Seisukoha esitamine

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: 20260518_EPS Tartumaa -seisukoht-VTK-kohta Kuupäev: 2026-05-21 05:42 From: Urmas Takker <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, May 18, 2026 10:35 PM To: Tiina Unukainen - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: 20260518_EPS Tartumaa -seisukoht-VTK-kohta Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Esitame lisas Eesti Perearstide Seltsi Tartumaa piirkonna VTK töögrupi nimel muudatusettepanekud " Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (perearstiabi tugevdamine) eelnõu väljatöötamiskavatsuse" osas. Lgp. Urmas Takker 5523353 Sotsiaalministeerium Teie 05.05.2026 nr 1.2-1/1218-1 [email protected] Suur-Ameerika 1, Meie 18.05.2026 10122 TALLINN Lugupeetud minister Sotsiaalministeerium edastas kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks perearstiabi tugevdamise regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse. Täname Teid võimaluse eest väljatöötamiskavatsuse ja selle lisadega (edaspidi VTK) tutvuda ja esitada nende kohta oma arvamus. Nõustume, et perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamine olukorras, kus osa nimistuid jääb perearstita ning perearstide järelkasv on probleemne, on tervitatav eesmärk. OECD PaRIS 20251 aruanne toetab järeldust, et pikaajaline suhe esmatasandi tervishoiutöötajaga suurendab usaldust, ravikvaliteedi tajumist ja patsiendi võimet oma tervist juhtida. Samas mitmed VTK-s sisalduvad ettepanekud ei piirdu perearstiteenuse kättesaadavuse tagamisega, vaid on suunatud nimistuga perearsti tervisekeskuse institutsionaalsele kontrollile allutamisele. Perearst ei ole kehtivas õiguses üksnes tervisekeskuse töötaja, vaid seadusega eraldi kehtestatud kutse ja tervishoiuteenuse osutaja – see tagab perearsti isikliku vastutuse ja on usaldussuhte patsiendiga aluseks. Järgnevalt selgitame, miks oleme põhimõtteliselt vastu toimiva perearstiteenuse mudeli lammutamisele ning palume VTK-d vastavalt muuta. 1. Üldised märkused ja seisukohad VTK ja selle lisade pinnalt 1.1. Nimistupõhine perearstiabi 1. OECD PaRIS aruanne annab VTK-le täiendava sisulise mõõtme. PaRIS ei toeta sellist reformi, kus patsiendi ja perearsti püsisuhe asendatakse keskuseülise teenindusloogikaga. Vastupidi, aruanne rõhutab, et patsiendid, kellel on pikaajaline suhe esmatasandi tervishoiutöötajaga, kogevad sagedamini kvaliteetset ravi, sest aja jooksul kujunevad usaldus, suhtlus ja patsiendi tausta sügavam tundmine. 2. Perearsti nimistu on perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri, igal perearstil on üks nimistu ning isikul on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada perearsti. Tervisekeskuse moodustavad samas taristus perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapiat ja õendusabi osutavad isikud – see on funktsioonipõhine koostöövorm. Tervisekassa sõlmib perearstiabi puhul vähemalt viieaastase lepingu kinnitatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutava isikuga. Perearstiabi rahastamise ja vastutuse keskmes peab olema nimistu, mitte tervisekeskuse institutsioon kui selline. 3. Leiame, et „nimistuülene teenindamine“ ei tohi tähendada, et patsient kaotab tegeliku juurdepääsu oma perearstile. Nimistuväline või keskuseülene käsitlus võib olla põhjendatud ägeda terviseprobleemi, asenduse või triaaži korral, kuid kroonilise patsiendi jälgimine, raviplaan, korduvad 1 https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/02/does-healthcare-deliver_978507f1/c8af05a5- en.pdf . otsused ja terviseriski hindamine peavad jääma nimistuga perearsti vastutusalasse. Tervisekeskuse ühine pöördumissüsteem ja triaaž on raviteekonna korralduslik sissepääs, mitte patsiendi ja perearsti suhte asendus. Digitaalsete ja keskuseüleste lahenduste puhul tuleb säilitada tervishoiuteenuse osutaja personaalne vastutus. 1.2. Nimistuülesed lisakomponendid 4. Nimistuülese lisakomponendid loovad patsiendil võimaluse pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole kogu tervishoiukeskuse lahtioleku ajal, sõltumata konkreetse perearsti vastuvõtuaegadest. Patsiendi pöördumine tuleb hinnata ja suunata õige tervishoiutöötaja või spetsialisti juurde (kokkulepitud triaažipõhimõtete nõue). Perearsti ajutise äraoleku korral on selge, millal asendab perearsti teine perearst või muu tervishoiutöötaja, kuidas toimub esmane triaaž ja milline on ligipääs patsiendi andmetele (asendussüsteemi kirjeldamise nõue). Need nimistuülesed lisakomponendid toetavad patsiendi kiiret ja tõhusat ravi. 5. Tervisekassaga sõlmitava perearstiabi rahastamise lepingu lisa 2 punkt 2.7 näeb nimistuülese teenuskorralduse lisakomponendi saamiseks ette taotluse, milles tervisekeskus kirjeldab infosüsteeme, digiplatvorme, tervisekeskuseülest ühist telefoninumbrit, juhtimiskorraldust ja kontaktisikut. Lepingu lisa 3 seob lisarahastuse veelgi selgemalt ühtse infosüsteemi, ühtse digiteenindusplatvormi, ühise telefoninumbri, ühise juhtimise ja ühe kontaktisikuga. Selline lepinguline mudel võib praktikas soodustada suuri keskusi, sest üksikperearst või väike koostöövõrgustik ei pruugi olla võimeline täitma samu tehnilisi ja halduslikke nõudeid samas mahus. 6. Leiame, et „ühise juhtimise“ nõue on problemaatiline, kuna see tähendab sisuliselt juhtimisalluvuse loomist keskuse perearstide vahel. Sisuliselt luuakse sellega võimalus, et üks perearst hakkab alluvuskorras teisele perearstile või temaga seotud tervishoiutöötajale ette kirjutama, kuidas ta tervishoiuteenust peab osutama või oma tööd korraldama. Juhtimisalluvusega kaasneb ka vastutuse küsimus, st kas ja kuidas on reguleeritud juhi vastutus ja millistel tingimustel vabaneb käsku täitnud perearst isiklikust vastutusest ja vastutuse võtab üle juhtimist korraldanud perearst või muu tervisekeskuse juht. Tervisekeskusi tuleks vaadelda pigem tervishoiuteenuse osutajate koordineeritud töökorralduse ja ühiste tugiteenuste haldamisena. 7. Kui tervisekeskuse kohustuslike lisateenuste osutaja eksib, loetakse lepingu järgi see tervishoiuteenuse osutaja rikkumiseks ning Tervisekassal on õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid, sealhulgas leppetrahvi. Mitme tervishoiuteenuse osutaja moodustatud tervisekeskuse puhul vastutavad moodustajad tervisekeskusele esitatavate nõuete eest solidaarselt. See võib takistada iseseisvaid perearste koostöökokkuleppelisse tervisekeskusesse astumast, sest nad võtavad vastutuse ka selliste partnerite tegevuse eest, mida nad ei juhi. 1.3. Ühe juriidilise isiku mudel 8. VTK’s nähakse probleem nr 3 lahendusena ette tervisekeskuse moodustamise ühe juriidilise isikuna. VTK’s põhjendatakse seda selge vastutuse, juhtimisvõimekuse ja integreeritud teenustega. Põhiseaduslikult on asjakohased PS § 29 ja § 31. PS § 29 kaitseb õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning PS § 31 ettevõtlusvabadust. PS § 29 ja § 31 käsitatud negatiivse tõrjeõigusena, mille kohaselt isikul on õigus nõuda, et avalik võim ei sekkuks põhjendamatult tema õigusesse valida tegevusala või elukutse, millega teenida elatist. Põhiõiguse kaitsealas on ka see, millises vormis ettevõtluse või tegevus- või kutsealaga tegeletakse või kellega koos tegutsetakse. Kohustus moodustada tervisekeskused ühe juriidilise isikuna on põhiseadusega vastuolus, kui sama eesmärki on võimalik saavutada ettevõtlusvabadust piiramata. 1.3.1. Nimistute liikumise piiramine 9. VTK lisa 1 ettepanek 6 käsitleb nimistute liikumist sõnaselgelt perearstide ettevõtlusvabaduse küsimusena. Ettepanek piiraks tervisekeskuses töötava nimistuga perearsti võimalust lahkuda koos 2(7) nimistuga ning võimaldaks tervisekeskusel taotleda nimistu enda teenindada jätmist kuni Tervisekassa raamlepingu perioodi lõpuni või isegi järgmise perioodi lõpuni. 10. See on kõige intensiivsem riive. Nimistut ei tohi käsitada tervisekeskuse rahastamisbaasi või majandusliku stabiilsuse instrumendina. Nimistupõhise süsteemi mõte on püsiv perearst-patsient suhe. Kui nimistu jääb tervisekeskusele perearsti tahte vastaselt, võib patsient kaotada võimaluse jätkata teda tundva perearstiga. 1.3.2. PITK-i kui piirkondlik väravavaht 11. VTK näeb ette PITK-i loomise ning võimaluse anda PITK-ile ülesandeid uute perearstide ja asendusarstide otsimisel. VTK põhitekstis märgitakse, et perearstita nimistu teenindamine tervisekeskuse poolt ja uue perearsti leidmine tervisekeskuse abiga tuleks seadustada ning PITK-ide eesmärk on, et igas piirkonnas oleks tugev tervisekeskus. 12. PITK võib olla vajalik kriisipiirkondades, kuid üleriigiline PITK-võrgustik võib anda suurtele tervisekeskustele piirkondliku väravavahi rolli. Kui sama teenuseosutaja osutab perearstiabi, värbab arste, asendab nimistuid ja toetab konkureerivaid perearste, tekib PITK-l huvide konflikti oht. 2. Konkreetsed muudatusettepanekud VTK ja lisade teksti Alljärgnevad ettepanekud on sõnastatud kooskõlastuskirja lisana kasutamiseks. Dokument ja probleem Muudatusettepanek ja põhjendus 1. VTK, lk 1, ptk 1 „Sissejuhatus“, Lisada lõik: „Muudatuste kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et pärast esimene lõik. VTK eesmärk on perearstiabi nimistupõhine korraldus, patsiendi ja nimistuga perearsti sõnastatud tervisekeskuste tugevdamise püsiv ravisuhe ning perearsti õigus tegutseda iseseisva kutsetegevuse kaudu, kuid perearsti iseseisev kutseroll jääb osutajana säilivad. Tervisekeskuse, piirkondliku vastutusega kaitseta. tervisekeskuse ja nimistuülese teenuskorralduse eesmärk on toetada, mitte asendada nimistuga perearsti ravivastutust ja patsiendiga kujunenud usaldussuhet.“ 2. VTK, lk 1, lõik tervisekeskuste Asendada järeldus „Tulemused viitavad kvaliteeditaseme kvaliteeditulemuste kohta. Ühe juriidilise erinevustele ning vajadusele tagada teenuse ühtlane kvaliteet“ isiku tervisekeskuse kõrgemat tekstiga: „Tulemused viitavad vajadusele analüüsida kvaliteeditulemust kasutatakse kaudselt kvaliteedierinevuste põhjuseid ning kujundada mudelineutraalsed struktuuripoliitilise argumendina. kvaliteedi- ja tugimeetmed, mis võimaldavad kõrget kvaliteeti saavutada nii üksikpraksistes, grupipraksistes, koostöökokkuleppelistes tervisekeskustes kui ka ühe juriidilise isiku tervisekeskustes.“ 3. VTK, lk 2, alapeatükk „Nimistupõhise Lisada lõik: „Nimistupõhisuse sisuks ei ole üksnes patsiendi perearstiabisüsteemi paindlikkus ja kuulumine tehnilisse nimekirja, vaid järjepidev ravisuhe nimistuga perearstiabi kättesaadavuse tagamine“. perearstiga. OECD PaRIS 2025 tulemused näitavad, et pikaajaline Tekst räägib nimistupõhisuse säilitamisest, suhe esmatasandi tervishoiutöötajaga on seotud kõrgema usalduse ja kuid ei seo seda perearsti-patsiendi isikliku parema ravikvaliteedi kogemusega. Seetõttu peab iga nimistuülene suhtega. või tervisekeskuseülene lahendus tagama, et patsiendil säilib tegelik võimalus pöörduda oma nimistuga perearsti poole ning perearst säilitab raviplaani ja järjepideva jälgimise keskse rolli.“ 4. VTK, lk 3, probleem 1, Täiendada ettepanekut järgmiselt: „Asenduskokkuleppe kohustuse lahendusettepanek 4. Perearsti enda rakendamisel tuleb tagada, et üksik- ja grupipraksistel oleks õigus vastutusel asendaja leidmise kohustus võib saada asenduse valmisoleku rahastust samadel funktsioonipõhistel muutuda üksikperearsti suhtes alustel nagu tervisekeskustel. Asenduskokkuleppe puudumist ei või ebaproportsionaalseks, kui sellega kaasnevad käsitada rikkumisena, kui perearst on teinud mõistlikke pingutusi ulatuslikud sanktsioonid. kokkuleppe sõlmimiseks, kuid piirkonnas puudub sõltumatu asendaja, võimalik asendaja keeldub asendamisest või pakutavad tingimused on ebamõistlikud või konkurentsi kahjustavad.“ 5. VTK, lk 3–4, probleem 1, Asendada ettepanek 6 tekstiga: „Tervisekassa võib kriisipiirkonnas lahendusettepanek 6. PITK-ile antakse sõlmida tähtajalise lepingu perearstiabi kättesaadavust toetavate võimalik haldusülesanne arstide otsimiseks tugiteenuste osutamiseks. Tugiteenuse osutaja võib olla ja värbamiseks. See võib luua huvide tervisekeskus, perearstide koostöövõrgustik, kutseorganisatsioon või konflikti. muu sobiv isik. Tugiteenuse osutaja ei või otsustada ega määravalt mõjutada konkureerivate perearstide nimistukonkursside tulemusi, 3(7)  nimistute liikumist ega asendajate valikut. Huvide konflikti vältimise tingimused sätestatakse seaduses ja lepingus.“ 6. VTK, lk 5, probleem 2, PITK-i Asendada eesmärgi teine osa tekstiga: „PITK-i või laiendatud eesmärk. Eesmärk on sõnastatud: „sätestada vastutusega tugikeskuse ülesandeid rakendatakse eeskätt seaduse tasandil eraldi tervisekeskuse liigina piirkondades, kus perearstiabi jätkusuutlikkuse risk on PITK ja tema ülesanded ning luua üle- andmepõhiselt tuvastatud ja vähem piiravad meetmed ei taga teenuse eestiline PITK-ide paiknemise strateegiline järjepidevust.“ plaan, samuti luua võimalus määratleda strateegilise plaani alusel riskipiirkonnad, kus riik rakendab perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamiseks erimeetmeid“ PITK-i üleriigiline võrgustik võib eelistada suuri keskusi. 6a. VTK, lk 6, probleem 3 kirjeldus. On Asendada osutatud lõik järgmise lõiguga: „Tervisekeskustele on kirjas: „Tervisekeskustele on kehtestatud kehtestatud kvaliteedi ja kättesaadavuse nõuded, mida kvaliteedi ja kättesaadavuse nõuded, kuid koostöökokkuleppelise tervisekeskuse (seltsing) puhul peavad täitma kuna koostöökokkuleppelisel tervisekeskusel kõik lepingu sõlminud perearstid solidaarselt. Sellest tulenevalt võib puudub selge tervisekeskuse funktsioonide Terviseamet nõuda kõigi ülesannete ja nõuete täitmist kas ühelt eest vastutaja, ei ole Terviseametil võimalik perearstilt või tervisekeskuse moodustanud perearstidelt ühiselt. selgetel alustel teha riiklikku järelevalvet Seejuures ei ole avalik-õiguslikus suhtes tähtsust perearstide tervisekeskuse nõuete täitmise üle.“ See on omavahelisel ülesannete jaotusel, vaid need kokkulepped mõjutavad juriidiliselt vale seisukoht. vaid perearstide omavahelist vastutust kohustuse täitnud perearsti või perearstide ees. Lisaks vastutavad koostöökokkuleppelise tervisekeskuse puhul kõik lepingu sõlminud isikud – kas perearstid füüsilisest isikust ettevõtja või nende äriühingud – oma varaga tervisekeskuse kohustuste eest. Ühe juriidilise isiku moodustamisel tekkib üks nõuete eest vastutav subjekt, kelle vastutus on piiratud selle juriidilise isiku varaga, kui seadus ei näe ette juhatuse liikme või muu isiku täiendavat isiklikku vastutust.“ 7. VTK, lk 7, probleem 3, lahendus- Asendada lahendusettepanek 1 tekstiga: „Täpsustada tervisekeskuse ettepanek 1. „Määratleda tervisekeskus mõistet funktsioonipõhiselt. Tervisekeskus võib tegutseda ühe edaspidi ühe juriidilise isikuna, muudatus ei juriidilise isikuna või mitme tervishoiuteenuse osutaja mõjuta olemasolevaid tervisekeskuseid“ koostöökokkuleppe alusel. Mõlema mudeli puhul hinnatakse nõuete piirab põhjendamatult koostöökokkuleppelisi täitmist samade sisuliste kriteeriumide alusel: patsiendi mudeleid. pöördumissüsteem, triaaž, asendussüsteem, lisateenuste kättesaadavus, andmevahetus, vastutuse ja kontaktisiku määratlus.“ Tervisekeskuses osutatavad perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja õendusabi, sealhulgas koduõendusteenus võivad asuda samal või mitmel taristul. 7a. VTK, lk 7, probleem 3, lahendus- Asendada lahendusettepanek 2 tekstiga: „Määratleda, milliseid ettepanek 2. „Kehtestada tervisekeskustele teenuseid osutab tervisekeskus sõltumata selle kaudu tegevusloa nõue“ – tegevusluba on tervishoiuteenust osutavast perearstist, eriarstist või muust majandustegevuse piirang, mis on õigustatud tervishoiutöötajast ning hinnata, kas nende teenustega võib kaasneda ainult siis, kui tegevusalal on sellised selline oht inimese elule ja tervisele, mida on võimalik kindlate nõuded, mis peavad olema olulisuse ja nõuete kontrollimisega enne tegevuse alustamist (kontrolleseme tegevuse ohtlikkuse tõttu enne tegevuse nõuded) oluliselt tõhusamalt kontrollida, kui pärast tegevuse alustamist kontrollitud. VTK-st selliseid alustamist järelevalve käigus. Selliste asjaolude selgumisel kaaluda asjaolusid ei nähtu. tervishoiukeskuse tegevusala selgesõnalist määratlemist ning selle tegevusalaga seotud kontrolleseme nõutete sõnastamist ja loakohustuse kehtestamist.“ 8. VTK, lk 7, probleem 3, lahendus- Täiendada ettepanekut järgmiselt: „Kvaliteedikriteeriumid peavad ettepanek 3. Kvaliteedikriteeriumid võivad olema mudelineutraalsed ning lähtuma teenuse tulemusest, mitte muutuda ühe juriidilise isiku mudeli varjatud teenuseosutaja organisatsioonilisest vormist. Kriteeriumid võivad eelistamiseks. tugineda nimistuülese lisakomponendi põhimõtetele, kuid need peavad olema täidetavad ka koostöökokkuleppe, ühise digilahenduse, koostöökokkuleppelise asenduse ja eraldi juriidiliste isikute vahelise koordineerimise kaudu.“ 9. VTK, lk 7, probleem 3, lahendus- Lisada lahendusettepaneku lõppu lause: „Tervisekeskuse ettepanek 5. Tervisekeskuse moodustamise moodustamise konkurss ei või takistada nimistuga perearsti või uue konkurss võib blokeerida iseseisva perearsti perearsti iseseisvat kandideerimist nimistule, välja arvatud juhul, kui nimistukonkursi. Vabariigi Valitsuse või ministri õigusaktiga on piirkond andmepõhiselt määratletud kriisipiirkonnaks ja piirang on ajaliselt piiratud.“ 10. VTK, lk 7, probleem 3, lahendus- Asendada lahendusettepanek 6 tekstiga: „Täpsustada nimistu ettepanek 6. Nimistute liikumise piirang ülemineku ja perearsti teenuseosutaja vahetamise korda viisil, mis riivab perearsti ettevõtlus- ja kutsevabadust. tagab teenuse katkematu jätkumise, patsiendi valikuvabaduse ja 4(7)  tervisekeskuse mõistliku üleminekuaja. Reguleerida tervisekeskuse, mis on sattunud majanduslikesse raskustesse, toetamise meetmed. Perearsti nimistut ei või jätta tervisekeskuse teenindada üksnes tervisekeskuse majandusliku stabiilsuse kaalutlusel, kui nimistuga perearst jätkab samas teeninduspiirkonnas perearstiabi osutamist ja patsiendid soovivad temaga jätkata.“ 10a. VTK, lk 8, probleem 4. lahendus- Täiendada lahendusettepanekut 3 lõpus lauseosaga järgmises ettepanek 3. Lahendusettepaneku sõnastuses: „ja see on seotud perearsti teenuse kvaliteedi sõnastusest on jäetud välja tekstis sisalduv probleemidele, näiteks halb kättesaadavus ja/või ravi kvaliteet“. mõte „See võib viidata kvaliteedi probleemidele, näiteks halb kättesaadavus ja/või ravi kvaliteet“, mis tagaks selle meetme proportsionaalsuse. 11. Lisa 1, lk 1, probleem 1, ettepanek 1. Lisada ettepaneku 1 lõppu: „Mitme nimistu teenindamine ei või Mitme nimistu teenindamisel ei piisa vähendada nimistuga perearsti isiklikku ravivastutust. Õigusaktis meeskonna olemasolust; vaja on nimistuga tuleb sätestada minimaalne kontaktvastuvõtu ja raviplaani juhtimise perearsti tegelikku osalust. maht, mille peab täitma nimistuga perearst või asendav perearst, mitte üksnes sama meeskonna muu tervishoiutöötaja.“ 12. Lisa 1, lk 2–3, probleem 1, ettepanek 4. Asendada punktid 7–8 tekstiga: „Kui asenduskokkulepe puudub, Leppetrahv ja nimistu äravõtmine hindab Tervisekassa esmalt, kas perearstil oli objektiivne võimalus asenduskokkuleppe puudumise tõttu on liiga mõistlikel tingimustel kokkulepe sõlmida. Leppetrahvi või nimistu ranged. äravõtmise menetlust võib kohaldada üksnes juhul, kui perearst on jätnud mõistlikud abinõud rakendamata ning puudus seab reaalselt ohtu patsientide perearstiabi kättesaadavuse. Nimistut ei või ära võtta üksnes formaalse kokkuleppe puudumise tõttu.“ 13. Lisa 1, lk 4–6, probleem 2, PITK-i Lisada üldsäte: „PITK-i ülesannete andmisel tuleb järgida ettepanekud. PITK-i ülesanded on liiga konkurentsineutraalsust. PITK ei või saada ülesandeid, mis ulatuslikud ja võivad tekitada piirkondliku võimaldavad tal eelistada enda keskusega seotud perearste või monopoli. halvendada teiste piirkonna perearstide tegutsemistingimusi. PITK-i lepingus sätestatakse huvide konflikti vältimise kord, läbipaistvad teenustasud ja kohustus osutada tugiteenuseid kõigile piirkonna perearstidele võrdsetel tingimustel.“ 14. Lisa 1, lk 7, probleem 3, ettepanek 1, Sõnastada TTKS § 151 lõige 1 järgmiselt: „Tervisekeskus on kavandatav TTKS § 151 sõnastus. perearstiabi, ämmaemandusabi, füsioteraapia ja õendusabi, Kavandatav tekst „Tervisekeskus asutatakse sealhulgas koduõendusteenuse, koordineeritud osutamise vorm, mis ühe juriidilise isikuna“ tuleb asendada. võib toimida ühe juriidilise isiku kaudu või mitme tervishoiuteenuse osutaja kirjaliku koostöökokkuleppe alusel. Tervisekeskuse moodustamise ja tegutsemise nõuded ei või olla sõltuvad tervisekeskuse juriidilisest vormist.“ 15. Lisa 1, lk 8, probleem 3, ettepanek 3. Asendada tekst „eeldab ühtset registratuuri, triaaži ja perearstiabi Ühtne registratuur, triaaž, infosüsteem ja infosüsteemi“ tekstiga: „eeldab patsiendile ühtselt arusaadavat raviarveldus võivad muutuda kohustuslikuks pöördumiskorda, kokkulepitud triaažipõhimõtteid, nõuetekohast struktuuriks. andmevahetust ja asendussüsteemi. Nimetatud nõuded võivad olla täidetud ühe infosüsteemi, liidestatud infosüsteemide või muude andmekaitse- ja infoturbenõuetele vastavate koostöölahenduste kaudu.“ 16. Lisa 1, lk 9, probleem 3, ettepanek 6 Kustutada põhjenduslause „Nimistu on seotud tervisekeskuse jaoks „Nimistute liikumine“. Nimistut käsitatakse vajaliku rahalise sissetulekuga“ ja asendada see tekstiga: „Nimistut tervisekeskuse tulubaasina. puudutavate üleminekureeglite eesmärk on tagada patsiendi ravisuhte järjepidevus, patsiendi valikuvabadus ja teenuse katkematu osutamine. Tervisekeskuse majanduslik stabiilsus võib olla arvestatav asjaolu üksnes ulatuses, milles see on vahetult seotud patsientidele teenuse katkematu tagamisega.“ 17. Lisa 1, lk 9, probleem 3, ettepanek 6 Asendada vastav lõik tekstiga: „Kui perearst lahkub tervisekeskusest „Nimistute liikumine“. Tervisekeskusel on ja jätkab samas teeninduspiirkonnas perearstiabi osutamist, tagab õigus nimistut ise asendada raamlepingu Tervisekassa üleminekukorra, mille raames teavitatakse patsiente lõpuni või järgmise lepinguperioodi lõpuni. õigusest jätkata senise perearstiga või jääda tervisekeskuse teenindusse. Üleminekuperiood võib kesta kuni kolm kuud, kui pikem tähtaeg ei ole patsiendiohutuse tagamiseks vältimatult vajalik.“ 18. Lisa 3 „Mõjuanalüüs“, sihtrühm 2. Lisada majandustegevuse mõju alapeatükk: „Mõju nimistuga Mõjude analüüs tunnistab riske, kuid ei perearsti iseseisvale kutsetegevusele ja ettevõtlusvabadusele“. Tekst: analüüsi põhiseaduslikku ja konkurentsimõju „Kavandatavad muudatused võivad mõjutada perearsti õigust piisavalt. tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või perearstiabi osutava äriühingu kaudu, samuti õigust vahetada teenuseosutamise 5(7)  organisatsioonilist vormi. Seetõttu tuleb eelnõu koostamisel hinnata eraldi PS § 29 ja § 31 riivet, selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Eraldi tuleb hinnata ka patsientide õigust jätkata püsivat ravisuhet senise perearstiga.“ 19. Lisa 3 „Mõjuanalüüs“, sihtrühm 3. Lisada lõik: „Tervisekeskuste ja PITK-ide tugevdamisega võib Mõjude analüüs käsitleb tervisekeskuste rolli kaasneda teenuseosutajate koondumine, väikeste iseseisvate positiivsena, kuid ei käsitle praksiste konkurentsipositsiooni halvenemine ning noorte perearstide monopoliseerumise mõju. iseseisva turuletuleku raskenemine. Mõju tuleb hinnata eraldi piirkondliku konkurentsi, nimistute koondumise, rahastuse ligipääsu ja patsiendi perearsti valikuvabaduse seisukohalt.“ 20. Dokument „Tervisekeskuse Lisada sissejuhatusse lõik: „Nimistuülese lisakomponendi nimistuülese lisakomponendi rakendamine ei muuda nimistuga perearsti ravivastutust ega põhimõtted“, sissejuhatus. Dokument patsiendi õigust pöörduda oma perearsti poole. Ühine toetab tervisekeskuse tasemel töökorraldust, pöördumissüsteem, triaaž ja asendussüsteem on korralduslikud kuid ei kaitse nimistuga perearsti rolli. tugimeetmed, mille eesmärk on parandada kättesaadavust, mitte asendada patsiendi ja perearsti püsivat ravisuhet.“ 21. Sama dokument, ptk „Patsiendikeskne Lisada lõiku järgmine tekstiosa: „Triaaži tulemusel tuleb võimaluse pöördumissüsteem ja triaaž“. Triaaž võib korral säilitada patsiendi seotus oma nimistuga perearstiga. muutuda patsiendi suunamiseks üksnes Kroonilise haiguse jälgimise, korduvate raviplaanide, vabale keskuse töötajale. ravimiskeemide muutmise ja pikaajalise terviseriski hindamise korral tuleb patsiendi pöördumine suunata nimistuga perearstile või tema määratud asendavale perearstile.“ 22. Sama dokument, ptk „Teenuse Lisada lõiku järgmine tekstiosa: „Asendussüsteem on ajutine järjepidevus“. Asendus võib muutuda korraldus. Asendamine ei või kujuneda püsivaks nimistuüleseks püsivaks nimistuüleseks teenindamiseks. teenindamiseks viisil, mis katkestab patsiendi järjepideva ravisuhte nimistuga perearstiga.“ 23. Perearstiabi rahastamise lepingu lisa Täiendada punkti 2.1.2: „Tervisekeskuse sisene nimistuväline 1, punkt 2.1.2. „Tervisekeskuse sisene teenindamine võib arvestusse minna üksnes ägeda terviseprobleemi, nimistuväline teenindamine loetakse 20 tunni asenduse või triaaži korras osutatud teenuse puhul. See ei või hulka“ võib vähendada oma perearsti vähendada nimistuga perearsti või tema määratud perearsti tegelikku kättesaadavust. kvalifikatsiooniga asendaja kättesaadavust krooniliste haigete jälgimisel, raviplaani koostamisel ja järjepideva ravi korraldamisel.“ 24. Perearstiabi rahastamise lepingu lisa Asendada punkt 2.7 esimene lause tekstiga: „Koodidega 3308–3314 2, punkt 2.7. Nimistuülese lisakomponendi tähistatud nimistuülese teenuskorralduse lisakomponenti võib taotlus on seotud tervisekeskusega; üksik- ja taotleda tervisekeskus, koostöökokkuleppeline tervisekeskus, grupipraksised jäävad kõrvale. grupipraksis või perearstide koostöövõrgustik, kui ta tõendab patsiendi pöördumissüsteemi, triaaži, asendussüsteemi, andmevahetuse ja kontaktisiku nõuete täitmist.“ 25. Perearstiabi rahastamise lepingu lisa Asendada sõnad „tagatud on ühine juhtimine“ sõnadega „tagatud on 3, punkt 5.4 „ühine juhtimine“. „Ühine koordineeritud töökorraldus, mis ei piira nimistuga perearsti juhtimine“ võib tähendada perearstide kutsealast otsustusõigust ega ravivastutust“. sisulist allutamist keskuse juhtimisele. 26. Perearstiabi rahastamise lepingu lisa Asendada punkt 4 tekstiga: „Mitme TTO poolt moodustatud 3, punkt 4 solidaarvastutuse kohta. tervisekeskuse puhul vastutab iga TTO oma kohustuste täitmise eest. Solidaarvastutus võib takistada Terviseeskuse ülese töökorralduse nõuete rikkumise korral koostöökokkuleppelisi tervisekeskusi. vastutavad TTO-d üksnes ulatuses, milles rikkumine tulenes nende enda tegevusest või tegevusetusest või nende kontrolli all olevast ühisest töökorraldusest ning see oli seoses kahju tekkimisega.“ 27. Perearstiabi rahastamise lepingu lisa Lisada punkt 5.14.3: „Koostöökokkuleppelise tervisekeskuse puhul 1, punktid 5.7–5.14 leppetrahvide kohta. ei või ühe TTO või tema koostööpartneri rikkumise eest arvutada Tervisekeskuse kohustuse rikkumise korral leppetrahvi teiste TTO-de nimistute periooditasu alusel, kui võetakse aluseks kõigi nimistute rikkumine ei olnud seotud nende tegevuse või kontrolli all oleva periooditasu. ühise töökorraldusega või see ei olnud seoses kahju tekkimisega.“ --- Kokkuvõtteks selgitame, et VTK kõige olulisem probleem ei ole üksik ettepanek, vaid ettepanekute koosmõju. Perearsti nimistute liikumise piiramine, PITK-ide piirkondlik roll, tervisekeskuse ühe juriidilise isiku mudeli eelistamine, asenduste ja uute perearstide leidmise suunamine tervisekeskuste kaudu ning kvaliteedi ja rahastamise sidumine suuremate organisatsioonidega võivad koos viia selleni, et perearstide senine iseseisev kutse- ja ettevõtluspositsioon nõrgeneb oluliselt. Perearst muutub senisest iseseisvast kutsetegevuse raames tervishoiuteenuse osutajast liinitöötajaks suures 6(7) tervisekeskuses – kaob VTK-s viidatud OECD raportis2 nimetatud isiklik ja usalduslik suhe ning saab kahjustada tervishoiuteenuse kvaliteet. Lugupidamisega Eesti Perearstide Seltsi Tartumaa piirkonna VTK töögrupi nimel Urmas Takker 2 OECD. Does Healthcare Deliver? Results from the Patient-Reported Indicator Surveys (PaRIS); https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2025/02/does-healthcaredeliver_978507f1/c8af05a5- en.pdf 7(7)