Karmen Joller Teie: 15.05.2026 nr 1.2-2/44-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 22.05.2026 nr 1-14/RE/13067-1
Arvamus tervishoiualast õpet puudutavate
määruste muutmise eelnõu kohta
Austatud minister Karmen Joller
Tänan, et esitasite tervishoiualast õpet puudutavate määruste muutmise eelnõu arvamuse
avaldamiseks ka Tartu Ülikoolile. Tartu Ülikooli esitab eelnõu osas alljärgnevad tähelepanekud ja
ettepanekud.
1. Eelnõuga täiendatakse sotsiaalministri määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise
tingimused“ § 3 lõikega 3 sätestades, et residentuuritellimuse esitamisel eelistatakse õppekohtade
arvu puhul erialasid, kus eriarstide puudus on suurim, arvestades seejuures asjaomaste osapoolte
ettepanekuid. Muudatuse tegemise aluseks oleva volitusnormina on märgitud Tartu Ülikooli
seaduse (TÜKS) § 7 lg 2, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused.
Juhin tähelepanu, et TÜKS § 7 lg-s 2 sätestatud volitusnormiga volitatakse ministrit kehtestama
residentuuri raamnõudeid ja korraldamise tingimusi, kuid ei anta volitust residentuuritellimusega
seotud tingimuste kehtestamiseks ega täpsustamiseks. Residentuuritellimust puudutav säte on
toodud TÜKS paragrahv 72 lg-s 1, mille kohaselt lähtub Sotsiaalministeerium
residentuuritellimuse esitamisel tervishoiuteenuse osutajate, arstide ja hambaarstide
erialakomisjonide, Tervisekassa ja Tartu Ülikooli ettepanekutest (seejuures viitab määruse
sõnastus vaid üldistatult asjaomastele osapooltele). Ühtlasi sõlmitakse igal aastal
Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel residentuuritellimuse esitamiseks haldusleping,
mille kohustuslik tingimus on muu hulgas tellimuse alusel vastu võetavate arst-residentide arv
residentuuriprogrammide kaupa (TÜKS § 72 lg 3 p 1).
Seega võimaldab ka kehtiv õiguslik raamistik esitada täpse ja vajaduspõhise residentuuritellimuse.
Ka seletuskirjas (lk 3) on märgitud, et muudatus on eelkõige õigustehniline ja tehakse taastekavaga
seotud lubaduste täitmiseks. Kokkuvõttes mõistame muudatuse eesmärgi seost Euroopa Liidu
tasandi ootustega, kuid peame oluliseks, et regulatsioon oleks ka põhjendatud, vajalik, õiguspärane
ja selge. Käesoleval juhul ei ole vastava muudatuse tegemine õiguslikult korrektne ega
põhjendatud – muudatuse tegemiseks puudub volitusnorm ning vastavad sätted on juba olemas
TÜKS-is ja need võimaldavad arvesse võtta seletuskirjas toodud eesmärke ehk eriarstide puudust
erialati (vt ka seletuskirja lk 3). Leiame, et kavandatava muudatuse sisuline eesmärk – siduda
residentuuritellimus selgemalt riikliku vajadusega – tuleks kehtivat õigusruumi arvestades
lahendada Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahelises halduslepingus.
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
Ühtlasi juhime tähelepanu, et sätte rakendamiseks on oluline ka arusaam ja selgus selles osas,
milliste andmete ja metoodika alusel eriarstide puudust erialade lõikes hinnatakse. Samuti on
oluline ka koolitusvõimekuse arvestamine, et tagada vajalik kvaliteet. Arstliku järelkasvu
tagamine on vaieldamatult oluline, kuid pädevate spetsialistide kujunemise eeltingimuseks on
kvaliteetne väljaõpe, mistõttu tuleb tagada tasakaal vajaduspõhise planeerimise ja
koolitusvõimekuse vahel.
2. Tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami ning vastavuseksami tasude tõstmine on oluline
viimaks tasud vastavusse tegelike kuludega. Arvestades siiski, et tervishoiuteenuste korraldamise
seaduses sätestatud eksamitasu ülemmäär (1000 eurot) jääb allapoole tegelikke kulusid, on
edaspidi oluline ka seaduse muutmine ja seal ülemmäära tõstmine.
Seletuskirjas (lk 5) märgitakse ühtlasi, et vastavuseksami tasude suurendamine suurendab Tartu
Ülikooli tulu ja vähendab omafinantseerimise koormust, mida ülikool peab eksamite korraldamise
tegelike kulude tõttu kandma. Samas on ülikoolile täiendava tulu (mõni tuhat eurot) osakaal
ülikooli eelarves (selle suurus ületab 2026. aastal 300 miljonit eurot) marginaalne ja seega ka
eelnõu majanduslik mõju ülikoolile marginaalne. Juhime tähelepanu, et oluline on eelkõige see, et
sellised teenused oleksid kulupõhiselt hinnastatud. Vastavuseksamite korraldamine on tööjõu- ja
haldusmahukas ning kehtivad tasumäärad ei kata kõiki tegelikke kulusid. Sellest tulenevalt tuleb
ülikoolil katta tekkinud puudujääk muudest vahenditest ja muude tegevuste arvelt. Tasumäärade
ajakohastamine aitab seda mõju vähendada ja tagab kulude õiglasema jaotuse. Seega kuigi üldine
mõju ülikooli kogueelarvele võib olla väike, on see eksamite korraldamise kontekstis väga oluline
teenuse kulupõhise hinnastamise seisukohalt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aune Valk
õppeprorektor
Kristi Kääri
737 6309,
[email protected]
2 (2)