Leping

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine Taotlusvorm 1.Taotleja nimi ja registrikood Haapsalu Kutsehariduskeskus, registrikood 70003796 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Riinu Raasuke, direktor, tel 5343 9817, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank Rahandusministeerium, arvelduskonto nr EE891010220034796011 (SEB), viitenumber 2800047737 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 91 410 eurot 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada: Õppekava nimetus *Õppeliik Õppekava *Õppetöö tööandja asukoht maht Tegevusjuhendaja, Statsionaarne, 60 EKAP Harju ja Lääne maakond tase 4 töökohapõhine õpe *Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail) 2026 1.​ Tegevusjuhendaja, tase 4 õppekava (s.h rakenduskava) koostamine koostöös tööandjate ja teiste tegevusjuhendaja tasemeõpet pakkuvate koolide esindajatega. Huvi ja valmisolekut õppekava uuendamisel koostööd teha on kinnitanud AS Hoolekandeteenused teenuste juht Reet Asmer. 1.1 Töörühma komplekteerimine ja lepingute vormistamine 1.2 Õppekava koostamise aja- ja tegevuskava koostamine 1.3 Õppekava koostamine 1.4 Tegevuste juhtimine (projektijuht) 2.​ Õppematerjali “Tegevusjuhendaja käsiraamat” (uuendamine innovaatilisemal moel, s.o viited on lingitavad, rohkem fotosid, diagramme/jooniseid. Lisaks  veebiversioonile on vajalik õppematerjal ka trükkida. Trükitud eksemplarid (1000 tk) jagatakse koolidele tasuta, mida õppijad saavad (raamatukogust) laenutada. Tegevusjuhendaja käsiraamatu autoriõiguste hoidjalt (Tervisearengu Instituut) on saadud luba seda uuendada (kooskõlastus lisatud käesolevale taotlusele). 2.1 Valdkonna ekspertidest tekstide autorite töörühma loomine, lähteülesande seadmine, tegevuste ajakava koostamine, lepingute sõlmimine jm 2.2 Peatükkide koostamine 2.3 Töörühma koosolekud (projektijuht) 2027 1.​ Tegevusjuhendaja, tase 4 õppekava (s.h rakenduskava) koostamine koostöös tööandjate ja teiste tegevusjuhendaja tasemeõpet pakkuvate koolide esindajatega. 1.1 Õppekava koostamine ja valmimine (tasu makstakse valmis õppekava valmimisel) 1.2 Tegevuste juhtimine (projektijuht) 1.3 Uuendatud õppekava järgsed tegevused: õppekava on direktori poolt kinnitatud, töörühma liikmetele tasu välja makstud. Lisame veel, et seoses Tegevusjuhendaja, tase 4 kutsestandardi kehtivuse lõppemisega 12.11.2026 ja uue standardi tõenäose jõustumisega, on võimalik vajadus tegevusjuhendaja, tase 4 õppekava uuendada juba 2027/28 õppeaastaks. 2.​ Õppematerjal “Tegevusjuhendaja käsiraamat” 2.1 Peatükkide koostamine on lõpule viidud 2.2 Töörühma koosolekud (projektijuht) 2028 1.​ Uuendatud Tegevusjuhendaja käsiraamatu: 1.1 toimetamine 1.2 küljendamine 1.3 trükkimine 1.4 kättesaadavaks tegemine: avaldamine veebis ja eksemplarid koolidele jagatud 1.5 tegevuste juhtimine (projektijuht) 2.​ Aruandluse koostamine (projektijuht) 7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028 Uuendatud on Tegevusjuhendaja, tase 4 õppe- ja rakenduskava, mille aluseks on uuendatud kutsestandard (hetkeseisuga kannab nimetust „Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist“, spetsialiseerumisega „Tegevusjuhendaja“, tase 4). Uuendatud ja trükitud on tegevusjuhendaja õppeks vajalik õppematerjal – „Tegevusjuhendaja käsiraamat“, mis on kõikide koolide tegevusjuhendaja eriala õpetajatele ja õppijatele, aga ka avalikkusele tasuta kättesaadav nii veebiversioonina kui ka trükituna (koolide raamatukogudes). 8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma x õppekava Jah-vastuse korral lisa EHIS Tegevusjuhendaja õppekava koodiga 194137 Jah-vastuse korral lisa EHIS Hooldustöötaja, tase 3, õppekava 259261 koodiga Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja x tegevusjuhendaja õppekava alust õpet Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 194137 Jah-vastuse korral lisa EHIS Hooldustöötaja, tase 3, õppekava 259261 koodiga Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. x õppeaasta sügissemestriks. Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud x kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist. 9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Haapsalu Kutsehariduskeskus on ainsa kutsekoolina määratud sotsiaalvaldkonna eest vastutavaks kooliks, mistõttu tegutseme sotsiaalvaldkonna arendamisel eestvedajana ja töötame täie vastutustundega selle nimel, et tegevusjuhendajate õpe oleks kvaliteetne ning vastaks tööandjate vajadustele ka tulevikus. Oleme juba aastaid õpetanud tegevusjuhendajaid, pakkudes õppevormina nii kooli- kui töökohapõhist õpet, ja käesoleval õppeaastal laienenud õppetegevusega ka Harju maakonda. Meie pikem eesmärk on koostada tegevusjuhendajatele ka 5-nda taseme kutsestandardile vastav õppekava ning seeläbi pakkuda tööandjatele veelgi põhjalikuma ettevalmistusega tegevusjuhendajaid. Seda ootust ja vajadust on väljendanud meile näiteks AS Hoolekandeteenused.  Olemasolev “Tegevusjuhendaja käsiraamat” on koostatud 2010. a ja selleks, et seda õppetöös ka tulevikus kasutada, vajab see koostajate hinnangul uuendamist (vt olemasolev käsiraamat SKA kodulehel). Mõningad käsiraamatu koostajatest õpetavad tegevusjuhendajaid meie koolis ja on valmis - kaasates valdkonna eksperte - õppematerjali aja- ja asjakohasemaks muutma. 10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa 2026 2027 2028 Summa osas kokku Tegevus 1: 0 20 160 0 20 160 Tegevusjuhendaja, tase 4 õppekava ja rakenduskava (töökohapõhine) uuendamine koostöös tööandjate ja teiste sama eriala õpetavate kutsekoolidega/ eurodes Tegevus 2: 16 000 34 000 0 50 000 Tegevusjuhendaja erialase õppematerjali “Tegevusjuhendaja käsiraamat” uuendamine/ eurodes Tegevus 2: 0 0 10 500 10 500 Tegevusjuhendaja erialase õppematerjali “Tegevusjuhendaja käsiraamat” toimetamine, küljendamine ja trükkimine/ eurodes Tegevus 3: 3 440 5 160 2 150 10 750 Projektijuhtimine (eurot) Taotletav summa kokku 19 440 59 320 12 650 91 410 (eurodes): Taotleja esindaja nimi Riinu Raasuke direktor (allkirjastatud digitaalselt)  KOOSTÖÖKOKKULEPE NR {viit} Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi SoM) ja Haapsalu Kutsehariduskeskus, registrikood 70003796, asukoht Ehitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa, 90401, mida esindab direktor Riinu Raasuke(edaspidi partner) edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES sotsiaalministri 19. veebruari 2026 käskkirjast nr 18 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamise ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamise tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026“ (edaspidi TAT tegevuskava) ning poolte ühisest huvist viia ellu sotsiaalkaitseministri 24.03.2025 käskkirjaga nr 31 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ kinnitatud tegevuste rakendamise tingimuste (edaspidi TAT) tegevusi, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on viia ellu Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponent „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ ja uuendada selle raames sotsiaalvaldkonna õppekava(d) perioodil alates koostööleppe sõlmimisest kuni 30.04.2028. 1.2. Koostööleppe objektiks on Tegevusjuhendaja, tase 4 töökohapõhise õppekava uuendamine vastavalt TAT tegevuskava punktis 1.4 sätestatud kriteeriumidele. Koostöökokkuleppe objekti täpsem kirjeldus koos tegevuste loetelu ning eelarvega on toodud toetuse taotluses, mis on koostööleppe lisa. 1.3. Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekava rakenduskavas tehtud sisulised muudatused on kinnitatud kutsekooli direktori käskkirjaga. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. Poolte õigused ja kohustused on sätestatud TAT-s. 2.2. SoM-i õigused ja kohustused: 2.2.1. jagab koostööleppe täitmiseks partnerile TAT-iga seotud vajalikku informatsiooni ja materjale (nt TAT-i dokumendid, aruandevormid jm), mis on eelduseks koostööleppes sätestatud ülesannete täitmiseks; 2.2.2. tasub partnerile kokku lepitud tegevuste elluviimiseks kulunud abikõlblikud tegelikud kulud 100% ulatuses kuni punktis 2 nimetatud koostööleppe perioodi lõpuni; 2.2.3. korraldab partneriga koostööleppe tulemusliku elluviimise eesmärgil vajalikke rakenduskoosolekuid ja kohtumisi. 2.3. Partneri õigused ja kohustused: 2.3.1. täidab TAT punktis 9 nimetatud partneri ülesandeid ja järgib punktis 7 kirjeldatud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtteid ja tingimusi; 2.3.2. ei kasuta punktis 1.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks eraldatud toetust otseselt ega kaudselt tulu saamiseks. 2.3.3. viib ellu tegevusi vastavalt koostööleppe lisas olevale tegevuskavale; 2.3.4. esitab SoM-ile iga poole aasta tagant enda tegevuste sisuaruande 10. jaanuariks ja 10. juuliks. Vajadusel annab SoM-ile lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab tema poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid; 2.3.5. vastutab ainuisikuliselt koostööleppega teise koostööleppe poole ees võetud kohustuste täitmise eest juhul, kui partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva koostööleppe elluviimist, või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega; 2.3.6. säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kümme aastat Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ toetusmeetme lõpparuande kinnitamisest arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. 2.4. Juhul, kui koostööleppega tehtavate tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid, kohustuvad pooled töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 2.5. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist, õiguste realiseerimist või eesmärkide saavutamist. 2.6. Partner, sh tema töötaja, kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev koostööleppe täitmisel osalev isik teavitab SoM-i tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. SoM tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 2.7. Pooled ei tohi koostööleppest tulenevaid õigusi ega ka kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 3. Kulude hüvitamine 3.1. SoM hüvitab partnerile koostööleppe tingimustele vastavad kulutused kooskõlas TAT punktiga 7 ja 8. Hüvitatavate kulutuste kogumaksumus ei tohi ületada 91 410 eurot käibemaksuga. Tehtud kuluga seotud käibemaks ei ole abikõlblik juhul, kui see on võimalik sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel. 3.2. Partner esitab SoM-ile kord kvartalis kuluaruande, mis hõlmab koostöökokkuleppe raames tehtud ja tasutud kulusid. Aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu kümnendaks (10) kuupäevaks või vastavalt SoM märguandele 5 (viis) tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud SoM maksetaotluse esitamise Riigi Tugiteenuste Keskusele. Vajadusel annab partner SoM-ile lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab tema poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid. 3.3. Partner esitab SoM-ile koos punktis 3.2. nimetatud aruandega kulude abikõlblikkust tõendavad kuludokumendid (sh arved, panga maksekorraldused, hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad, töötajate lepingud, raamatupidamise väljavõtted jm) ja vajadusel muud dokumendid, mis tõendavad vahendite sihipärast kasutamist. 3.4. Kui partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu tõendavad dokumendid esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele heakskiitmiseks. 3.5. Partneril ei ole õigust peale koostööleppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks. 4. Poolte vastutus 4.1. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Kui partner rikub koostööleppest tulenevat kohustust ning selle alusel teeb Riigi Tugiteenuste Keskus otsuse, mille tulemusel SoM ei saa toetust või tuleb toetus osaliselt või täielikult tagasi maksta, on SoMil õigus vastav summa partnerilt tagasi nõuda. Ühtlasi võib SoM partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et: 4.2.1. partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 4.2.2. partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel; 4.2.3. projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 4.2.4. partner ei ole täitnud koostööleppes või TAT-is talle pandud kohustusi; 4.2.5. auditi käigus tuvastatakse, et partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid. 4.3. Juhul, kui SoM on esitanud koostööleppe täitmise kohta pretensiooni või andnud tähtaja aruannetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid partner neid tähtaegselt ei kõrvalda, võib SoM koostööleppe ennetähtaegselt üles öelda. 4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. 5. Auditid ja kohakülastused 5.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigi Tugiteenuste Keskusel ja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi koostööleppe elluviimisperioodil ning kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. 5.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs koostööleppe elluviimist puudutavale dokumentatsioonile, sh infosüsteemidele, andmebaasidele ja originaaldokumentidele. 5.3. Kui Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega seotud institutsioon või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab partner hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile. 6. Koostööleppe kehtivus 6.1. Koostöölepe jõustub selle sõlmimisest ning see loetakse sõlmituks allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni 30.04.2028. 6.2. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. 6.3. Pool võib kokkuleppe ennetähtaegselt lõpetada kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 kalendripäeva. 6.4. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus kokkulepe lõpetada, sh järgmistel juhtudel: 6.4.1. kui SoM on jätnud enda kohustuse täitmata ja see mõjutab oluliselt partneri kohustuste täitmist; 6.4.2. kui partner on jätnud olulise kohustuse täitmata ning see mõjutab TAT tegevuse nõuetekohast elluviimist, sealhulgas rikub pool TAT nõudeid; 6.4.3. kui pool rikub andmekaitse ja -töötluse reegleid. 6.5. Koostööleppe ülesütlemisel punkti 8.4. alusel lõpeb leping ühe kuu möödudes ülesütlemise teatest. 6.6. Koostööleppe lõppemine ei vabasta partnerit koostööleppe punktis 2 sätestatud selliste kohustuse täitmisest, mis oma olemuselt kehtivad edasi ka peale lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jm). 7. Volitatud esindajad ja teadete edastamine 7.1. SoM volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on hoolekande osakonna projektijuht (sotsiaaltöötajate valdkonna tervikvaate loomine) Maarja Jõgioja tel 53016318, e-post: [email protected], või teda asendav isik. 7.2. SoM volitatud esindajaks koostööleppe finantsküsimustes on finantsnõunik (struktuurivahendid) Sirje Suviste, tel 5918 6862, e-post: [email protected], või teda asendav isik. 7.3. Partneri volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Merle Mäesalu, tel +372 5171704, [email protected], või teda asendav isik. 7.4. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7.5. Koostööleppega seotud teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post), välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivsed ning mille edastamisel teistele partneritele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatiivset teadet võib edastada telefoni teel. 8. Koostööleppe lisa Koostööleppele on allkirjastamise hetkel lisatud lisana toetuse taotlus. 9. Lõppsätted 9.1. Koostööleppe pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Koostööleppe täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. 9.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. Sotsiaalministeerium: Haapsalu Kutsehariduskeskus: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Ehitajate tee 3, Läänemaa, 90401 Tel: 626 9301 Tel: 6661740 E-post: [email protected] E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa Riinu Raasuke kantsler direktor