Arvamuse edastamine

LAPSSI OÜ Registrikood: 12876200 Kase tn 120, Pirita linnaosa, 12012 Tallinn [email protected] | www.lootusonnele.eu Sotsiaalministeerium [email protected] Tallinn, 11. mai 2026 Tagasiside: rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (bilitatsioonissüsteemi muudatused) Lugupeetud Brit Tammiste, Täname võimaluse eest tutvuda rehabilitatsioonisüsteemi muudatuste eelnõu, seletuskirja, rakendusaktide kavandi ning Sotsiaalministeeriumi kodulehel 06.05.2026 avaldatud rehabilitatsioonireformi KKK-ga ning esitada tagasisidet. Hindame kõrgelt reformi üldisi eesmärke – liikuda inimesekesksema, paindlikuma ja vajaduspõhisema süsteemi suunas. LAPSSI OÜ on tegutsenud rehabilitatsiooniteenuse osutajana alates 2016. aastast, töötab igapäevaselt laste, noorte ja tööealiste psüühikahäiretega inimestega kolmes tegevuskohas ning on Tervisekassa lepingupartner füsioteraapia, psühholoogia ja logopeedia valdkonnas – just nendes valdkondades, mille koosmõju on eelnõu järgi üks võimalik alus rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Alates 05.05.2026 omab LAPSSI OÜ ka taastusravi tegevusluba. See tähendab, et meie asutus vastab eelnõu kavandi TTKS § 23/12 lõike 3 mõlemale alternatiivile rehabilitatsiooniteenuse osutajaks kvalifitseerumiseks: meil on nii taastusravi tegevusluba kui ka kolm iseseisva tervishoiuteenuse tegevusluba. Meie meeskonnas töötavad taastusarst, füsioterapeudid, logopeedid ja psühholoogid ning seega ületame juba täna põhimeeskonna minimaalse koosseisu nõude. Seetõttu on meie tagasiside antud mitte kõrvaltvaataja, vaid sisuliselt kvalifitseeruva teenuseosutaja positsioonilt, kes näeb igapäevaselt nii reformi võimalusi kui ka selle rakendamise tegelikke takistusi. 1. Spetsialistide nappus, kitsas kutsenõue ja turuvõimu risk Rakendusaktis on ette nähtud, et vaimse tervise alase rehabilitatsiooni meeskonda peavad kuuluma kliiniline psühholoog või psühholoog-nõustaja, tegevusterapeut ja loovterapeut ning neuroarenguliste eripärade alase rehabilitatsiooni meeskonda kliiniline psühholoog või psühholoog-nõustaja, tegevusterapeut, logopeed, füsioterapeut ja eripedagoog. Praktikas tekitab see väga tõsise kitsaskoha. Meile kättesaadavate kutseregistri andmete kohaselt on Eestis kehtiva kutsetunnistusega kliinilisi psühholooge 387 ning kutsega logopeede 106 – kokku alla 500 spetsialisti kogu riigis, kõigi tööandjate ja valdkondade peale kokku. Selline kitsas nõue loob paratamatult olukorra, kus vähesed spetsialistid omavad sisuliselt võtmepositsiooni kogu teenuse osutamise võimalikkuses. Kutsetunnistuse saamine ei sõltu üksnes kompetentsist, vaid eeldab ka ligipääsu kutseaasta läbimise võimalustele, juhendamisele ja töökorraldusele, mis ei ole kõigile töötavatele spetsialistidele praktiliselt võrdselt kättesaadav. Nii tekib olukord, kus kitsas formaalne nõue piirab terve valdkonna juurdepääsu. See loob teenuseosutaja jaoks olulise turuvõimu riski. Kui riik kohustab kaasama spetsialisti, keda on vähe ja kelle asemele on raske saada, kujuneb sellise spetsialisti tasu teenuseosutajale sisuliselt dikteeritavaks. Kui Tervisekassa tariif ei kata sellise spetsialisti tegelikku turuhinda koos meeskonnatöö, dokumenteerimise ja vastutusega, muutub teenuse osutamine majanduslikult raskesti teostatavaks. Kõik see kahjustab lõpuks klienti, kes teenust vajab. LAPSSI OÜ olukord illustreerib seda eriti selgelt. Meil on olemas taastusravi tegevusluba, kolm iseseisva tervishoiuteenuse tegevusluba ning põhimeeskonna nõuetele vastav koosseis – taastusarst, füsioterapeudid, logopeedid ja psühholoogid. Sellest hoolimata on meil olnud väga keeruline leida kliinilist psühholoogi meeskonda just seetõttu, et kehtiv Tervisekassa tariif ei ole tööjõuturul konkurentsivõimeline. Isegi hästi ettevalmistatud väiksem teenuseosutaja, kes vastab kõigile teistele nõuetele, võib jääda reformist sisuliselt kõrvale ühe raskesti kättesaadava spetsialisti kohustuslikuks muutmise tõttu. See ei ole võimekuse, vaid turu reaalsuse küsimus. 2. Meeskonnaliikme roll erineb sisuliselt senisest TERK-spetsialisti rollist Praeguses süsteemis osutab iga spetsialist oma teenust iseseisvalt ning vastutab peamiselt oma teenuse sisu ja kvaliteedi eest. Uues rehabilitatsioonim uu delis tähendab meeskonnaliikmeks olemine aga kollektiivset vastutust kogu rehabilitatsiooniprotsessi eest, ulatuslikku dokumenteerimiskohustust ning oluliselt suuremat juriidilist vastutust Tervisekassa ees. See ei ole spetsialisti jaoks lihtsalt sama töö teises formaadis, vaid sisuliselt uus ja oluliselt suurema vastutusega roll. Meie praktiline kogemus näitab, et just see rollimuutus mõjutab spetsialistide valmisolekut meeskonnatöös osaleda. Konkreetse näitena: otsisime oma meeskonda kliinilist psühholoogi. Spetsialist ei olnud valmis liituma kahel põhjusel – Tervisekassa tariif ei kata tema erateenuse hinda ning meeskonnaliikmena nõutav dokumenteerimis- ja juriidiline vastutus on võrreldamatult suurem kui senises süsteemis. Sama kogemus kehtib kutsega logopeedide puhul. Seetõttu on oluline, et reformi rahastusmudel ei käsitleks meeskonnaliikme rolli kui olemasoleva üksikteenuse lihtsat jätku, vaid arvestaks tegelikku töökorralduslikku ja vastutuslikku muutust ning see kajastuks ka tariifides. 3. Inimesed jäävad teenuseta juba praegu LAPSSI OÜ osutab rehabilitatsiooniteenust kolmes tegevuskohas ning praeguses SKA rehabilitatsioonisüsteemis on ligikaudu 500 püsiklienti. Meieni jõuab pidevalt pöördumisi inimestelt, kes ei saa vajalikku teenust neile sobival ajal. Eriti puudutab see lapsi ja noori, kellel on logopeediline probleemistik, ADHD või muud neuroarengulised eripärad, kuna neile ei määrata enam üldiselt puuet ning nad ei kvalifitseeru vanas SKA süsteemis teenusele. Kui reformi eesmärk on parandada kättesaadavust ja muuta teenus vajaduspõhisemaks, siis on väga oluline hinnata, kas uued meeskonnakoosseisu nõuded seda eesmärki ka tegelikult toetavad. Eriti suur risk on väiksemate ja paindlikumate teenuseosutajate puhul, kellel on olemas aastatepikkune kogemus ja toimiv kliendibaas, kuid kelle jaoks muutuvad uued koosseisu- ja rahastusnõuded praktiliselt ületamatuks. 4. LAPSSI OÜ valmisolek ja reformis osalemise eeldused LAPSSI OÜ on süsteemselt valmistunud rehabilitatsioonireformiks. Alates 05.05.2026 omame taastusravi tegevusluba, meie meeskonnas töötab taastusarst ning meil on kolm iseseisva tervishoiuteenuse tegevusluba. Meie igapäevane töö vastab juba täna paljuski eelnõus kirjeldatud rehabilitatsiooniteenuse loogikale: meeskonnapõhine lähenemine, eesmärkide seadmine, tegevuskava koostamine, teenuste koordineerimine ja dokumenteerimine. Seetõttu soovime selgust, millistel tingimustel on taastusravi tegevusloaga ja mitme iseseisva tervishoiuteenuse tegevusloaga väiksemal TTO-l reaalselt võimalik saada Tervisekassa rehabilitatsiooniteenuse lepingupartneriks ning millised on selleks vajalikud praktilised sammud ja ajakava. Kokkuvõtvad küsimused Kas kohustuslike spetsialistide nõude kujundamisel on hinnatud, kas kehtiv Tervisekassa tariif katab kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja ning kutsega logopeedi tegeliku turuhinna koos meeskonnaliikmeks olemisega kaasneva vastutus- ja dokumenteerimiskoormusega? Meile kättesaadavate kutseregistri andmete kohaselt on Eestis kehtiva kutsetunnistusega kliinilisi psühholooge 387 ja logopeede 106. Kuidas on planeeritud tagada nende nõuete tegelik täidetavus? Kas on hinnatud ohtu, et kitsad kutsenõuded loovad olukorra, kus väheste kutsetunnistusega teenuseosutaja võimalused kujundada jätkusuutlikku teenusemudelit muutuvad väga piirat uks ning Tervisekassa tariif ei suuda seda katta – muutes teenuse osutamise majanduslikult võimatuks ka teenuseosutajatele, kes vastavad kõigile teistele nõuetele? Kas meeskonna spetsialiseerunud koosseisunõuded on kooskõlas reformi vajaduspõhisuse põhimõttega? Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud KKK (06.05.2026) kirjeldab spetsialiseerumist paindlikult, märkides, et „spetsialiseerumine eeldab vastava teenuseliigi osutamiseks vajalike spetsialistide olemasolu.“ Rakendusaktis on aga spetsialiseerunud meeskondade koosseis ette nähtud jäigalt fikseerituna. Palume selgitada, kuidas on need kaks põhimõtet omavahel kooskõlas, ning kaaluda, kas kohustuslik koosseis saaks olla paindlikum ja sõltuda konkreetse kliendi funktsioneerimisraskustest ja rehabilitatsioonieesmärgist. Kuidas tagatakse, et 30.09.2027 SKA süsteemis rehabilitatsiooniteenust saavate klientide teenus ei katke? LAPSSI OÜ osutab rehabilitatsiooniteenust ligikaudu 500-le püsikliendile. Millised üleminekumeetmed on ette nähtud konkreetselt lastele ja noortele, kellel on käimasolev rehabilitatsiooniplaan, kuid kes ei pruugi uue süsteemi nõuete kohaselt koheselt teenusele kvalifitseeruda? Sotsiaalministeeriumi KKK (06.05.2026) kohaselt tutvustab Tervisekassa lepingupartneriks saamise tingimusi alles 2026. aasta sügisel. Seetõttu palume selgitada juba praegu, millistel kriteeriumi d e alusel ja mis ajakava järgi on võimalik taastusravi tegevusloa ning mitme iseseisva tervishoiuteenuse tegevusloaga teenuseosutajal astuda Tervisekassa lepingupartneriks rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks – ning kas on planeeritud eraldi lepingutingimusi sõltuvalt teenuseosutaja suurusest, spetsialiseerumisest ja senisest kogemusest. Sotsiaalministeeriumi KKK tunnistab, et TIS-i juurdepääs ei ole tagatud kõigile rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele, kuna mitte kõik neist ei ole tervishoiutöötajad. Seetõttu palume täpsustada, millises infosüsteemis ja millisel kujul toimub rehabilitatsiooniteenuse dokumenteerimine nende spetsialistide puhul, kellel TIS-i juurdepääs puudub, ning kas on planeeritud integreerimine olemasolevate HIS-lahendustega nagu LIISA / Medisoft. Peame väga oluliseks, et reformi rakendamisel võetaks arvesse reaalselt tegutsevate teenuseosutajate praktilist kogemust. Kui reformi eesmärk on vajaduspõhisus, inimesekesksus ja parem kättesaadavus, siis peavad ka regulatsioon, meeskonna n õuded ja rahastusmudel seda tegelikkuses võimaldama. Vastasel juhul tekib oht, et heade kavatsustega kehtestatud nõuded muudavad teenuse hoopis vähem kättesaadavaks – eelkõige nende jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad. Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning konstruktiivselt panustama lahenduste leidmisse. Lugupidamisega, Anna Mikkonen-Berg LAPSSI OÜ juhataja [email protected] +372 56111227 Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu kooskõlastusring Kuupäev: 2026-05-11 15:49 From: Anna Mikkonen-Berg <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, May 11, 2026 7:05 AM To: Erilised lapsed - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Brit Tammiste - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Re: Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu kooskõlastusring Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Brit, edastan LAPSSI OÜ tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused). Oleme tegutsenud rehabilitatsiooniteenuse osutajana alates 2016. aastast ning Tervisekassa lepingupartnerina füsioteraapia, psühholoogia ja logopeedia valdkonnas. Meie tagasiside lähtub igapäevasest praktilisest kogemusest ning puudutab eelkõige kolme teemat: kohustuslike spetsialistide kättesaadavust ja rahastusmudelit, meeskonnaliikme rolli muutust võrreldes senise TERK-süsteemiga ning klientide teenusele juurdepääsu. Tagasiside on lisatud manusena. Lugupidamisega, Anna Mikkonen-Berg Lapssi OÜ Lootus Õnnele korrektsiooni- ja rehabilitatsioonikeskus www.lootusonnele.eu <http://www.lootusonnele.eu> +372 56681138 On 20. Apr 2026 at 11:37 +0300, Brit Tammiste - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> >, wrote: Tere! Reedel saatis sotsiaalministeerium kooskõlastusringile Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused) eelnõu. Eelnõuga <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f53f9724-1b41-4497-a0da-76664baf2bc2#Mt5Nnypz> on kõigil võimalik tutvuda. Siin ka eelnõude kooskõlastusele saatmisega seotud <https://sm.ee/uudised/kooskolastusringile-laheb-reform-mis-seob-tervise-ja-sotsiaalabi-inimese-jaoks-uhtseks> uudis sotsiaalministeeriumi veebilehel. Lisaks <https://www.err.ee/1610000799/asekantsler-rehabilitatsioon-ei-tohi-kesta-aegade-algusest-lopuni> ERRi pikem intervjuu sotsiaalala asekantsleri Hanna Vsevioviga samal teemal. Suur tänu kõigile, kes on selles protsessis juba olnud kaasamõtlejate ringis! Töö kindlasti jätkub nii õigusloomemuudatuste kui ka rakendus- ja ettevalmistustegevustega. Ootame tagasisidet eelnõule 11. maini. Heade soovidega Brit Tammiste laste heaolu teenuste poliitika juht [email protected] <mailto:[email protected]> Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn <https://www.sm.ee/> www.sm.ee