Lp Tiina Unukainen 19. mai 2026
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit (ETTKL) tänab võimaluse eest avaldada arvamust
perearstiabi ja tervisekeskuste korraldust puudutavate ettepanekute kohta. Peame oluliseks, et
kavandatavad muudatused toetaksid perearstiabi jätkusuutlikkust, teenuse paindlikku korraldust
ning piirkondlike eripärade arvestamist. Samuti on oluline, et muudatustega ei kaasneks
põhjendamatut halduskoormust ega piiranguid, mis rakendaksid teenuse kättesaadavuse tagamist
väljaspool suuremaid keskusi.
Probleem 1 - perearstide asendamine ja nimistute korraldus
Ettepaneku 1 osas toetame põhimõtet, et pikaajalise asenduse korral peab säilima paindlikkus
perearstiabi korraldamisel, eriti väljaspool suuremaid linnu. Tervisekeskusel peab olema
võimalus reguleerida arsti ja õe kontaktvastuvõttude mahtu vastavalt piirkondlikule vajadusele
ning kokkuleppele Tervisekassaga. Leiame, et 2400-4500 patsiendiga nimistute puhul võiks
kaaluda ühe vastutava perearsti olemasolu lisaks muu kvalifikatsiooniga arstidele. Samuti ei pea
me vajalikuks kontaktvastuvõtu tundide jäika fikseerimist tervisekeskustele.
Ettepaneku 2 puhul peame vajalikuks käsitleda ka patsiendi vastutust usaldusliku ravisuhte
hoidmisel. Praegu puudub perearstil võimalus reageerida olukordadele, kus patsient rikub
teadlikult, korduvalt ja pahatahtlikult ravisuhet. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda patsiendi ja
teenuseosutaja vahelise heatahte vormi või nn „patsiendi lepingu“ loomist, mis aitaks paremini
sõnastada patsiendi õigusi ja kohustusi teenuste kasutamisel.
Ettepaneku 3 osas oleme nõus põhimõttega, et perearstiabi osutava äriühingu asendamise korral
peab olema tagatud perearsti tugi ja osalus teenuse osutamisel. Täiendavaid märkusi selle
ettepaneku osas ei pea vajalikuks teha.
Ettepaneku 4 puhul toetame põhimõtet, et asendaja leidmise kohustus ei peaks jääma ainult
perearsti enda vastutusele. Tervisekeskusel peaks olema suurem roll nii ajutise asenduse
korraldamisel kui ka hiljem püsiva perearsti leidmisel. See aitaks tagada teenuse järjepidevuse.
Üksikute nimistute puhul pakume välja võimaluse esmalt rakendada kuni kolmekuulist
asendusperioodi ning seejärel vajadusel konkursimenetlust.
Samuti peame vajalikuks siduda vastav regulatsioon pikaajalise haiguslehe käsitlusega, et
asendamise korraldus oleks praktikas selgem ja paremini toimiv. See annaks perearstile ka
suurema turvatunde, et ka pikema töövõimetuse perioodi jooksul ei teki ohtu nimistu ära
langemiseks.
Ettepaneku 5 puhul peame positiivseks, et kavandatakse piirkondlike probleemide ja
tööjõuvajaduse paremat kaardistamist, mis aitab kaasa perearstiteenuse jätkusuutlikule
planeerimisele.
Ettepaneku 6 osas tuleb arvestada, et keerulisemates piirkondades võib tööjõu värbamine nõuda
erandlikke kulutusi infrastruktuurile, IT-lahendustele, tehnilisele integreerimisele ning
motiveerivamale töötasule. Samuti teeme ettepaneku, et keskustele peaks olema ette nähtud
mentorlustasu või täiendav toetus üleminekuperioodil.
Ettepaneku 7 puhul oleme nõus vajadusega MEDRE-s asenduskokkulepeid kajastada, kuid
peame vajalikuks lisada, et konkreetsete töötajate koormuste kajastamine MEDRE-s on
haldumahukas ja sellega pole nõus.
Probleem 2 - PITK ja ETO regulatsioon
Ettepaneku 1 puhul peame vajalikuks selgemalt määratleda PITK-i staatuse taotlemise
tingimused. Praegu jääb ebaselgeks, millised on PITK-i ja LÜTK-i sisulised erinevused ning
kuidas kavandatavad kriteeriumid aitavad tänaseid tervisekeskuseid tugevdada.
Ettepaneku 2 osas puuduvad ETTKL-il täiendavad kommentaarid.
Ettepaneku 3 puhul leiame, et ettepanekus kirjeldatud võimekused on suuresti loodavad alles siis,
kui nende täitmiseks on tagatud vajalik rahastus ja ressursid. Seetõttu ei ole realistlik nõuda
näiteks ETO võimekust keskuselt, kes alles liigub selle staatuse suunas ega ole seni saanud
kasutada vastavate tingimuste täitmiseks vajalikke ressursse. Riigi roll peaks olema luua
võimalus teenuseosutajatel kujuneda ja areneda vastavalt lepingus seatud eesmärkidele, mitte
eeldada vajalike võimekuste olemasolu juba enne toetavate tingimuste loomist.
Samuti peame oluliseks rõhutada, et ETO ei peaks olema eeltingimus PITK-iks saamisel.
Positiivsena näeme erinevate teenuseosutajate koostöövõimaluste arendamist ühe teenuskoha
probleemide lahendamisel. Seejuures peab iga laiendatud teenuspunkti või täiendava
kohustusega kaasnema ka vastav rahastus ja vajalik ressurss.
Probleem 3 - tervisekeskuste korraldus ja tegevusmudel
Ettepaneku 1 puhul peame oluliseks seada esikohale meeskonnatöö, kvaliteet ja jätkusuutlikkus
ning jätkata arengukavades kokkulepitud suundadega.
Ettepaneku 2 puhul ei näe me vajadust täiendava tegevusloa loomise järele tervisekeskustele.
Olemasolevatel teenuseosutajatel on tegevusload juba olemas ning pigem tuleks lihtsustada
erinevate teenuste lisamist olemasolevatele lubadele. Väiksemate piirkondade infrastruktuur ei
pruugi võimaldada kõikide uute ruuminõuete täitmist ning seetõttu on oluline säilitada piisav
paindlikkus teenuse jätkamiseks.
Ettepaneku 3 puhul peame kvaliteedikriteeriumide loomist vajalikuks ja toetame vastavat
ettepanekut. Samas peaks sõnastuses olema fookus kõikidele tervisekeskuse vormidele, mitte
ainult koostöökokkuleppelistele tervisekeskustele. Olulised märksõnad on ühine triaaž, ühine
patsiendi pöördumistee ning nimistu ülene asendamine. Kvaliteedikriteeriumid peaksid toetama
meeskonnapõhist ja patsiendikeskset lähenemist, sõltumata tervisekeskuse organisatsioonilisest
vormist.
Ettepaneku 4 puhul peame oluliseks, et fookus jääks teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele,
mitte liigsele vormilisele ühtlustamisele. Oleme nõus, et tuleks defineerida tervisekeskuse teise
tegevuskoha mõiste.
Ettepaneku 5 puhul ei ole ETTKL otseselt vastu tervisekeskuse moodustamise konkursi
korraldamisele. Tervitatav on konkursi tingimuste täpsustamine ja suurema õigusselguse
loomine. Samas peame oluliseks eristada tervisekeskuste konkursi korraldamist ning ketistumise
või liigse koondumise vältimiseks kavandatavaid meetmeid.
Leiame, et monopoliseerumise vastased meetmed vajavad täiendavat analüüsi, et oleks selge
nende eesmärk ja praktiline mõju. Seejuures peame oluliseks säilitada ettevõtjate
tegutsemisvabadus sobivas mahus ja vormis. ETTKL toetab põhimõtet, et tervisekeskused
oleksid Eesti kapitalil ja Eesti perearstidest omanike käes, et vältida välisriikides nähtud
negatiivseid näiteid tervishoiuteenuste liigsel koondumisel.
Ettepaneku 6 puhul peame oluliseks leida tasakaal perearstide ettevõtlusvabaduse ja
tervisekeskuste jätkusuutlikkuseks vajaliku stabiilsuse vahel. Leiame, et nimistu seotus
tervisekeskusega peaks olema tagatud vähemalt viie aasta jooksul alates tervisekeskusega
liitumisest ning lahkumisest tuleks ette teatada vähemalt kuus kuud.
Varasema lahkumise korral peaksid olema selged põhimõtted tervisekeskuse tehtud
investeeringute õiglaseks kompenseerimiseks. Alternatiivseid lahendusi käesolevas sõnastuses
ETTKL ei toeta.
Probleem 4 - kvaliteet ja järelevalve
Ettepaneku 1 puhul toetame perearstiabi riiklike kvaliteedistandardite loomist ning loodame, et
standardite väljatöötamisel toimub tihe koostöö Terviseameti ja ETTKL-i vahel, et vältida
paralleelsüsteemide teket.
Ettepaneku 2 puhul peame mõistlikuks järelevalvemehhanismide loomist, mis aitavad ennetavalt
tuvastada kvaliteedi- ja kättesaadavuse probleeme optimaalse halduskoormusega.
Ettepaneku 3 puhul peame oluliseks säilitada piisav paindlikkus nimistute haldamisel. Näiteks ei
pruugi 12-kuuline periood olla piisav uue või väikese nimistu kasvatamiseks ning Tervisekassal
peaks olema võimalus teha otsuseid juhtumipõhiselt.
Ettepanekute 4 ja 5 puhul oleme nõus vajadusega parandada teavituskohustusi ning tagada
perearstiabi parem kättesaadavus.
Ettepaneku 6 puhul ei pea me põhjendatuks täiendava administratiivse koormuse loomist
tervisekeskustele olukorras, kus teenust osutatakse meeskonnapõhiselt ning koormuste haldus
MEDRE süsteemis oleks ebamõistlikult koormav.
Ettepaneku 7 puhul toetame lähenemist, mille kohaselt ei peaks iga tervishoiutöötaja detailsete
vastuvõtuaegade avaldamine olema kohustuslik. Kehtiv nõue pärineb ajast, mil eelregistreerimist
ei kasutatud ning patsientidel oli vajalik teada konkreetseid vastuvõtuaegu järjekorda minekuks.
Tänapäeval on patsiendi jaoks olulisem teada oma vastuvõtuaega ning tervisekeskuse või
praksise lahtiolekuaegu. Detailsete graafikute avaldamine ei anna olulist lisandväärtust, kuid
tekitab märkimisväärset halduskoormust ja ei arvesta tänapäevase töökorraldusega, kus graafikud
võivad muutuda jooksvalt.
Mõistlikum oleks nõuda tavapäraste vastuvõtuaegade avaldamist ning tagada patsiendile selge
pöördumisteekond ja teenuse kättesaadavus ühtse triaaži alusel.
Saatja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: FW: ETTKL-i tagasiside VTK-le
Kuupäev: 2026-05-22 08:35
From:
[email protected] <mailto:
[email protected]> <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, May 19, 2026 7:25 PM
To: Tiina Unukainen - SOM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: ETTKL-i tagasiside VTK-le
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Mina olen Angeli, ETTKL-i uus assistent.
Edastan Teile meiepoolse tagasiside VTK kohta.
Tervitades
ETTKL assistent
Angeli Tromp