad ennetada ja vähendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid, toetades emotsioonide regulatsiooni, mõtlemismustrite teadvustamist ja paindlikumat toimetulekut keerulistes olukordades. Lisaks on uuringutes leitud, et reflektiivsetel ja kogemuslikel grupiprotsessidel põhinevad lähenemised, sh psühhodraama, toetavad emotsioonide töötlemist ja eneseteadlikkuse kasvu, mis omakorda aitab vähendada psüühilist pinget ja ennetada vaimse tervise raskuste süvenemist. Lisaks teadusuuringutele toetab lähenemise rakendamist ulatuslik praktikapõhine kogemus haridus-, noorsoo- ja sotsiaalvaldkonnas. Kinnitus sekkumise juhendi olemasolu kohta (lisada näidis või kirjeldus): Avatud Meele Instituudil on olemas: Õpetajate heaolu tugigruppide läbiviimise juhend, kus on kirjeldatud teenuse üldine ülesehitus, temaatika, teoreetilised alused ja sessiooni ülesehitus ning refleksiooni võimalused. Tugigruppide metoodika rakendamise juhend koos meetodikirjeldustega ning temaatilise lisamaterjaliga juhendajale (viide näidislehekülgedele: https://docs.google.com/document/d/13bP1YiJsFmV6r23XqQ7Z17lJfplHUr55G0a3ehiVsPU/edit?usp=drive_ link) Varasem rakendamine (rakendamise kirjeldus, maht ja kestus): Alustava õpetaja heaolu tugigruppide programm on välja töötatud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse Avatud Meele Instituudi poolt aastal 2014 ning seda on rakendatud vastavalt rahastusvõimalustele ning nõudlusele kuni siiani. Kokku on toimunud 33 gruppi ja osalenud 463 inimest. Tagasiside kogumise viis: Tagasisidet kogutakse süsteemselt kogu tugigrupi toimumise vältel, kasutades nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Enne tugigrupi programmi algust ja selle lõpus viiakse läbi lühikesed enesehindamise küsimustikud, mis võimaldavad hinnata muutusi osalejate vaimses heaolus, tajutud ärevuse- ja stressi tasemes, enesetõhususes ja toimetulekuoskustes. Kohtumiste käigus kogutakse jooksvat suulist tagasisidet refleksiooniringide ja arutelude kaudu, mis võimaldab protsessi paindlikult kohandada vastavalt osalejate vajadustele. Kogutud tagasisidet analüüsib juhendaja ning tagasisidestab seda Avatud Meele Instituudi siseste koostöövormide käigus (nt supervisioonid). Iga sessiooni lõpus kasutatakse lühikesi suulisi tagasisidemeetodeid (nt refleksiooniring, sotsiomeetrilised meetodid), mis on osa metoodikast, et toetada toimetuleku ja arengu märkamist ja kinnistamist ning anda juhendajale sisend järgmiste kohtumiste planeerimiseks. Tugigrupi lõpus kogutakse lisaks osalejate hinnangutele programmi mõjule (nt vaimne heaolu, ärevuse ja stressiga toimetulek, enesejuhtimine) ka avatud lõpuga vastuseid kogemuse kohta ja arendusettepanekuid. Kogutud andmeid salvestatakse ja analüüsitakse koos juhendajatega supervisioonide käigus, mis toimuvad kord pooles aastas ning iga-aastaste individuaalsete koostöövestluste käigus. Kogutud tagasisidet kasutatakse süsteemselt teenuse arendamiseks ja kvaliteedi parendamiseks ning uue väljaõppe jaoks arenguvajaduste kogumiseks. Kavandatud maht Seansside koguarv toetusperioodil: 80 grupiseanssi Teenusesaajate arv: u 80-120 Keskmine seansside arv ühe teenusesaaja kohta: 10 Maht maakondade kaupa: Põhja-Eesti 30 seanssi; Lõuna-Eesti 30 seanssi; Ida-Eesti 10 seanssi; Lääne-Eesti 10 seanssi Sihtrühmani jõudmise ja suunamise kanalid: Avatud Meele Instituudil on aastate jooksul sissetöötatud sihtrühmani jõudmise viisid: - otsekontaktid koolijuhtidega - MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool ja ASÕP kontaktide kaudu - Facebooki-kanalid https://www.facebook.com/avatudmeeleinstituut ja https://www.facebook.com/profile.php?id=100090610584846 https://www.facebook.com/profile.php?id=61578412580748 - organisatsiooni kodulehe www.ami.ee ning igakuiste uudiskirjade kaudu - erinevate haridusürituste (Hariduslaat, Haridusmess, Haridusfestival), kooljuhtide ja tugimeeskondade liikmete seltside kaudu jpm Meeskond ja rakendusvõimekus Spetsialistide koguarv (vähemalt 5, lisada viie inimese info allolevasse tabelisse): 8 Ees- ja perekonnanimi Haridus (eriala, kraad) Lepingu (nt töö-, töövõtu- või käsundusleping) sõlmimise kuupäev Koidu Tani-Jürisoo Tartu Ülikool, psühholoogia magistrikraadiga võrdsustatud diplom Tööleping 01.01.2001 Ene Kulasalu Tallinna Ülikool, alushariduse pedagoogika, magistrikraadiga võrdsustatud diplom Käsundusleping 01.08.2021 Merit Vellemäe Ludwig Maximilian Universität München Pedagoogika, koolieelne pedagoogika ja psühholoogia, magistrikraad Käsundusleping 01.05.2024 Ene Velström Tartu Ülikool, eesti filoloogia, magistrikraadiga võrdsustatud diplom Käsundusleping 01.04.2026 Marje Kuslap Tallinna Pedagoogikaülikooli, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, magistrikraadiga võrdsustatud diplom Käsundusleping 01.04.2026 Spetsialistide kvalifikatsioon: kõrgharidus, vähemalt bakalaureusekraad; läbitud erinevad väljaõpped programmi metoodika alal ning SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse poolt läbiviidud väljaõpped. Lisaks iga spetsialist: - omab teadmisi vaimse tervise häiretest, psühholoogilisest traumast, suitsiidiriskist, stressi- ja elustiiliteguritest ning nende mõjust inimese igapäevaelule; - oskab hinnata nimetatud häireid, tegureid ja riske, koostada ohutusplaane ning suunata inimene sobivat abi saama; - oskab rakendada nõustamise baastehnikaid, toetada ja motiveerida inimest eesmärkide seadmisel, probleemide lahendamisel ja enesejuhitud muutuste protsessis -järgib andmekaitse ja eetilisi põhimõtteid, austab isiku õigusi, hoiab professionaalseid piire, dokumenteerib tegevusi, kasutab digitehnoloogiaid ning tagab enda ja teenusesaaja vaimse tervise hoidmise ja professionaalse arengu. Superviisorite arv ja kvalifikatsioon: 2 superviisorit: kõrgharidus, magistrikraad, superviisori väljaõpe ja sertifikaat. Supervisiooni sagedus ja korraldus: Supervisioonid toimuvad kord pooles aastas 8-tunniste(ak/h) kontaktkohtumistena. Iga sessioon lähtub juhendajate praktilistest tööolukordadest (teemad kogutakse sessiooni alguses). Supervisioonid võivad ka olla temaatilised, nt kui on laiemalt üles kerkinud teatud teemaga seotud väljakutsed gruppide juhtimises. Supervisioonid toimuvad 3-osalise struktureeritud grupiprotsessina: 1. Häälestumine: ümberlülitumine, häälestumine grupile ja oma kogemuse esiletoomine 2. Põhiosa: edulugude väljatoomine, keeruliste juhtumite esiletoomine ja läbitöötamine (nt lahenduskesksed meetodid, psühhodraama, arutelu-, ekspressiivsed meetodid) 3.Refleksioon: kokkuvõtted, õpitu sõnastamine ja esiletoomine, edasise eesmärgistamine). Tagatud on konfidentsiaalsus, turvaline ja aktiivne arengukeskkond. Mõnikord pakutakse osalejatele ka iseseisvaid mõtestamisharjutusi. Riskijuhtimise plaan: 1. Osalejate vähene kaasatus või katkestamine Ennetus: selge ja sihtrühmale sobiv kommunikatsioon vastavalt juba olemasolevatele kanalitele ja kogemustele, turvalise ja mittehinnangulise grupiruumi loomine, paindlik korraldus (nt vajadusel veebikohtumised), osalejate ootuste kaardistamine alguses Reageerimine: personaalne kontakt, osalemist takistavate tegurite kaardistamine, grupiprotsessi ja töövormide kohandamine 2. Osalejate madal motivatsioon või vähene aktiivsus grupiprotsessis Ennetus: osalejate vajadustest ja eesmärkidest lähtuv, kaasav ja reflektiivne lähenemine, praktiliste ja koheselt rakendatavate meetodite kasutamine, juhendajate väljaõpe ja regulaarne supervisioon Reageerimine: fookuse ja teemade kohandamine, individuaalsema toe pakkumine grupi sees, töötempo ja meetodite paindlik muutmine 3. Osaleja vaimse tervise toega seotud vajadused ei mahu teenuse raamesse Ennetus: sihtrühma selge määratlemine (kerged kuni mõõdukad sümptomid), osalejate esmane kaardistus, juhendajate teadlikkus vaimsest tervisest, sümptomaatikast, riskidest ja võimalustest Reageerimine: osaleja toetamine sobiva edasise abi leidmisel (nt nõustamine, teraapia), vajadusel koostöö teiste spetsialistidega 4. Grupidünaamika riskid (nt usaldamatuse teke, vähene turvatunne, konfliktid) Ennetus: selged kokkulepped grupitööks (sh konfidentsiaalsus), turvalise ruumi teadlik hoidmine, juhendaja pädevus grupiprotsesside juhtimisel Reageerimine: olukorra avamine ja reflekteerimine grupis, kokkulepete taastamine, vajadusel individuaalne toetav kontakt osalejatega 5. Juhendajate töökoormus ja läbipõlemise risk Ennetus: ühtne metoodika, juhendajate väljaõpe, programmi tandemis läbiviimine, regulaarne supervisioon ja meeskonnasisene tugi Reageerimine: töökoormuse ümberjaotamine, täiendava toe pakkumine, vajadusel juhendaja asendamine ja grupi järjepidevuse tagamine Riskijuhtimine on heaolu tugigruppide puhul pidev ja läbimõeldud protsess, mis põhineb varajasel märkamisel, paindlikul reageerimisel ning juhendajate professionaalsel toetusel, sh vajadusel koostööl teiste süsteemidega. Kinnitus metoodika kasutusõiguse kohta: Õpetajate heaolu tugigruppide teenus ja metoodika on välja arendatud SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse poolt ning kasutusõigus kuulub samale organisatsioonile. Ühe seansi maksumuse ja kulude põhjendus Ühe seansi maksumus (koos seansi formaadiga, kui sama taotlus/VIPS sisaldab erinevaid formaate): grupiseanss 850 € Keskmine kulu ühe teenusesaaja kohta: 8 5 € üks seanss , kokku 850 € 10 seanssi Seansi maksumuse struktuur – esitada kulude jaotus, sh tööjõukulud, supervisioon, koolitus, koordineerimine, litsentsi- ja platvormikulud ning kaudsed kulud (kuni 7% taotletava toetuse üldmahust): Tööjõukulu (tööandja kogukulu): 560 € 1,5 h grupiseansi läbiviimine kahe juhendajaga, sisaldab ettevalmistust, läbiviimist ja järeltegevusi (sh dokumenteerimine), brutotasu ja tööandja poolt tasutavaid makse Koordineerimine ja osalejate haldus: 70 € grupi komplekteerimine, suhtlus osalejatega, aegade kokkuleppimine, vajadusel individuaalsed kontaktid Supervisioon ja kvaliteedi tagamine: 80 € regulaarne juhendajate supervisioon, grupiprotsessi analüüs, tagasiside kogumine ja kasutamine teenuse arendamiseks Metoodilised vahendid ja metoodika arendus: 50 € juhendmaterjalid, töölehed, metoodika kohandamine vastavalt sihtrühmale ja tagasisidele Litsentsi- ja platvormikulud: 30 € digivahendid, andmehaldus, kommunikatsiooniplatvormid Kaudsed kulud (kuni 7%): 60 € ruumide kasutus, administreerimine, raamatupidamine jmt Koolitustegevused (vajaduse korral) Koolituste kirjeldus ja maht (tundides): Alustavate õpetajate heaolu tugigruppide juhendajate väljaõpe Sihtrühm: Alustavate õpetajate heaolu tugigruppide uued ja potentsiaalsed juhendajad (nt õpetajad, tugispetsialistid, koolitajad), kellel on kõrgharidus ning varasem kogemus täiskasvanute või noortega töötamisel, samuti eelnev kogemus tugigruppide metoodika alal. Oodatud on spetsialistid, kes on motiveeritud toetama õpetajate vaimset heaolu ning rakendama metoodikat oma igapäevatöös, sh valmis osalema täismahus väljaõppes ja sellele järgnevas programmide läbiviimises. Eesmärk: Luua juhendajatele toetav ja praktiline õpikeskkond, kus nad omandavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad neil professionaalselt ja turvaliselt läbi viia alustavate õpetajate heaolu tugigruppe, toetades osalejate vaimset tervist ja toimetulekut. Väljaõppe tulemusena on juhendaja võimeline: - kavandama ja läbi viima struktureeritud grupiprotsessi, sh grupi käivitamine, turvalise ruumi loomine ja hoidmine - kaardistama osalejate vajadusi ning kohandama teemasid vastavalt grupi dünaamikale - toetama osalejate toimetulekut stressi, ärevuse ja emotsionaalse ülekoormusega - rakendama sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise, eneseregulatsiooni ja refleksiooni meetodeid - kasutama kogemuslikke ja reflektiivseid meetodeid (nt psühhodraama elemendid, juhtumipõhine arutelu) - käsitlema keerulisemaid olukordi grupi s (nt madal turvatunne, konfliktid, passiivsus) - hindama osalejate vaimse tervisega seotud riske (sh ärevuse ja depressiooni sümptomid) ning reageerima sobivalt, sh toetama ja vajadusel suunama osalejaid edasi sobivatesse teenustesse - märkama olukordi, kus osaleja vajadused ei mahu teenuse raamesse, ning toetama edasisuunamist - järgima eetilisi ja andmekaitse põhimõtteid, hoidma professionaalseid piire ning dokumenteerima oma tegevust vastavalt teenuse nõuetele - reflekteerima oma rolli juhendajana ning kasutama supervisiooni oma töö kvaliteedi hoidmiseks - kasutama digitaalseid töövahendeid ja toetama osalejate enesejuhtimist ka kohtumistevahelisel ajal (nt juhendatud eneseabi) Maht: Väljaõppe kogumaht on 104 ak/h, sellest 80 h auditoorset tööd ja 24 h iseseisvat tööd, harjutu sr ühmade töös osalemine ja metoodika rakendamine, kirjanduse läbitöötamine, refleksioonid Koolitatavate spetsialistide arv: 8 inimest Koolitatavate superviisorite arv: - Seos kavandatud rakendamisega ja proportsionaalsuse põhjendus: Alustavate õpetajate heaolu tugigruppide programmi eesmärk on tagada teenuse kättesaadavus üle Eesti. Hetkel paiknevad juhendajad peamiselt Põhja- ja Lõuna-Eestis, samas kui vajadus tugigruppide järele on olemas ka Ida- ja Lääne-Eestis, kus vastava metoodikaga töötavaid juhendajaid napib või puuduvad need täielikult. Vastavalt väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) rakendamise nõuetele saab teenust osutada üksnes spetsiaalse väljaõppe saanud juhendaja, kellel on vajalikud teadmised vaimse tervise probleemidest, oskused riskide hindamiseks ning suutlikkus vajadusel osalejaid edasi suunata. Seetõttu on juhendajate süsteemne väljaõpe teenuse rakendamise eelduseks. Täiendavate juhendajate väljaõpe võimaldab laiendada teenuse geograafilist ulatust ning pakkuda tuge piirkondades, kus nõudlus on olemas, kuid teenus ei ole praegu piisavalt kättesaadav. See toetab nii regionaalset võrdsust kui ka varajast ennetust vaimse tervise valdkonnas. Kahe juhendajaga grupimudel on oluline teenuse kvaliteedi ja turvalisuse tagamiseks, eriti vaimse tervise teemade käsitlemisel. See võimaldab paremini märgata osalejate individuaalseid vajadusi, hoida grupiprotsessi ning reageerida paindlikult keerukamatele olukordadele. Sellise töökorralduse rakendamine eeldab piisava arvu väljaõppinud juhendajate olemasolu eri piirkondades. Lisaks on juhendajate koolitamine vajalik teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, arvestades spetsialistide liikuvust ning vajadust hoida metoodika rakendamine ühtsel ja kvaliteetsel tasemel. Koolituskulude kogusumma (eurodes) ja osakaal toetuse eelarvest (%): Juhendajate väljaõppe kogukulu on 21 700 € , mis sisaldab 10 koolituspäeva kahe koolitajaga (14 000 €), 12 õpiringi läbiviimist (3 000 €), koolitusruumide ja tehnika renti (2 500 €), kohvipause (600 €), koolitusmaterjale, tugigrupi metoodika juhendi komplekte kõigile osalejatele ning korralduskulusid (1 700 €). Koolituspäeva maksumus ei sõltu osalejate arvust, kuna see põhineb koolitajate töömahule ning juhendajate väljaõppe kvaliteedinõuetele. Väljaõpe on üles ehitatud intensiivse ja praktilise õppeprotsessina väiksemas grupis, mis võimaldab süvendatud individuaalset tagasisidet, kogemusõpet ning juhendajate valmisoleku kujunemist alustavate õpetajate vaimse tervise toetamiseks. Kulu jääb alla 25% pakkumuse kogumaksumusest ( 24,2% ). Selgitus, kuidas kavandatav tegevus aitab tervikuna suurendada VIPS-i rakendamise võimekust Eestis (nt spetsialistide ettevalmistus, sekkumise kättesaadav us , rakendamise maht või organisatsiooniline suutlikkus): - Sekkumine muutub kättesaadavaks ka sihtrühmale, kelle seni oleme rahastuse puudumisel pidanud jätma vastu võtmata. - Sekkumine muutub kättesaadavaks piirkondades, kus ta seni pole seda olnud. - Suureneb õpetajate heaolu tugigruppide rakendamise maht - Valmistatakse ette täiendavalt 8 spetsialisti, kes saavad nii rakendamise oskused kui spetsiaalselt väljatöötatud abivahendid sekkumise läbiviimiseks - Tõuseb organisatsiooniline suutlikkus rakendada alustavate õpetajate heaolu tugigruppide programmi - Supervisioonide tagajärjel tagatakse juba väljakoolitatud juhendajate töövõime ja suureneb ka nende suutlikkus VIPS-i kvaliteetselt läbi viia. Kinnitused Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning vastan määruses sätestatud nõuetele. JAH Kinnitan, et taotluses esitatud kulude katteks ei ole saadud ega taotleta toetust Euroopa Liidu fondidest, riigieelarvest ega muudest avaliku sektori vahenditest. JAH /allkirjastatud digitaalselt/ Koidu Tani-Jürisoo SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus