Saatja: "Eesti Puuetega Inimeste Koda" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht Sotsiaalministri määrustele (ohjeldusmeetmed)
Kuupäev: 2026-05-12 17:18
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Sotsiaalministeerium
Edastan Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoha Sotsiaalministri määruse
(määruste muutmine, ohjeldusmeetmed) eelnõule.
Lugupidamisega
Kristi Rekand
Jurist | Eesti Puuetega Inimeste Koda
Lawyer | Estonian Chamber of People with Disabilities
kristi.rekand <mailto:
[email protected]> @epikoda.ee
+372 6715909
<https://www.epikoda.ee/> <https://www.facebook.com/EPIKoda/>
<https://www.epikoda.ee/uudiskiri> Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja
uudiskirjaga!
Sotsiaalministeerium Teie 23.04.2026 nr 1.2-2/38-1
[email protected] Meie 12.05.2026 nr 39
Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht Sotsiaalministri määruse “Ministri määruste
muutmine” eelnõule
Eelnõuga muudetakse nelja tervishoiuvaldkonna määrust eesmärgiga viia määrused kooskõlla
vastavate seaduste muudatustega, ühtlustada tervishoiuteenuste osutamisel patsientidele
ohjeldusmeetmete kohaldamist, parandada nende kasutamise dokumenteerimist ja riskide
hindamist ning suurendada patsientide ja tervishoiutöötajate ohutust.
1.Määruse seletuskirja kohaselt kehtestatakse ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise
sageduse, rakendamise järgse vestluse pidamise ning ohjeldusmeetmete rakendamise kohta
patsiendile selgituste andmise tingimused ja kord. Ohjeldamismeetmete rakendamise jälgimise
sagedus sõltub ohjeldusmeetme liigist, sageduse kehtestamisel on lähtutud väljakujunenud
praktikast. Eelnõu kohaselt kontrollib arst ohjeldusmeetmete rakendamisel isiku seisundit kuni
ohjeldusmeetmte rakendamise lõpetamiseni vähemalt üks kord nelja tunni jooksul.
Ohjeldusmeetmete kohaldamise otsustab üldjuhul arst, vältimatu vajaduse korral võib esialgse
otsuse teha õde või ämmaemand, arsti tuleb ohjeldamisest viivitamata teavitada ja sellele peab
järgnema arsti otsustus ohjeldamise jätkamise kohta. Ohjeldamismeetme rakendamist ei pea
tingimata jälgima arst.
Oleme seisukohal, et kuigi ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sageduse kehtestamisel on
lähtutud väljakujunenud praktikast, siis arvestades meetme intensiivsust ja mõju inimesele peab
kõikide ohjeldusmeetmete liikide puhul olema jälgimise sagedus vähemalt üks kord tunni
jooksul ning kui ohjeldamismeetme rakendamist ei jälgi arst, siis peab vastav töötaja olema
läbinud ohjeldusmeetme kohaldamise ja jälgimisega seonduva erialase koolituse.
Ka peab olema selgelt reguleeritud isikute ring, kes võivad esialgse ohjeldusmeetme
kohaldamise otsuse teha ning üheselt määratletud aeg, millial peab arst võtma vastu otsuse
ohjeldamise jätkamise kohta juhul kui algne meetme kohaldamise otsus on tehtud
mittearstliku otsusena.
2. Tunnustame regulatsiooni eest, mille kohaselt selgitab tervishoiutöötaja isikule arusaadaval
viisil ohjeldusmeetme rakendamise põhjuseid ja tegevusi meetme kohaldamise käigus või
ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse käigus.
Arvestades ohjeldusmeetme olemust ja intensiivsust oleme seisukohal, et selgitusi meetme
kohaldamise kohta peab selgitama nii meetme kohaldamise alguses, kestel kui ka järgselt.
Lisame, et ohjeldusmeetmeid kohaldavad tervishoiutöötjad peavad läbima regulaarseid
koolitusi, mis hõlmavad lisaks meetmete kohaldamise õiguslikele ja praktilistele alustele,
dokumenteerimise nõuetele, andmekaitsele jms ka meetme kohaldamise aluseks oleva patsiendi
tunnetust ja vaadet meetme kohaldamisele selle ajal ja järgselt.
3. Määruse seletuskirjas on toodud, et ohjeldusmeetmeid saab rakendada juhul kui patsiendi
psüühikahäirest või kehalisest haigusest tuleneva terviseseisundi tõttu puudub tal otsusevõime
ning sellest tulenevalt esineb otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele.
Lähtudes eelnevast tõstatame taaskord küsimuse otsusevõime hindamise aluste kehtestamise
vajaduse osas. Oleme seisukohal, et riiklikul tasandil tuleb tervikdokumendina/juhisena luua
otsusevõime hindamise alused ja kriteeriumid, mis on praktiliseks töövahendiks arstidele ning
omab olulist kaalu ka patsiendi jaoks. Otsusevõime hindamise vahend on tööriistaks arstile, kes
peab ohjeldusmeetme kui inimese õigustesse maksimaalsel määral sekkuva meetme
kohaldamisel kaaluma meetme õigustatust. Vastava juhiseta on aga tervishoiutöötajal otsuse
tegemisel lubamatult suur subjektiivne kaalutlusruum, mis võib tekitada võimaluse meetme väär-
või liigkasutuseks.
4.Tõstatame taaskord ka küsimuse ohjeldusmeetmete kohaldamise reguleerimise vajaduses
sotsiaalhoolekandes ja hariduses. Seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
sotsiaalvaldkonnas on vastava regulatsiooni vajadus hetkel analüüsimisel ning kavandatavad
muudatused töötatakse välja tervishoiuvaldkonna muudatuste eeskujul. Üheks oluliseks
põhjuseks, miks sotsiaalvaldkonnas ei ole veel vastavat regulatsiooni kehtestatud on käimasolev
kinnise lasteasutuse teenuse ja erihoolekande süsteemi ümberkorraldamine. Seetõttu tuleb
ohjeldusmeetmete regulatsiooni kujundamisel arvestada ka paralleelselt muudetavate
teenusmudelitega, et tagada terviklik ja kooskõlas olev õigusraamistik.
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Rekand,
[email protected] , tel +372 6715909
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee