Sotsiaalministeerium
[email protected] 04.05.2026 nr 1-15/26/39
Tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnõule
Toetame rahvatervishoiu seaduse muutmise eesmärki tugevdada ennetust ja tervisedendust ning
parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Oleme seisukohal, et maakondlikul tasandil
tõhusalt toimiv rahvatervishoiu korraldus, sh populatsioonipõhine tervisedendus, on eelnõu
eesmärkide saavutamise eeldus.
Eelnõu seletuskirjas tuuakse esile, et tänane süsteem on kujunenud viisil, kus riigil on keskne roll
probleemide lahendamisel ja abi osutamisel. Paraku on tekkinud ka olukord, kus osad
rahvatervishoiu funktsioonid, sh populatsioonipõhine ja kogukonnapõhine tervisedendus, on
Eestis alaarendatud ja -rahastatud, kuigi sellised lähenemised on kulutõhusad. Samuti ei saa
nõustuda seletuskirjas toodud väitega, et inimese roll enda tervise hoidmisel pole
hetkel Eestis kesksel kohal. Eestis ei ole rakendatud mitmeid poliitikasoovitusi, mis üksikisiku
vastutust oma tervise eest vähendaks ning keskkonda tervist soosivamaks kujundaks.
WHO 2024. aasta tehniline dokument määratleb 12 hädavajalikku rahvatervishoiu funktsiooni
(EPHF), mille elluviimine on vajalik tervisesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks, tervisealase
ebavõrdsuse vähendamiseks ja kulutõhusaks rahvastiku tervise parandamiseks. Eelnõu
eesmärkide saavutamiseks olulised funktsioonid hõlmavad muuhulgas:
• EPHF 1 – rahvastiku tervise jälgimine ja monitooring;
• EPHF 3 – rahvatervishoiu korraldus ja juhtimine, sh tõhusate institutsionaalsete
struktuuride, vastutuse ja koordineerimise tagamine;
• EPHF 4 – multisektoraalne planeerimine, rahastamine ja juhtimine rahvastiku tervise
arendamiseks (sh „tervis igas poliitikas“ rakendamine“);
• EPHF 6 – haiguste esmane, teisene ja kolmandane ennetus, sh võrdsuse aspektiga
arvestamine;
• EPHF 7 – tervisedendus, sh tervist edendavate sekkumiste ja programmide kujundamine,
elluviimine ja hindamine; „whole-of-government" ja „whole-of-society"
lähenemine tervisemõjurite käsitlemisel; tervisealase huvikaitse ning tõenduspõhise
tervisekommunikatsiooni elluviimine;
• EPHF 8 – kogukondade kaasamine ja sotsiaalne osalus;
• EPHF 9 – rahvatervishoiu tööjõu arendamine, sh rahvatervishoiu tööjõu jätkusuutlikkuse
tagamine läbi sobivate karjääriteekondade arendamise ning turvaliste ja väärikate
töötingimuste hindamise ja loomise.
Kännu 67 Telefon 671 1701 www.ttk.ee
13418 TALLINN E-post
[email protected]
reg nr 70003980
Kuigi eelnõu loob mõningad eeldused tõhusamaks teiseseks ja kolmandaseks ennetuseks indiviidi
tasandil, ei ole samaväärselt läbi mõeldud esmasele ennetusele ja populatsiooni- ja
kogukonnapõhisele tervisedendusele vajalikud struktuurid, ülesanded ega rahastus.
Sisulised probleemkohad
1. TERVIK ei ole rahvatervishoiu ega tervisedenduse korraldusorganisatsioon
Eelnõu § 1 lg 1 p 3 kohaselt reguleerib seadus tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni (TERVIK) ülesandeid. Sama peegeldub §131 lg 4
ülesannete loetelus, mis hõlmab üksnes:
• valdkondadevahelist koordinatsiooniteenuse korraldamist;
• tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamist;
• tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritud korralduse elluviimise toetamist;
• tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projektikoostööd.
TERVIK on seega tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna, mitte rahvatervishoiu
koostööorganisatsioon. Eelnõu seletuskirjas on küll kirjeldatud eesmärgina „kogukonnapõhine
ennetus ja tervisedendus", kuid see eesmärk ei kajastu TERVIKu rollis. Tuleb selgelt määratleda,
kas TERVIKu eesmärk hõlmab ainult tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordinatsiooni või ka
rahvatervishoiu ja tervisedenduse valdkonna tegevuste koordineerimist tervikuna ning millised
eelduseks selleks peaksid TERVIKu juures täidetud olema (nt rahvatervishoiu tööjõu vaates).
Lisaks märgime, et § 3 lg 5 defineerib heaolupiirkonna koostöökogu kui „sotsiaal-
ja tervisevaldkonna strateegiline koostöökogu", mis on sisuliselt laiem kui TERVIKu ülesanded,
mis hõlmavad vaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. See terminoloogiline ebakõla vajab
lahendamist.
2. Tervise- ja heaoluprofiil (THP) muutub TERVIKu tegevusplaaniks
Eelnõuga antakse THP koostamise ülesanne TERVIKule ning seletuskirjas selgitatakse, et sellest
saab sisuliselt TERVIKu tegevusplaan. See on problemaatiline, kuna TERVIKu ülesanded ei
hõlma rahvatervishoiu tegevuste koordineerimist, mistõttu on vastuoluline,
et TERVIKu juhtimisel koostatav THP sisaldab „heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegilisi
tegevusvaldkondi, tegevussuundi ja tulemuseesmärke".
Teiseks on praegune THP analüütiline dokument, mis annab sisendit laiapõhjaliseks maakonna
arengu planeerimiseks ja hõlmab peale tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ka hariduse,
siseturvalisuse jt valdkondi. Eelnõus ei ole lahendatud, kuidas THP koostamine suhestub
maakonna arengustrateegia ja KOKS-ist tuleneva arengu suunamise ülesandega. Maakonna
tervisedendaja osalus TERVIK-us on vabatahtlik ning puudub kindlus, et THP koostamine ei
muutu liigselt tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna keskseks.
Ettepanek: THP peaks jääma täitma ka senist rahvatervishoiu planeerimise funktsiooni ning THP
koostamise eest peaks vastutama organ, kellel on ka reaalne rahvatervishoiu ülesanne ja
vastutus ning olemas vastava pädevusega tööjõud.
3. Tervisedendaja roll ja rahastus on reguleerimata
Eelnõuga on tervise teejuhi ülesanded ja pädevusnõuded sätestatud seaduse tasandil. Maakonna
tervisedendaja roll, kes vastutab THP koostamise koordineerimise, rahvatervishoiu strateegilise
Kännu 67 Telefon 671 1701 www.ttk.ee
13418 TALLINN E-post
[email protected]
reg nr 70003980
planeerimise ja populatsioonipõhise tervisedenduse elluviimise eest, jääb eelnõus täielikult
reguleerimata.
Seletuskirjas mainitakse muuhulgas, et „TERVIKu struktuuriüksuses võib töötada maakonna
tervisedendaja, kui see on maakonnas nii kokku lepitud". See jätab tervisedendaja rolli täielikult
vabatahtliku kokkuleppe tasandile – tagajärjeks on, et kõikides maakondades ei
pruugi tulevikus töötada tervisedendaja ning isegi kui maakonnas on tervisedendaja olemas,
et puudub kohustus teda TERVIKu töösse kaasata. Selle tulemusel jääb rahvatervishoiu vaade
THP koostamisest ja TERVIKu juhtimisest kõrvale.
Kontekstiks: RTHS §13 lg 1 kohaselt on KOV-ide ühised rahvatervishoiu ülesanded riiklikud
ülesanded. Nende täitmiseks vajalik rahastus RTHS § § 31 lõike 1 ja 2 alusel on pärast
maavalitsuste likvideerimist vähenenud, mis on tinginud tervisedendajate puudumise mitmes
maakonnas ning tegevusrahastuse miinimumtaseme. Tegemist on struktuurse probleemiga, mille
tulemusel ei ole tagatud tervisedenduse meetmete kvaliteetne ja jätkusuutlik planeerimine
ega elluviimine.
Eestis koolitatakse tervisedendajaid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis alates 2007. aastast, olemas
on kutsestandard ja spetsialistide järelkasv. Lisaks on olemas tervisejuhi, rahvatervishoiu jt
õppekavad, mille lõpetajad omandavad samuti vähemal või rohkemal määral
tervisedendaja kohustuslikud kompetentsid. Juba täna rahastab Tervisekassa maakondlike
arendusorganisatsioonide juures töötavaid haridusasutuste tervisedendajaid, kuid nende fookus on
kitsam – suunatud lastele ja noortele. Maakonna tervisedendaja roll on
tegeleda tervisedendusega kõigi sihtrühmade kontekstis, mis loob eeldused tervisealase
ebavõrdsuse vähenemisele. Tervisedendajad on peamised EPHF elluviijad maakonna tasandil
ning ilma nende rolli selge reguleerimiseta jäävad mitmed EPHF funktsioonid (eelkõige EPHF 3,
7 ja 8) maakondades täitmata.
Ettepanek: sätestada seaduses maakonna tervisedendaja roll, ülesanded ja jätkusuutlik
rahastamine; määrata tervisedendaja koostöökogu aruteludesse kaasatavaks osapooleks; määrata
THP koostamise koordineerimine tervisedendaja ülesandeks. Detailsemad pädevusnõuded ja
ülesanded võib sätestada ministri määrusega.
4. Tervisedenduse mõiste kasutamine kahes tähenduses
Eelnõuga sätestatava §131 lg 4 p 3 kohaselt on TERVIKu ülesanne „rahvastikupõhise
riskijuhtimise alusel toimuv tervisedenduse ja ennetustöö kavandamine ning riskirühmade
toimetuleku toetamine". See tegevus põhineb Tervisekassa ravikindlustuse retsepti- ja raviarvete
andmetel ning on suunatud juba kujunenud riskidega inimestele.
Sellises kontekstis on tegemist kliinilise tervisedendusega, mitte tervisedendusega RTHS-
is kehtiva mõiste tähenduses. Kehtiv RTHS kasutab tervisedenduse mõistet rahvatervishoiu
valdkonna kontekstis ja populatsioonipõhises tähenduses. Eelnõuga tuuakse RTHS-i sisse
kliiniline tervisedendus, ilma et neid kahte mõistet eristataks või selgitataks.
See tekitab seaduses terminoloogilise segaduse, mis raskendab nii rakendamist kui ka rahastamise
planeerimist. Kliinilise tervisedenduse arendamine on vajalik, kuid see ei tohiks varjutada
populatsioonipõhist tervisedendust rahvatervishoiu kontekstis, mis jääb eelnõus tähelepanuta.
Kännu 67 Telefon 671 1701 www.ttk.ee
13418 TALLINN E-post
[email protected]
reg nr 70003980
5. Koostöökogu on liiga kitsas rahvatervishoiu eesmärkide täitmiseks
Koostöökogu kohustuslik koosseis (Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, KOV-id) on suunatud
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineerimisele. Rahvatervishoiu eksperdid, nt TAI esindajad,
maakonna tervisedendajad, haridus-, kultuuri-, töö-, keskkonna- ja tervisekaitsevaldkonna
esindajad ei kuulu kohustuslikku koosseisu ning nende kaasamine jääb koostöökogu enda
otsustada.
Lisaks juhime tähelepanu, et kehtima jääv RTHS §13 lg 1 p 5 kohustab KOV-e looma
rahvatervishoiuga seotud võrgustikke. Seega ei saa eeldada, et koostöökogu asendab
tervisenõukogusid – need on erinevad funktsioonid. Eelnõuga tekib maakondadesse kaks
paralleelselt toimivat organi: KOKS-ist tulenev maakonna arengu suunamiseks
loodud koostööorgan ja RTHS-ist tulenev koostöökogu. Tuleks selgelt määratleda, millise organi
vastutuseks jääb rahvatervishoiu, sh tervisedenduse ülesannete täitmine ja koordineerimine.
Praegu toimivate tervisenõukogude tugevus on laiapõhjaline valdkonnaülene esindatus.
Koostöökogud ei tohiks seda asendada, vaid peaksid neid pigem täiendama.
Seletuskirjas tunnistatakse, et haridus-, töö- ja muude valdkondade integreerimine jääb reformi
järgmistesse etappidesse. Valdkonnaülene koostöö on rahvatervishoiu ja tervisedenduse alus ning
maakondade tervisedendajatel on selles valdkonnas pikaajaline kogemus, mida ei tohiks
planeeritava reformiga nõrgestada.
6. Tulemustasu maksmise alused ja kasutus
peaksid peegeldama ka populatsioonipõhise tervisedenduse eesmärke
Tulemustasu maksmise aluste hulka peaksid kindlasti kuuluma
ka populatsioonipõhise tervisedenduse seisukohast olulised
tulemusnäitajad, sh tervisekäitumise näitajad. Tulemustasu aluseks olevate eesmärkide seadmisse
tuleks kaasata ka Tervise Arengu Instituut. Ainult sellisel juhul loob tulemustasu süsteem
motivatsiooni panustada ka esmase ennetuse ja
populatsioonipõhise tervisedenduse arendamisse ning kindlustatakse, et tulemustasude süsteemi
kaudu motiveeritud tegevused ei jääks tervishoiuvaldkonna keskseks.
Tulemustasu kasutamine peaks toimuma lähtuvalt maakonna THP-st, koostöös maakonna
tervisedendajaga ning olema seotud THP-s määratud rahvatervishoiu prioriteetidega ja koostatud
tegevuskavaga. See eeldab aga nii tervisedendaja rolli reguleerimist kui ka rahvatervishoiu
kompetentsi olemasolu TERVIKu otsustusprotsessis.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes jääb TERVIKute korralduse suhestumine maakonna tasandi rahvatervishoiu
ja tervisedenduse korraldusega läbimõtlemata ning mõjud tervisedenduse korraldusele
analüüsimata. Eelnõuga kaasnevad rahvatervishoiu seisukohast mitu ohtu:
1. Tervisedendus taandub maakonna tasandil kliiniliseks tervisedenduseks, jättes
populatsioonipõhise ja kogukonnapõhise tervisedenduse ja esmase ennetuse tagaplaanile
ja vajalike arenduste, rolliselguse, rahastuseta ning tekitades
vastuolu tervisedenduse valdkonna põhiolemusega;
2. THP muutub TERVIKu tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna keskseks tegevusplaaniks,
kaotades oma senise funktsiooni rahvatervishoiu strateegilise planeerimise
alusdokumendina. THP-d hakkavad koostama inimesed, kellel puudub selleks vajalik
ettevalmistus.
Kännu 67 Telefon 671 1701 www.ttk.ee
13418 TALLINN E-post
[email protected]
reg nr 70003980
3. Maakonna tervisedendajate rolli ja rahastuse selgusetus süveneb.
Teeme järgmised ettepanekud:
• Sätestada seaduses maakonna tervisedendaja roll, ülesanded ja rahastamine.
• Määrata tervisedendaja kohustuslikuks osapooleks nii koostöökogu aruteludes kui THP
koostamisel.
• Eristada seaduses selgelt populatsioonipõhine tervisedendus (RTHS mõistes) ja
kliiniline tervisedendus (uue §131 mõistes) või jätta paragrahvi 131 lõike 4 punktist 3 välja
sõna „tervisedendus“ kuivõrd see punkt kannab sisuliselt pigem terviseprobleemide
süvenemise ennetamise eesmärki.
• Täpsustada THP koostamise, kasutamise ja maakonna arengustrateegiaga seostamise
loogika.
• Täpsustada koostöökogu suhe seniste tervisenõukogudega (viimaseid
likvideerimata) ja KOKS-ist tuleneva maakonna arengu juhtimisega ning koheselt
rakendada maakonna tervisedendajate kogemust ja pädevust
valdkonnaülese tervisedenduse planeerimisel ja elluviimisel.
• Kaasata eelnõu edasises menetluses tervisedenduse ja rahvatervishoiu eksperte.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Ernits
rektor
Maiu Rüü
671 1701
[email protected]
Kännu 67 Telefon 671 1701 www.ttk.ee
13418 TALLINN E-post
[email protected]
reg nr 70003980
Saatja:
[email protected]
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: Teile on saabunud dokument Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist
Kuupäev: 2026-05-04 12:52
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere
Teile on saabunud kiri Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist.
Pealkiri: Tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõule
Registreerimise kuupäev: 04.05.2026
Registreerimisnumber: 1-15/26/39
Kirja manuses olev dokument on digitaalselt allkirjastatud. ID-kaarti ja
ID-kaardi lugejat antud dokumendi avamiseks vaja ei ole. Dokumendi
avamiseks peab arvutis olema DigiDoc programm.
DigiDoc on vabavara ning selle saate alla laadida Sertifitseerimiskeskuse
kodulehelt https://installer.id.ee/
Lugupidamisega
Maiu Rüü
dokumendihalduse spetsialist
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
[email protected]