Saatja: "Tiina Talijärv" <
[email protected]>
Saaja: "Elle-Mall Keevallik" <
[email protected]>
Teema: Perearstiabi tugevdamise väljatöötamiskavatsus.
Kuupäev: 2026-05-18 13:01
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Esitame tagasiside perearstiabi tugevdamise väljatöötamiskavatsuse (VTK)
dokumendile.
Mõistame hästi, et perearstiabi süsteem vajab muutusi ning lahendusi järjest
süvenevatele tööjõu-, asendus- ja kättesaadavuse probleemidele. Samuti peame
vajalikuks koostöö tugevdamist, piirkondliku võimekuse parandamist.
Samas on mitmed küsimused, mis vajaksid meie hinnangul enne lõplike
lahenduste kujundamist põhjalikumat analüüsi ja täiendavat selgitamist.
Väljatöötamiskavatsuses nähakse olulise arengusuunana piirkondliku
vastutusega tervisekeskuste (PITK) loomist ning suuremate tervisekeskuste
suuremat rolli perearstiabi jätkusuutlikkuse tagamisel. Dokument kirjeldab
PITK-idele kavandatavaid ülesandeid ja ootusi, kuid märksa vähem on
käsitletud küsimust, milliste konkreetsete meetmete, ressursside ja
tööriistade abil oleks võimalik neid eesmärke praktikas saavutada.
Praegu jääb ebaselgeks:
* milline saab olema PITK-ide tegelik võimekus uute perearstide leidmisel ja
piirkonda toomisel;
* kuidas tagatakse toimiv asendusarstide süsteem olukorras, kus perearstide
puudus on juba täna väga suur;
* milliste vahenditega hakatakse toetama personali värbamist ja hoidmist;
* kuidas korraldatakse piirkondlike kriiside lahendamine;
* ning milline lisarahastus, tugistruktuurid või õiguslikud tööriistad
PITK-idele selleks kaasa antakse.
Samuti jääb ebaselgeks, milliste reaalsete vahenditega oleks võimalik noori
arste piirkonda meelitada olukorras, kus kogu tervishoiusüsteemis toimub
pidev kulude kokkuhoid ning perearstide töökoormus on juba praegu väga
kõrge.
Leiame, et suurem ja kesksemalt juhitud süsteem ei pruugi praktikas
automaatselt tähendada paremini toimivat või tõhusamalt juhitavat süsteemi.
Eriti puudutab see olukordi, kus PITK-id hakkavad hõlmama mitut erinevat
piirkonda või tegevuskohta maakonna eri osades.
Oluliseks peame ka töötajate heaolu küsimust. Perearstiabi jätkusuutlikkus
ei sõltu üksnes patsientide teenindamise võimekusest, vaid ka sellest, kas
süsteem võimaldab tervishoiutöötajatele realistlikku töökoormust, toimivat
koostööd ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist.
Praktikas jätkuvalt ka arste, kelle jaoks on oluline suurem iseseisvus ja
paindlikkus töö korraldamisel, ühekeks võimaluseks - mitme juriidilise isiku
baasil tegutsevad koostöökokkuleppelised tervisekeskus
Mitme juriidilise isiku baasil tegutsevad koostöökokkuleppelised
tervisekeskused on Eestis aastaid reaalselt toiminud ning paljudel juhtudel
taganud patsientidele kvaliteetse perearstiabi, toimiva koostöö ning paremad
asendusvõimalused. Sageli on selline töökorraldus kujunenud just seetõttu,
et see võimaldab ühendada meeskonnatöö eelised ja perearsti iseseisva
tegutsemise.
Leiame, et perearstiabi arendamisel peaks säilima võimalikult paindlik
töökorraldus ning erinevate koostöömudelite kasutamise võimalus, eriti
olukorras, kus süsteem seisab silmitsi tõsise tööjõupuudusega.
Oluliseks peame ka nimistupõhisuse säilitamist. Patsientide jaoks on väga
oluline ravisuhete järjepidevus ning see, et nende tervisemurega tegeleks
võimalikult järjepidevalt sama perearst või meeskond. Praegu jääb
ebaselgeks, kuidas tagatakse suuremates piirkondlikes süsteemides
nimistupõhisuse tegelik säilimine ning välditakse olukordi, kus vastuvõtte
hakkavad tegema juhuslikult piirkonnast leitud asendajad ilma pikemaajalise
seoseta konkreetse nimistuga.
Väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et tervisekeskuse määratlemine ühe
juriidilise isikuna ei mõjuta olemasolevaid tervisekeskuseid. Samas liigub
kogu kavandatav regulatiivne loogika ühtse tegevusloa, ühtse juhtimise ja
ühe juriidilise isiku mudeli tugevama eelistamise suunas. Seetõttu jääb
ebaselgeks, milline võiks olla koostöökokkuleppeliste tervisekeskuste
tegelik positsioon ja jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis.
Peame oluliseks rõhutada, et ka koostöökokkuleppelistes tervisekeskustes on
olemas keskuse tööd koordineerivad rollid ning vastutusjaotus. Tegemist ei
ole juhtimiseta või vastutuseta mudeliga. Vastutusjaotused on praktikas
olemas ning vajadusel oleks võimalik need ka selgemalt formaliseerida või
Tervisekassale esitada, kui selleks kehtestataks üheselt mõistetavad nõuded
või korraldus.
Samuti vajaks täiendavat selgitamist, milliste sisuliste ja objektiivselt
hinnatavate näitajate alusel hakatakse tulevikus hindama tervisekeskuste
tegelikku koostöö kvaliteeti ja toimivust. Praegu jääb ebaselgeks, kuidas
eristatakse praktikas hästi toimivat koostöökokkuleppelist tervisekeskust
halvasti juhitud ühtse juriidilise isiku tervisekeskusest.
Leiame, et tervisekeskuse kvaliteeti ja patsiendikesksust ei määra üksnes
juriidiline vorm, vaid eelkõige juhtimiskvaliteet, töökorraldus,
meeskonnasisene koostöö ning tegelikult toimivad ühised protsessid.
Praktikas võib hästi toimiv koostöökokkuleppeline tervisekeskus tagada
kvaliteetsema ja paindlikuma perearstiabi kui halvasti juhitud ühe
juriidilise isiku baasil tegutsev tervisekeskus.
Seetõttu peame oluliseks, et regulatsiooni keskmes oleks eelkõige sisulise
koostöö ja kvaliteedi hindamine, mitte üksnes organisatsioonilise mudeli
eelistamine.
. Osa tänaseid perearste on jätkanud töötamist just seetõttu, et
koostöökokkuleppeline mudel võimaldab neil säilitada suuremat iseseisvust,
paindlikkust ja kontrolli oma töökorralduse üle, pakkudes samas
meeskondlikku tuge ja asendusvõimalusi.
Seetõttu jääb ebaselgeks:
* kui palju võib koostöökokkuleppeliste mudelite oluline piiramine
suurendada nimistute perearstita jäämise riski;
Välja on toodud, et võtta linnalises piirkonnas perearstilt nimistu ära
juhul, kui nimistus on pikema aja jooksul alla 1200 inimese. Leiame, et
selle meetme rakendamisel tuleks täiendavalt hinnata, kuidas tagatakse
sellisel juhul patsientidele tegelik perearstiabi järjepidevus olukorras,
kus perearstide puudus on juba praegu märkimisväärne ning paljud nimistud
töötavad asendusarstide toel.
Täiendavat tähelepanu vajab ka nimistuülese teenindamise ja ühiste
tööprotsesside laiendamise mõju terviseandmete töötlemisele ning
infosüsteemide kasutamisele erinevate koostöömudelite puhul.
Väljatöötamiskavatsuses viidatakse korduvalt:
* ühistele infosüsteemidele;
* nimistuülesele teenindamisele;
* asendamise korral teiste perearstide infosüsteemidele ligipääsu
vajadusele;
* ning ühiste tööprotsesside ja tugisüsteemide kasutamisele.
Samas ei ole meie hinnangul piisavalt analüüsitud, millistel õiguslikel
alustel ja milliste kaitsemeetmete rakendamisel oleks võimalik tagada
täielik vastavus andmekaitse- ja tervishoiuõiguse nõuetele olukorras, kus
tervisekeskus koosneb erinevatest juriidilistest isikutest.
Praegu jääb ebaselgeks:
* kuidas oleks erinevate juriidiliste isikute vahel korraldatud vastutus
terviseandmete töötlemisel;
* millistel tingimustel oleks võimalik kasutada ühiseid infosüsteeme;
* kuidas oleks tagatud patsiendi õigused ja andmete töötlemise läbipaistvus;
* ning kas ja millistel tingimustel on erinevate juriidiliste isikute
töötajatel lubatud ligipääs teiste juriidiliste isikute valduses olevatele
terviseandmetele.
Leiame, et tegemist ei ole üksnes tehnilise või töökorraldusliku küsimusega,
vaid olulise õigusliku teemaga, mille osas oleks enne ulatuslike süsteemsete
muudatuste elluviimist vajalik põhjalikum analüüs ning selgemad juhised nii
tervisekeskustele kui ka järelevalveasutustele.
Samuti peame vajalikuks, et enne selliste muudatuste rakendamist kaasataks
põhjalikumalt Andmekaitse Inspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet ning
viidaks läbi eraldi andmekaitseline mõjuanalüüs, et tagada piisav
õigusselgus nii teenuseosutajatele kui ka patsientidele.
Lisaks soovime juhtida tähelepanu ettevõtlusvabaduse aspektile. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 31 kohaselt on isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega
ning avaliku võimu sekkumine ettevõtlusmudelite kujundamisse peab olema
põhjendatud, eesmärgipärane ja proportsionaalne.
Seetõttu võib tekkida küsimus, kas koostöökokkuleppeliste tervisekeskuste
tegevusvõimaluste oluline piiramine või nende mudeli sisuline kaotamine
oleks ettevõtlusvabaduse vaates piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne
meede, eriti olukorras, kus puudub põhjalik analüüs selle kohta, kas samade
eesmärkide saavutamine võiks olla võimalik ka vähem piiravate meetmete
kaudu.
Toetame perearstiabi tugevdamise eesmärke, kuid peame oluliseks, et
kavandatavad muudatused oleksid lisaks töökorralduslikule eesmärgipärasusele
ka piisavalt paindlikud, proportsionaalsed ning arvestaksid tegelikku
olukorda perearstiabis, sealhulgas tööjõupuudust, piirkondlikke eripärasid
ja juba toimivate koostöömudelite praktilist väärtust.
Lugupidamisega,
Tiina Talijärv