Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal

Rahandusministeerium [email protected] Meie 19.05.2026 nr 1.1-8/1313-1 Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal Lugupeetud rahandusminister Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-de 3 ja 5 alusel esitan seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta Sotsiaalministeeriumi valitsetavas riigi äriühingus ning eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta riigi asutatud sihtasutustes 2025. aastal (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal Helet Loodus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Sotsiaalministeeriumi seisukohad eesmärkide täitmise ning riigi osaluse valitsemise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................ 2 1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 2 1.1 AS Hoolekandeteenused .............................................................................................................. 2 2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta ................................................................................................................. 5 2.1 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................................ 5 2.2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ................................................................................................... 6 2.3 SA Tartu Ülikooli Kliinikum ............................................................................................................ 8 2.4 SA Viljandi Haigla ........................................................................................................................ 10 2.5 SA Jõgeva Haigla ........................................................................................................................ 12 2.6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ................................................................ 14 Sissejuhatus Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 kohaselt esitab Sotsiaalministeerium seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluse valitsemise kohta ministeeriumi valitsetavas riigi äriühingus ning eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta riigi asutatud sihtasutustes 2025. aastal. 2025. aastal oli Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas üks riigi äriühing – AS Hoolekandeteenused (100% riigi omandis). Lisaks teostas ministeerium asutajaõigusi kuues riigi sihtasutuses: • SA Eesti Puuetega Inimeste Fond; • SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla; • SA Tartu Ülikooli Kliinikum; • SA Viljandi Haigla; • SA Jõgeva Haigla; • SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus. Liikmeõigusi teostas Sotsiaalministeerium ühes mittetulundusühingus – Euroopa sotsiaal- uuringu infrastruktuur ESS ERIC. Allpool antakse ülevaade nimetatud äriühingu ja sihtasutuste 2025. aasta eesmärkide täitmisest, olulisematest tulemustest ja riigi osaluse valitsemise hinnangust. 1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 1.1 AS Hoolekandeteenused AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka HKT) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev äriühing, mille põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada hoolekande- ja muid teenuseid, sealhulgas sõlmida allhankeid hoolekandetegevusega seotud teenuste osutamiseks. Eelkõige osutab HKT järgmisi teenuseid: 1. erihoolekandeteenused psüühikahäirega täiskasvanutele; 2. kinnise lasteasutuse teenus. 2024. aastal volitas Vabariigi Valitsus AS-i Hoolekandeteenused osutama alates 1. juulist 2025 kinnise lasteasutuse teenust, mis võeti üle Maarjamaa Hariduskolleegiumilt. Eesmärk on kujundada aktsiaseltsist kompetentsikeskus, kelle abiga ühtlustada teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust; 3. rahvusvahelise kaitse taotlejate varjupaiga teenus. Alates 2013. aastast osutab HKT halduslepingu alusel varjupaigateenust. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlejate varjupaiga teenuse vajadus suureneb ja Sotsiaalministeeriumi haldusalal lasub kohustus tagada teenus massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras, on vajalik teenuse operatiivne korraldamine riigile kuuluva ettevõtte kaudu. HKT on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Nende täitmisel peab aktsiaselts esmajärjekorras lähtuma heaolu arengukavas 2023–2030 ja selle programmides ette nähtud 2 arengusuundadest ning teenuste osutamisel sotsiaalhoolekande seadusest ja rahvatervise seadusest ja nende rakendusaktidest. Aktsiate arv, tk Nimiväärtus, eurot aktsia kohta Osalus, % Osaluse omanik 134 353 65 100 Sotsiaalministeerium Tabel 1. AS Hooldekandeteenused aktsiakapital 31.12.2025 seisuga (eurodes). Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud osaluste võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid 1.1.1 Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Võttes aluseks asutaja otsusega heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootuste dokumenti1, saab öelda, et HKT on 2025. aastal täitnud talle seatud ülesanded. Üldkoosolek on 2025. aasta majandus- ja tegevustulemused heaks kiitnud, majandusaasta aruande kinnitanud 22. aprillil 2026. aastal. HKT nõukogu on andnud 1. aprillil 2026 toimunud koosolekul 2025. majandusaastale positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke tegevustulemustega ja eelarvet majandustulemustega. Tulemused vastavad omaniku ootustele ja kehtivale strateegiale. HKT missioon on tagada erivajadustega inimestele tegusam elu kogukonnas. See tähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellele on tagatud teistega võrdsed õigused ja võimalused osaleda aktiivselt ühiskonnaelus, arendada oma isiklikke oskusi ning panustada nii tööellu kui ka ühistegevustesse. Ettevõtte tegevus toetub taastumis- ja inimõiguspõhisele lähenemisele, mille eesmärk on soodustada iseseisvust, toimetulekut ning võimaldada igale inimesele mitmekülgsed valikud ja turvalise keskkonna. Ettevõttes on kogemustega, mitmekesiste teadmistega ja muutuste juhtimise oskustega töötajad, kompetentne teenuste arendusi vedav tiim ja tõhusalt korraldatud kinnisvara haldamine, toitlustuskorraldus ning juhtimisteenused. Alljärgnevas tabelis on toodud HKT osutatavate teenuste mahud 2024. ja 2025. aasta lõpu seisuga: Teenuse nimetus Kohtade arv Kohtade arv 31.12.2024 31.12.2025 Ööpäevaringne erihooldusteenus 1056 1070 Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga inimestele 12 12 Ööpäevaringne erihooldusteenus liitpuudega inimestele 214 214 Ööpäevaringne erihooldus kohtumääruse alusel 64 72 Kogukonnas elamine 380 360 Igapäevaelu toetamine päeva- ja nädalahoiuna 16 16 Igapäevaelu toetamine 6 6 Pagulaste majutusteenus 100 100 Kokku 1848 1920 Tabel 2. 2024. ja 2025. a osutatavad teenused Lisaks eelnimetatud erihoolekandeteenustele pakkus ettevõtte asutatud SA Hea Hoog tööhõiveteenuseid kuni 600-le erivajadusega inimesele. 1 Omaniku ootused AS-le Hoolekandeteenused 3 Ettevõte teenindas 2025. aastal kokku 1920 klienti 71-s teenuseüksuses ja 11-s sihtasutuse Hea Hoog töökeskuses üle Eesti. Täistööajale taandatud töötajate arv kontsernis oli 2025. aastal 916, kellest 88% olid klienditöötajad. Ettevõte majandas 2025. aastal hästi. Müügitulu oli 32,6 miljonit, tegevuskulud 31,9 miljonit ja tegevuskasum ilma sihtfinantseerimise mõjuta oli 0,7 miljonit eurot. Sihtfinantseerimisega loodud teenusekohtadega seotud amortisatsioonikulu oli 2,1 miljonit eurot. Kokkuvõttes kujunes konsolideerimisgrupi aruandeaasta puhaskahjumiks -1,5 miljonit eurot. Aasta teises pooles võttis ettevõte üle Maarjamaa Hariduskolleegiumilt KLA (kinnise lasteasutuse) teenuse. 2023. aastal otsustas Vabariigi Valitsus viia kinnise lasteasutuse teenuse haridusvaldkonnast sotsiaalvaldkonda ja määras Hoolekandeteenused AS-i teenuse osutajaks alates 1.07.2025. 1.1.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Sotsiaalministeerium leiab, et riigi 100%-line osalus AS-is Hoolekandeteenused on jätkuvalt põhjendatud ja vajalik ka edaspidi. Ettevõtte põhikirjaline eesmärk on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude teenuste osutamine sealhulgas vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2) ja on olemuslikult riiklik ülesanne, mille täitmisel on riigil oluline roll. Psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandeteenused on riiklikult tagatud teenused ning riik on teinud nende teenuste taristu arendamisse märkimisväärseid investeeringuid. Riigile kuuluv ettevõte võimaldab tagada baastasemel teenuste kättesaadavuse üle riigi ning saada asjakohast ülevaadet teenuste kulude ja tulude ning majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. HKT tegevus on otseselt seotud Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärkidega ning reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Ettevõttel on pikaajaline visioon ja strateegia (sh kinnitati 2025. a detsembris nõukogus HKT strateegia aastateks 2026– 2031). Arvestades eeltoodut – strateegilist olulisust, avalikku huvi ja riigi tehtud investeeringuid, on seisukoht, et riik peab säilitama osaluse AS-is Hoolekandeteenused. Eraõiguslikul turul puudub täna alternatiiv, mis suudaks sama ulatuslikult ja kvaliteetselt neid teenuseid pakkuda. Seega jätkab riik HKT kaudu erihoolekandeteenuste korraldamist ja arendamist ka järgnevatel perioodidel. Omanik on sõnastanud ettevõttele ootused tegeleda efektiivse majandustegevusega, et tagada erihoolekande teenuste areng ja jätkusuutlikkus, täita strateegilised eesmärgid ja olla eeskujuks juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ja ärikultuuri osas. Ettevõttelt eeldatakse erihoolekandeteenuste pakkumist kokkulepitud mahus ja kvaliteedis, isikukesksete ja kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste mudelite väljatöötamist ja rakendamist, kogemuste jagamist ja ühiskonnas teadlikkuse suurendamist. Samuti on oluline finantseesmärkide täitmine: igapäevaselt majandada nii, et teenuste osutamisest saadav tulu kataks tegevusega seotud kulud. Kuna riik omanikuna finantseerib AS-ilt Hoolekandeteenused tellitavaid teenuseid, on omaniku esmane ootus teenuste osutamise kvaliteet ja alles seejärel minimaalse omakapitali hinna (6,6%) järgimine. Optimaalse omakapitali proportsiooni 90-95% 4 koguvaradest eesmärk on peaaegu täidetud (88%). Omanikutulu ei oodata, kuna ettevõttel ei kaasne teenuseosutamisega vaba rahavoogu. 1.1.3 Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud. 2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2.1 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi ka EPIFond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. EPIFondi põhikiri ja nõukogu koosseis kinnitati 07. aprillil 1994 valitsuse määrusega nr 129 ja registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 04. mail 1994. aastal. Vastavalt põhikirja 4. punktile oli EPIFond riigi eelarveväline ning selle rahastamise allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse 04. veebruari 1997 korraldusega nr 117-k kujundati EPIFond ümber sihtasutuseks nimega Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond. Asutaja õiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium. EPIFond on riigi tööriist valdkonna õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel. EPIFondi nõukogu kujundab valdkonna rahastuspõhimõtteid ning strateegilisi suundi. Sotsiaalkaitseministri 26.01.2025 otsusega nr 12 otsustati lõpetada EPIFondi tegevus alates 26.08.2025. 2.1.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta EPIFond on täitnud oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Nõukogu töö toimus plaanipäraselt, keskendudes aasta esimesel poolel puuetega inimeste võrgustiku toetamisele ning 18.08.2025 kuupäeval alustati vastavalt sotsiaalkaitse ministri käskkirjale (Sotsiaalministeerium, MINISTRI KÄSKKIRI 26.01.2025 nr 12 ) likvideerimisega. Tegevused toimusid plaanipäraselt ning seatud eesmärgid on saavutatud, planeeritud taotlusvoor viidi läbi plaanikohaselt. EPIFondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega Inimeste Koda on valdkonna eestkõnelejana panustanud kodanikuühiskonna arengusse. EPIFond on oma tegutsemisaastate jooksul suutnud tagada olulise toe puuetega inimeste valdkonna organisatsioonide stabiilsesse rahastamisse ja valdkonna arengusse. EPIFondi tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. EPIFond on 2025. aastal vahendanud tegevustoetust puuetega organisatsioonide võrgustikule kogusummas 1 445 459 eurot. 5 EPIFondi poolt väljatöötatud ja pikaajaliselt rakendatud rahastamistingimused on taganud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistva rahastamise. Taotluste rahuldamisel võeti arvesse viite komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust, informatsiooni jagamise võimekust kodulehel ning baasnivood. Näitaja 2025. a 2024. a Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / 24,27 16,49 lühiajaliste kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised 23,79 15,25 kohustised) Netovara suhtarv (netovara / vara), % 95,88 93,90 ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % -22,42 -59,38 Tabel 3. EPIFondi majandusnäitajad EPIFond kontrollib regulaarselt toetuse saajaid ning korraldab ka pistelist kohapealset kontrolli. EPIFondi kinnitatud auditeeritud likvideerimis aruanne, lõppbilanss, varade jaotuskava ning audiitori ülevaatus on lisatud. EPIFondis ühinemisi ja jagunemisi 2025. aastal ei toimunud. 2.1.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Asutajaõiguste teostaja oli sotsiaalkaitseminister, tema käskkirja (Sotsiaalministeerium, MINISTRI KÄSKKIRI 26.01.2025 nr 12) alusel on sihtasutus likvideeritud. Sotsiaalkaitseministri otsusega lõpetati sihtasutuse tegevus 26.08.2025 ning varad on üle antud Eesti Puuetega Inimeste Kojale. 2.1.3 Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 2.2 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) põhikirjaliseks eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Ravijuhtude keskmine kaal ehk CMI Regionaalhaiglas on 2025. aastal 1,49 (Eesti haiglate keskmine 1,16). Vältimatut arstiabi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla koosseisus on kokku seitse kliinikut koos 33 erialakeskusega ning 15 teenistust. Regionaalhaigla moodustab koos tütarhaiglatega SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla konsolideerimisgrupi (edaspidi Regionaalhaigla grupp või grupp). Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2025. aastal ei toimunud. 2025. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2025. aastal sai grupp toetusi ja sihtfinantseeringuid kokku 11,5 (2024: 8,9) miljoni euro ulatuses. 6 2.2.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale välja asutaja ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni oli üldiste ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindajate ülesanne. Regionaalhaigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Regionaalhaigla grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ega jaota tegevustulemit. Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke põhinäitajaid ja finantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuutlikkuses, lühiajalises maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud investeeringud. 2025. aastal viidi lõpule Baltimaade kaasaegseima verekeskuse II etapi ehitustööd, mille tulemusena on Ädala tänaval asuv hoone terviklikult rekonstrueeritud. Alustati Mustamäe meditsiinilinnaku palatikorpuse gastroenteroloogia ja reumatoloogia osakonna rekonstrueerimistöödega ning hübriidoperatsioonitoa rajamiseks vajalike projekteerimistöödega. Regionaalhaigla grupi majandustulemust 2025. aastal mõjutasid enam suuremad kasvud tervishoiuteenuste tuludes lisalepingu näol. Tõusid ravi mahud ning teenuse hind. Tulude tõus tervishoiuteenustes on seotud teenuste mahu kasvuga ning kollektiivkokkuleppe muutustega. Kulude kasvu vedas põhiliselt põhiteenuste kulud kui ka tööjõukulud. Sh Sh Näitaja 2025. a 2024. a Regionaalhaigla Regionaalhaigla Lühiajaliste kohustuste kordaja 1,6 1,5 1,6 1,5 (käibevara/lühiajaliste kohustustega) Maksevalmiduse kordaja 0,8 0,7 1,0 0,9 (raha/lühiajalised kohustised) Netovara suhtarv (netovara/vara) % 65,8 63,1 64,3 61,6 Netovõlakoormus ((võlakohustused- -1,3 1,1 11,2 13,3 likviidsed varad)/tegevustulud)) % ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) 1,0 0,7 13,5 10,9 % Tabel 4. Regionaalhaigla grupi majanduslikud näitajad Regionaalhaigla grupi kohustused on langenud tasemele, kus likviidsed varad ületavad kohustusi. Sellest tulenevalt on oluliselt paranenud netovõlakoormuse suhtarv, mis grupi tasemel on miinuses. 2025. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse arsti või õe ambulatoorsele vastuvõtule abi saamiseks 470 684 korral. Erakorralisse vastuvõttu pöörduti 75 433 korral. 2025. aasta ravirahastuse lepingu mahud osutusid madalamaks, kui oli haigla võimekus osutada raviteenust. Lisalepingut andis Tervisekassa 2025. aastal kokku summas 7,4 miljonit eurot. Aasta lõpuks oli haigla teinud suures mahus ületööd (ravitöö üle ravirahastuslepingu mahu), mille tõttu kaotati ca 3 miljonit eurot Tervisekassa poolt rakendatava koefitsiendi tõttu. 7 2.2.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, sellest tulenevalt on vajalik Regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel. Raviteenuste hinnastamine on aasta aastalt kasvavalt mitte vastanud tegelikule kulutasemele. Viimaste aastate kõrge kulutaseme tõus tõstis probleemi teravalt esile. Katteta kulude järjest kasvav osakaal viib olukorrani, kus kärped investeeringutes on vajalikud, et säilitada likviidsus, mis omakorda pikemas vaates toob kaasa raviteenuste osutamise võimalikkuse vähenemise. Oluline on uuendada haiglavõrku selleks, et see vastaks riigi võimalustele ja kohanduks paremini patsientide vajadustele. Selleks on alustatud koostööd ja läbirääkimisi Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning Tallinna Lastehaiglaga. Soov on tihendada Tartu Ülikooli Kliinikumiga erialade koostööd, nende ühist arendamist kui ka liikuda ühise ravikeskkonna ehk ühendatud akadeemilise haigla loomiseni ning jõuda laste ravi terviklikuma korraldamiseni Põhja-Eestis. 2.2.3 Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 2.3 SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on piirkondlik haigla, mis põhikirja järgselt on baas Tartu Ülikooli õppe- ja teadustööle ning mille ülesandeks on osutada kõrgetasemelist eriarstiabi, pakkuda koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelset ning -järgset välja- ja täiendusõpet ning tegeleda meditsiinialase teadustööga. Kliinikum osutab laia valikut meditsiiniteenuseid, sealhulgas erakorralist abi, operatsioone ja diagnostikat. Kliinikum on ka juhtiv teaduskeskus, kus tehakse mitmekülgseid meditsiinilisi uuringuid ning täidetakse olulist rolli Eesti tervishoiusüsteemi arengus. SA Tartu Ülikooli Kliinikum asutajad on riik, Tartu linn ja Tartu Ülikool. SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum on neli tütarettevõtet: AS Lõuna-Eesti Haigla, SA Tartu Kiirabi, AS Valga Haigla ja AS Põlva Haigla. 2025. aastal Kliinikumiga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud. 2.3.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Tartu Ülikooli Kliinikumile välja asutaja ootused, mis seisuga mai 2026 on Tartu Ülikooliga ja Tartu linnaga koostöös sõnastuse täpsustamise etapis. Asutajad on eraldi andnud juhatusele oma sisendi mis kajastub kliinikumi keskpikas arengukavas. Kliinikumi põhikirjalised ning majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Ambulatoorseid arsti vastuvõtte, e-konsultatsioone, õe ja ämmaemanda vastuvõtte tehti 2025. aastal kokku 686 114. Vaadates pikemat trendi, nähtub arsti vastuvõttude väikest langust ja samas e- konsultatsioonide, õdede ja ämmaemandate vastuvõttude kasvu, mis on suurem kui arsti 8 vastuvõttude langus. 2025. aastal vastati Kliinikumis 45 060 e-konsultatsiooni saatekirjale ehk 24% enam kui aasta varem. Enamus e-konsultatsiooni tellimustest tuleb jätkuvalt perearstidelt ca 80% ja väiksem osa teistelt teenuse osutajatelt või Kliinikumi teiste erialade arstidelt. 40 900-st väljaspool põhitegevuskohta tehtud vastuvõttudest üle poole toimusid aasta alguses avatud Tallinna keskuses, Ülemiste City Tervisemajas 2, kuhu kolisid üle meestekliinik ning geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sh harvikhaiguste keskus. Tervisemajas alustasid vastuvõttudega ka nahahaiguste kliinik, lastekliinik, psühhiaatriakliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik. 2025. aastal jätkas Kliinikum teadus- ja arendustegevuse süsteemset edendamist eesmärgiga siduda teadus tihedamalt ravitegevusega, arendada personaalmeditsiini ja genoomikapõhiseid teenuseid, kasvatada rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tugevdada kõrgtehnoloogilist ravivõimekust Eestis. Teadus on Kliinikumis ravikvaliteedi ja innovatsiooni strateegiline alus. Doktoriõppes osales 76 Kliinikumi töötajat, neist kolm kaitses doktorikraadi. Teadmussiirde doktorantuuris alustas õpinguid 6 töötajat. See uus formaat toetab teaduse ja ravitöö lõimumist ning akadeemilist järelkasvu. Kliinikum osaleb partnerina kokku 15 Euroopa Liidu rahastusega rahvusvahelises teadusarendusprojektis. Kliinikumi välistest allikatest laekus 2025. aastal teadus-arendustöö rahastuseks kokku 2,07 miljonit eurot. Arendusfondist tehti eraldisi summas 0,57 miljonit eurot. Rahastust said 8 teadus-arendusprojekti, mille kogusumma oli 495 698 eurot. Lisaks eraldati 72 166 eurot 15 koolitustegevuseks, sh töötajate praktiseerimiseks välismaa haiglates või erialaste koolituste korraldamiseks Eestis. Alates 2024. aastast on Kliinikumi tööpere kasvanud 109 inimese võrra ehk 2,1%. Arstide arv on suurem 1,03%, õendustöötajaid tuli juurde 1,9%. Suurem osa töötajatest on otseselt seotud tervishoiuteenuse osutamisega, täpsemalt 81,6% ametikohtadest. Kliinikumis töötab üle 220 arst-residendi, mis on viiendik Kliinikumi arstkonnast. Lisaks tehti 2025. aastal Kliinikumis erinevatel erialadel üle 1700 praktikatsükli, mis tähendab, et aastas jagab Kliinikum teadmisi enam kui 1600 õppurile. Näitaja (SA TÜK) 2025. a 2024. a Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / lühiajaliste 1,34 1,52 kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised kohustised) 0,63 0,84 Netovara suhtarv (netovara / vara) % 63 63 ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100) % 0,74 2,78 Tabel 5. Kliinikumi majanduslikud näitajad Näitaja (SA TÜK konsolideeritud) 2025. a 2024. a Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara/lühiajaliste 1,44 1,57 kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha/lühiajalised kohustised) 0,75 0,90 Netovara suhtarv (netovara/vara) % 64 64 ROA ((aruandeaasta tulem/vara)*100) % 1,26 3,04 Tabel 6. Kliinikumi konsolideeritud majanduslikud näitajad Viidi läbi juhatuse esimehe avalik konkurss, mille tulemusel tagati juhtimise järjepidevaus ning täiendati juhatuse koosseisu uue liikmega. Nõukogu hinnangul loob juhatuse töö järjepidevus 9 koos täiendatud pädevustega hea aluse Kliinikumi strateegiliste eesmärkide elluviimiseks muutunud ja nõudlikus tegevuskeskkonnas. Edasi liiguti Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöömudeli ettevalmistamisel. Alustati kliiniliste erialade vastastikust kaardistamist, et leida need valdkonnad, kus koostöösoov on kliinilisel tasandil suurim. Tegevuste järkjärguline lõimimine looks tegelikku lisandväärtust patsientidele, ravikorraldusele ja erialase pädevuse kasvule. Kui need kliinilise integratsiooni mudelid osutuvad edukaks, on põhjendatud jätkata arutelu sobivate juriidiliste lahenduste üle, mille kaudu tagada lisaks patsiendikäsitlusele ka organisatsiooniline integreeritus. Aruandeaastat saab selles vaates käsitleda kui ettevalmistuste ja esmaste rakenduslike sammude aastat. Lisaks ülikoolihaigla rollile on Kliinikumil ka piirkondliku ja maakonnahaigla funktsioonid, mis tagab ravi kättesaadavuse Tartus ja Lõuna-Eestis. Asutajad ootavad, et selles põhimõttest lähtutaks nii Kliinikumi strateegia kujundamisel kui ka juhtimisel. 2025. aastal ostis Tervisekassa tervishoiu teenuseid Eestis enim Tartu Ülikooli Kliinikumilt. 2.3.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Kliinikumi põhikirjaline eesmärk on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppeteadustööle, kõrgetasemelise arstiabi osutamine, koostöös Tartu Ülikooliga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendusõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2). Sotsiaalministeerium on seisukohal, et kliinikumi tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on vajalik ka edaspidi. Asutajate selge ootus on säilitada Kliinikumi tugev liidripositsioon Eesti tervishoius, kuid samal ajal suurendada organisatsiooni innovatsioonivõimekust ning leida uusi ja tõhusaid viise tervishoiu korraldamiseks. 2.3.3 Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 2.4 SA Viljandi Haigla SA Viljandi Haigla eesmärk on oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides. 2018. aastal liideti Viljandi haiglaga Sihtasutus Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus ning avati teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. 2020. aastal alustati sõltuvusravi teenuste osutamist Narvas ning 2024. aastal ka Tallinnas. 2024. aastal võeti üle Tartu vangla meditsiiniteenused ja vanglate psühhiaatrilise ravi statsionaarne teenus. Haiglaga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud. 10 2.4.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Viljandi Haiglale välja asutaja ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni oli üldiste ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindaja ülesanne. SA Viljandi Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemad eesmärgid said täidetud. Ambulatoorseid visiite tehti 2025. aastal kokku 98 752, mis on 2024. aastaga võrreldes 5897 visiidi võrra rohkem. Suur on kasv ka kaugvastuvõttude ja iseseisvate õdede vastuvõttude osas. Kui 2023. aastal tehti 13 313 kaugvastuvõttu, siis 2025. aastal juba 21 067. Kahe aastaga on kasv üle 7700 vastuvõtu ehk ligi 60%. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 2025. aastal 7044 haiget. Voodipäevade arv oli kokku 88 686. Ravi saanud patsientide arv kasvas võrreldes 2024. aastaga 381 isiku võrra. 2025. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 515 litsentseeritud voodikohta. EMO-sse pöördumiste arv 2025. aastal vähenes võrreldes 2024. aastaga: 2025. aastal registreeriti kokku 14 716 pöördumist ehk keskmiselt 40 patsienti ööpäevas, 2024. aastal aga 15 205 pöördumist ehk keskmiselt 42 patsienti ööpäevas. E-konsultatsioonide maht on igal aastal oluliselt kasvanud. 2025. Aastal tehti e-konsultatsioone märkimisväärselt rohkem kui kahel eelneval aasta. Võrreldes 2023. Aastaga on teenus kasvanud enam kui 85%. Vähenenud on tavasaatekirjadega vastuvõttude osakaal. Tagasi lükatud e-konsultatsioonide taotluse osakaal vähenes 5,5% 2024. aastal 3,5% 2025. Aastal, mis viitab ka perearstide suunamiste kvaliteedi paranemisele. 2025. aastal osutati e- konsultatsioone 21 erialal, võrreldes 17 erialaga 2024. aastal. Näitaja 2025. a 2024. a Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / 2,1 1,5 lühiajaliste kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised 1,3 1,3 kohustised) Netovara suhtarv (netovara / vara), % 92,95 75,20 ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 13,82 31,84 Tabel 7. Viljandi haigla majandusnäitajad Lühiajaline maksevõime on tugev ja on aastaga paranenud. Käibevara katab lühiajalisi kohustusi enam kui kahekordselt, mis tähendab, et kohustuste täitmisega ei ole riski. Likviidsus on stabiiline ja väga heal tasemel. Raha ja raha ekvivalendid katavad lühiajalised kohustused täielikult, mis näitab, et igapäevaste maksete tegemiseks on piisav puhver olemas. Netovara suhtarv oli 2025. aastal kõrge, mis näitab tugevat kapitalistruktuuri ja väikest sõltuvust võõrkapitalist. Suhtarvu kasvu mõjutas oluliselt põhivara suurenemine seoses uue haiglahoone valmimisega ning selle finantseerimine sihtotstarbeliste toetuste arvelt. ROA langus tuleneb põhivara mahu olulisest kasvust seoses Tervikum-i (uue haiglataristu) valmimisega. SA Viljandi Haigla tegevustulud olid 2025. aastal 80,0 miljonit eurot. Tulud majandustegevusest moodustasid 53,1 miljonit eurot (2024. aastal 49,4 miljonit eurot), millest tervishoiuteenuste 11 tulud olid 52,9 miljonit eurot. Suurim mõjutaja oli Tervisekassalt haiglale teenuste eest makstav tasu, mis kasvas seoses meditsiinipersonali tööjõukulude suurenemisega ning teenuste mahu kasvuga. Saadud toetused moodustasid 26,9 miljonit eurot, sh põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 26,3 miljonit eurot. Tegevuskulud olid 2025. aastal 67,2 miljonit eurot (2024. aastal 57,0 miljonit eurot, kasv +18%). Ka siin oli kasvu üks mõjutaja tööjõukulude muutus, samuti olid suuremad ühekordsed majandamiskulud ning käibemaksukulu seoses Tervikumi ehitamise ja sisustamisega. Tööjõukulud moodustasid aruandeaastal 41,4 miljonit eurot ning majandamiskulud 15,8 miljonit eurot. Muud kulud, sh maksud ja põhivara amortisatsioon, moodustasid 9,5 miljonit eurot. Aruandeperioodi tulem oli 13,3 miljonit eurot. Bilansimaht oli kokku 96,2 miljonit eurot. Mõlemal aastal moodustasid investeeringutest olulise osa Tervikumiga seotud summad. Raha ja selle ekvivalendid olid perioodi lõpus 9,0 miljonit eurot. Puhas rahavoog oli -23,9 miljonit eurot, mis tulenes ulatuslikest investeeringutest. 2.4.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta SA Viljandi Haigla põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja käsutamise kaudu kvaliteetsete tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja nendega kooskõlas olevate muude teenuste, sealhulgas koolituste ja täiendõppe osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Viljandi Haigla on maakondliku vastutusega haigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla roll ei piirdu üksnes maakondliku teeninduspiirkonnaga. Mitmete teenuste puhul tegutseb haigla üleriigilise kompetentsikeskusena. Haigla eripäraks on psühhiaatriliste tervishoiuteenuste osutamine piirkondliku haigla tasemel ning unikaalsete vaimse tervise teenuste pakkumine, nagu kohtupsühhiaatriline sundravi ja narkorehabilitatsioon. Samuti osutab haigla erihoolekandeteenuseid, sealhulgas ebastabiilse remissiooniga erihoolekannet ja kohtumäärusega erihoolekannet. 2018. aastal liideti Viljandi Haiglaga Sihtasutus Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus ning avati teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. 2020. aastal avati sõltuvusravi teenused Narvas ning 2024. aastal Tallinnas. 2024. aastal võeti üle Tartu vangla meditsiiniteenused ja vanglate psühhiaatrilise ravi statsionaarne teenus. SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.4.3 Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 2.5 SA Jõgeva Haigla SA Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kohaliku haigla tegevusloa piires valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, õendushooldusravi, üldhoolduse ja 12 rehabilitatsiooniteenuse jätkuv osutamine. Haiglaga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud. 2.5.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Jõgeva Haiglale välja asutaja ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni on üldiste ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindajate ülesanne. SA Jõgeva Haigla põhikirjalised ning eelmiseks majandusaastaks seatud eesmärgid saavutati. Eelarve hoiti tasakaalus. SA Jõgeva Haigla lähtub oma tegevustes Sotsiaalministeeriumi poolt läbi nõukogu liikmete esitatud asutaja ootustest. Statsionaarselt ravitud haigete ja voodipäevade arvud langesid pisut võrreldes 2024. aastaga (haigeid 1210-le - 1336-lt, voodipäevi 15 386-le 15 673-lt). Ambulatoorseid vastuvõtte teostati 21 262 (eelneval aastal 23 139) 15 erialal, neist 2532 olid erakorralised vastuvõtud. Haigla osutab ka koduõendusteenust Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele. Tehakse tihedat koostööd Jõgeva Tervisekeskusega ja teiste maakonna perearstidega ning sotsiaalvaldkonnaga. Töötati välja patsiendiohutusesüsteem lähtudes terviseministri määrusest Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded ja Eesti Tervisekassa auditite tulemustest. Peamised tegevused 2025. aastal eesmärkide saavutamiseks:  Raviteenuste kvaliteedi jätkuv tõstmine. Tervisekassa 2025 aastal haigla kohta sihtauditeid ei ole läbi viinud. On toimunud pidev haigla poolt osutatavate teenuste kontroll.  Arendati tervishoiuteenuseid vastavalt Tervisekassa lepingu võimalustele. Haiglas töötas jätkuvalt COVID19 osakond, mis tagas teeninduspiirkonna haigete statsionaarse ravi.  Eelarve tasakaalus hoidmine oli edukas.  Diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendati vastavalt vajadusele.  Sotsiaalministeeriumi finantseerimisel soetati satelliittelefon.  Soetati kapitalirendiga haigete transpordiks uus sõiduk.  Toimub elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine.  Renoveeriti ATS süsteemi.  Renoveeriti B-korpuse katus.  Koostöö uue Jõgeva Tervisekeskusega toimib. Tagati perearstidele vajalike analüüside ja uuringute sujuva teostamine. Näitaja 2025. a 2024. a Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / lühiajaliste 1,72 1,72 kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised 1,29 1,23 kohustised) Netovara suhtarv (netovara / vara), % 63,8 64,9 ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 1,94 8,13 Tabel 8. SA Jõgeva Haigla majandusnäitajad 13 2.5.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta SA Jõgeva Haigla põhikirjaline eesmärk on osutada kvaliteetset tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ette nähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine on vajalik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele. Küll aga näeme lähiaastatel senisest suuremat võimalust haigla võrgustamisel ja koostööl teiste tervishoiuteenuseosutajatega. 2.5.3 Läbiviidud erikontrollid Terviseamet alustas 16.detsembril 2025 rahvatervishoiu seaduse § 32 lg 1, korrakaitseseaduse § 24 lg 1 ja ameti koostatud ohuprognoosi alusel riikliku järelevalvemenetluse eesmärgiga kontrollida SA Jõgeva Haigla väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse vastavust Sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ kehtestatud nõuetele. Märgiti ära osade tualettruumide siseviimistluse parendamise vajadus. Järelevalvemenetlus lõpetati 16.12.2025. a . Tualettruumid on remonditud. Terviseamet alustas 03.02.2025 Rahvatervise seaduse § 15 lg 1, Veeseaduse § 250 lg 3 ja vastavalt Korrakaitseseaduse § 27 riikliku järelevalvemenetluse SA Jõgeva Haigla suhtes. Riikliku järelevalvemenetluse aluseks olev ohukahtlus tekkis Terviseametil epidemioloogilise uuringu käigus. 29.01.2025 oli haigla palatite kraanidest ja duširuumist võetud joogivee proovid Legionella bakteri tuvastamiseks. Proovid näitasid Legionella bakteri esinemist üle lubatud piiri. Haigla rakendas viivitamata vajalikud meetmed: vahetati segistid ja dušiotsikud, teostati süsteemide termiline puhastus ning tagati kuumaveesüsteemi nõuetekohane temperatuur. Täiendavalt uuendati tehnosüsteeme, paigaldati automaatsed mõõdikud ning alustati vee töötlemist kloordioksiidiga. Järelevalvemenetlus jätkub. 2.6 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) on Eesti suurim statsionaarse taastusraviteenuse osutaja. Arvestades tegevuse eesmärki, pakub HNRK laia valikut erinevaid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid, olles partneriks nii Tervisekassale, Sotsiaalkindlustusametile kui ka Eesti Töötukassale. Haigla osutab teenuseid kõigile Eesti elanikele. SA HNRK-l on tütarettevõtted HNRK Abivahendikeskus OÜ ja HNRK Toetusfond SA . SA HNRK-ga seotud ühinemisi ja jagunemisi ei toimunud. 2.6.1 Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2025. aasta majandusaasta eesmärgid ja tegevuseesmärgid said saavutatud. Põhitegevus toimis vastavalt SA HNRK põhikirjale. Tervisekassa leping täideti 99,3% ulatuses. Lisaks osutati tööalase rehabilitatsiooni teenuseid. 14 2025. aastal moodustas põhitegevuse tuludest raviteenuste müük Tervisekassale 94,2% ehk 7 971 940 eurot, 2024. aastal oli vastav näitaja 93,9% ehk 7 817 143 eurot. Võrreldes 2024. aastaga suurenes 2025. aastal isemaksjate patsientide osakaal ning vähenes kindlustusseltside osakaal. Teiste rahastajate – isemaksjate, kindlustusseltside, Töötukassa ning muude rahastajate – osakaal tuludest jääb tervikuna siiski väikeseks ning nende mõju kogutulule on oluliselt väiksem võrreldes. Ravijuhtude hulk vähenes pisut statsionaarse, ambulatoorse ning päevaravi vormis taastusravi puhul. Seevastu füsioterapeudi iseseisva vastuvõtu juhtude hulk suurenes hüppeliselt. Aasta lõpu seisuga täideti Tervisekassa leping 99,1%. Võrreldes 2024. aastaga oli akuutsete ravikoodidega (8028, 8029) voodipäevi rohkem ja kroonilise ravikoodiga (8030) täiskasvanud patsientide voodipäevi vähem. Akuutsed ravikoodid moodustasid kõikidest voodipäevadest enamuse ehk 55% (2024. aastal 52%, 2023. aastal 55%) ning nende osakaal on viimastel aastatel püsinud kõrgel tasemel. . Funktsioone toetava laste taastusravi (8031) voodipäevade arv püsis viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena. 2025. aastal töötas Sotsiaalministeerium välja SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusele välja asutaja ootused, mis seisuga mai 2026 on sotsiaalministri poolt kinnitatud. Juriidilise aluse jõustumiseni oli üldiste ootuste tutvustamine nõukogule Sotsiaalministeeriumi nõukogu esindajate ülesanne. Näitaja 2025. a 2024. a Lühiajaliste kohustuste kordaja (käibevara / 7,78 6,80 lühiajaliste kohustustega) Maksevalmiduse kordaja (raha / lühiajalised 6,74 6,20 kohustised) Netovara suhtarv (netovara / vara), % 91,10 89,50 ROA ((aruandeaasta tulem / vara) * 100), % 8,90 12,50 Tabel 9. SA HNRK majandusnäitajad 2.6.2 Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta HNRK põhikirjaline eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ning sellega seotud muude, sh sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes (RVS § 10 lg 1 p 2). HNRK tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et Eesti inimestel oleks iseseisvaks toimetulekuks tagatud kvaliteetne taastusravi ja rehabilitatsiooniteenus ning valdkonna arendamisega Eestis tegeletaks. Küll aga näeme lähiaastatel senisest suuremat võimalust HNRK võrgustamisel ja koostööl teiste tervishoiuteenuseosutajatega. 2.6.3 Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle sihtasutuste seaduse mõttes läbi ei viidud. 15