Leping

Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine Taotlusvorm 1.Taotleja nimi ja registrikood Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut (registrikood 74000122) 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Mariann Märtsin, +372 56656820, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE071010002006943007 (IBAN), SEB 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 120 000.- EUR 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada: Käesolev taotlus keskendub Sotsiaaltöö MA õppekavale, kuid moodustab osa Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna strateegiliselt koordineeritud ja terviklikust arendusraamistikust, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalvaldkonna kõrghariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu muutuvatele vajadustele. Arendustegevused hõlmavad sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpet, sotsiaaltöö magistriõpet ja lastekaitse magistriõpet ning viiakse ellu ühtse loogika alusel. Arendustegevuste käigus uusi aineid ega mooduleid ei looda; selle asemel viiakse ellu süsteemne ja sisuline uuendus, mis keskendub teooria ja praktika teadlikule lõimimisele, praktikakorralduse arendamisele ning simulatsioonõppe metoodika laiendamisele kogu õpiteekonna ulatuses. Ühtse arendusraamistiku moodustavad sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus koos kaasaegsete tehniliste lahendustega, digitaalsed õppematerjalide kogumikud, praktikakorralduse ja refleksiooniprotsessi ühtne raamistik, õppejõudude metoodilise pädevuse arendamine ning sidusrühmadega – praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega – koostööl põhinev õppekavade arendusmudel. Selline terviklik lähenemine tagab õppekavade sisulise sidususe, loob astmelise professionaalse arengutee ning väldib tegevuste dubleerimist. Sotsiaaltöö magistriõppekava arenduse spetsiifiline fookus on komplekssete, mitmetahuliste ja kõrge vastutusega juhtumite käsitlemise süvendamisel ning professionaalsete otsustus- ja juhtimispädevuste arendamisel. Magistritasemel seotakse teaduspõhised käsitlused realistlike tööolukordadega simulatsioonõppe kaudu, et toetada analüüsi-, otsustus-, võrgustikutöö- ja juhtimispädevusi. Arendus loob tingimused, kus magistriõpe ei ole üksnes teadmiste süvendamine, vaid professionaalse kompetentsi strateegiline kujundamine vastusena sotsiaaltöö muutuvale, komplekssele ja suure ühiskondliku mõjuga rollile. Arendustegevused ei toeta üksnes konkreetse õppekava kvaliteeti, vaid panustavad laiemalt Eesti sotsiaalvaldkonna professionaalse võimekuse kasvu. Süsteemne simulatsioonõppe, praktikakorralduse ja metoodilise arenduse rakendamine loob eeldused spetsialistide pädevuste järjepidevaks arenguks ning toetab valdkonna terviklikku ja teaduspõhist kujunemist Õppekava nimetus *Õppeliik Õppekava maht *Õppetöö tööandja asukoht Sotsiaaltöö MA 120 EAP Sotsiaaltöö BA 180 EAP Lastekaitse MA 120 EAP Sotsiaalpedagoogika BA 180 EAP *Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail) Arendustegevuste eesmärk Sotsiaaltöö magistriõppekava arendustegevuste eesmärk on tugevdada praktilise õppe osa ning siduda teoreetilised teadmised realistlike tööolukordadega. Selleks kujundatakse simulatsioonõppel põhinev õpikeskkond, mis võimaldab tudengitel harjutada klienditööd, juhtumianalüüsi ja otsustusprotsesse turvalises ja toetavas keskkonnas. Simulatsioonõpet rakendatakse õppekavas läbivalt erinevates ainetes, toetades tudengite erialaste pädevuste arengut. Arendustegevustes pööratakse tähelepanu ka magistritasemele omaste üldpädevuste kujundamisele, sealhulgas valdkondadeülese koostöö, juhtimise, proaktiivsuse ja ettevõtlikkuse ja tehnoloogiapädevuste arendamisele. Arendustegevused viiakse ellu koostöös valdkonna praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega, et tagada õppesisu vastavus tööturu vajadustele ning luua jätkusuutlik ja kaasaegne õppekorraldus.  Peamised tegevused 1. Simulatsioonõppe keskkonna loomine Projekti raames kujundatakse Tallinna Ülikoolis välja sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis toetab praktiliste oskuste arendamist sotsiaalkaitse suuna õppekavadel (sh sotsiaaltöö magistriõppes) ning loob aluse simulatsioonõppe rakendamiseks ka teistes sotsiaalvaldkonna õppekavades ning täiendõppes. Keskuses kasutatakse VR ja TI põhinevaid lahendusi, mis võimaldavad luua realistlikke õpisituatsioone ning harjutada sotsiaaltööks vajalikke pädevusi erinevates olukordades. Simulatsioonõppe keskkond on kavandatud nii, et seda on võimalik tulevikus kasutada ka praktikute täiendkoolituseks (nt mikrokraadiõppes) ning valdkondlikuks koostööks. 2. Simulatsioonõppe stsenaariumide väljatöötamine Projekti käigus arendatakse välja realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid, mida rakendatakse õppekavas läbivalt erinevates ainetes ning mis toetavad teoreetiliste teadmiste rakendamist praktilistes tööolukordades. Iga simulatsioon hõlmab olukorra läbimängimist ja juhendatud refleksiooni, toetades tudengite analüüsi- ja otsustusoskuse arengut. Sotsiaaltöö magistriõppekavas keskendutakse kõrgema keerukusastmega stsenaariumite loomisele, mis käsitlevad juhtimisolukordi, mitmetasandilist võrgustikutööd ning õiguslikult ja eetiliselt nõudlikke otsustusprotsesse. Simulatsioonõpe süvendab magistritasemel professionaalset vastutustunnet ja strateegilist otsustusvõimet olukordades, kus lahendused on mitmetähenduslikud ja suure mõjuga. Sotsiaaltöö MA stsenaariumid täiendavad bakalaureuseastme simulatsioonilahendusi ning on seotud teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade temaatiliste rõhuasetustega (nt lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika), säilitades samas magistritasemele omase strateegilise ja süvendatud fookuse. 3. Sidusrühmade kaasamine Simulatsioonõppe sisu ja õppematerjalide arendamisel kaasatakse süsteemselt valdkonna praktikuid, tööandjaid, vilistlasi, praeguseid tudengeid ning sihtrühmade esindajaid. Aruteluringide eesmärk on kaardistada tööturu ootused, koguda sisend simulatsioonistsenaariumide loomiseks ning testida arendatavaid õppelahendusi. Sidusrühmade kaasamine tagab, et simulatsioonid on realistlikud, praktilised ning toetavad erialaste pädevuste arengut sotsiaaltöös. Aruteluringide kavandamisel ja läbiviimisel tehakse tihedat koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada tegevuste koordineeritus ja vältida dubleerimist. Võimalusel viiakse arutelud läbi ühiselt, käsitledes samal kohtumisel erinevate õppekavade teemasid, mis võimaldab kasutada sidusrühmade panust eesmärgipäraselt, ajasäästlikult ja jätkusuutlikult. 4. Õppejõudude pädevuste arendamine Projekti raames viiakse läbi õppejõududele suunatud aruteluringid ja koolitused, mille eesmärk on arendada simulatsioonõppe metoodika, VR- ja TI-põhiste lahenduste kasutamise ning refleksiooniprotsessi juhendamise pädevusi. Koolitused toetavad õppejõudude valmisolekut rakendada simulatsioonõpet erinevates õppeainetes ning siduda teoreetiline õpe praktiliste kogemustega. Koolituste ja aruteluringide kavandamisel tehakse tihedat koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada koordineeritud ja terviklik lähenemine. Võimalusel viiakse tegevused läbi ühiselt, käsitledes samadel kohtumistel erinevate õppekavade arendusteemasid, mis võimaldab kasutada õppejõudude aega ja panust eesmärgipäraselt ning vältida dubleerimist. Aruteluringidel ja koolitustel on oluline roll ka õppejõukarjääri alguses olevate kolleegide pädevuste kujundamisel. Süsteemne metoodiline tugi ja kogukonnapõhine õppimine toetavad nende erialast ja teadustöö arengut ning aitavad kaasa akadeemilise järelkasvu kujunemisele ja õppejõudude ülikoolis püsimisele. 5. Rahvusvahelise ja riigisisese kogemuse omandamine Simulatsioonõppe arendamise toetamiseks korraldatakse õppereise nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Eesti-sisesed õppereisid viiakse läbi kõrgkoolidesse, kus simulatsioonõpet juba rakendatakse, et tutvuda erinevate metoodiliste ja tehniliste lahendustega. Lisaks korraldatakse õppereis ühte välisülikooli, kus kasutatakse simulatsioonõpet sotsiaalvaldkonna väljaõppes. Õppereiside eesmärk on koguda parimaid praktikaid ning kohandada need Tallinna Ülikooli õppekeskkonda. Ajakava 2026. aasta jooksul töötatakse välja simulatsioonõppe keskkonna tehniline lahendus ning luuakse esimesed simulatsioonistsenaariumid. Viiakse läbi sidusrühmade esimene töötubade tsükkel, mille käigus kaardistatakse tööturu ootused ning kogutakse sisend õppematerjalide loomiseks. Õppejõud osalevad koolitusel ja aruteluringis, et saada ülevaade simulatsioonõppe võimalustest ning kaardistada võimalused selle rakendamiseks ja integreerimiseks erinevatesse õppeainetesse. Viiakse läbi rahvusvaheline õppereis. 2027. aasta jooksul piloteeritakse simulatsioonõppe stsenaariume õppetöös ning luuakse täiendavad stsenaariumid ja õppematerjalid. Korraldatakse sidusrühmade teine töötoa tsükkel, mille käigus kogutakse tagasisidet ja tehakse vajalikud täiendused. Õppejõud osalevad koolituste teises etapis, mis keskendub simulatsioonõppe läbiviimisele ja juhendamisele. Viiakse läbi kohalikud õppereisid. 2028. aasta (kuni 30.04) alguseks integreeritakse simulatsioonõpe lõplikult sotsiaaltöö magistriõppekavasse. Viimistletakse õppematerjalid ja metoodilised juhendid ning analüüsitakse projekti tulemusi. Simulatsioonõppe rakendamise kogemusi ja edasise arenduse võimalusi tutvustatakse teistele sotsiaalvaldkonna õppekavadele seminari käigus. 7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028 Sotsiaaltöö magistriõppekava on arendustegevuste tulemusena kujunenud tipptasemel ja kaasaegseks õppekavaks, mis vastab tööturu vajadustele ning arvestab sotsiaaltöö muutuva ja kompleksse iseloomuga. Uuendus ei seisne uute ainete lisamises, vaid õppesisu, õppemeetodite, simulatsioonõppe rakendamise ja hindamispraktikate strateegilises ja süsteemses ümberkujundamises. Õppekava seob süvendatud teoreetilised teadmised realistlike ja mitmetahuliste tööolukordadega, toetades tudengite analüüsi-, otsustus-, juhtimis- ja võrgustikutöö pädevuste kujunemist. Projekti lõpuks on Tallinna Ülikooli loodud sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis võimaldab kasutada VR- ja TI-põhiseid lahendusi realistlike õpisituatsioonide loomiseks. Keskus on kasutusel kõigis sotsiaalkaitse suuna õppekavades ning loob aluse simulatsioonõppe rakendamiseks ka teistes sotsiaalvaldkonna õppekavades ja täienduskoolituses (sh mikrokraadiõppes), toetades valdkonna spetsialistide elukestvat õpet ning erialast professionaalset arengut. Hiljemalt 30.04.2028 on sotsiaaltöö magistriõppekavas simulatsioonõpe lõimitud läbivalt erinevatesse õppeainetesse ning seda kasutatakse nii teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks kui ka praktiliste oskuste arendamiseks. Õppekava jaoks on välja töötatud juhtumipõhised stsenaariumid, mida rakendatakse erinevates ainetes. Simulatsioonid toetavad tudengite pädevuste arengut kliendisuhtluses, juhtumianalüüsis, otsustusprotsessides ja võrgustikutöös ning neid täiendab juhendatud refleksioon. Simulatsioonõppe arendamisel on kaasatud valdkonna praktikuid, tööandjaid ja sihtrühmade esindajaid, mille tulemusena on loodud õppematerjalid, mis vastavad kaasaegse sotsiaaltöö praktika vajadustele. Õppejõud on läbinud simulatsioonõppe metoodika, VR- ja TI-põhiste lahenduste kasutamise ning refleksiooniprotsessi juhendamise koolitused ning rakendavad saadud pädevusi õppetöös. 8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma x õppekava Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 1734 Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja x tegevusjuhendaja õppekava alust õpet Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. x õppeaasta sügissemestriks. Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud x kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist. 9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Projekti raames kujundatakse Tallinna Ülikoolis välja sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, mis loob kaasaegse ja tehnoloogiliselt toetatud õpikeskkonna praktiliste oskuste arendamiseks. Keskus on kavandatud ühise arenduskeskkonnana sotsiaalkaitse suuna õppekavadele ning loob võimaluse laiendada simulatsioonõppe rakendamist ka teistesse sotsiaalvaldkonna õppekavadesse ja täiendõppesse. Simulatsioonõpe integreeritakse sotsiaalkaitse suuna õppekavade igapäevaseks osaks ning loodud juhtumipõhised stsenaariumid ja õppematerjalid jäävad süsteemselt kasutusse ka pärast projekti lõppu. Keskus toimib edaspidi nii õppe- kui arenduskeskkonnana, võimaldades materjale ajakohastada, täiendada ja kohandada vastavalt valdkonna arengutele. Lisaks loob see püsiva platvormi koostööks praktikute ja erinevate võrgustikega ning toetab simulatsioonõppe kasutamist ka täienduskoolituses. Õppejõudude koolituste tulemusena kujunenud pädevused toetavad simulatsioonõppe jätkuvat rakendamist ja arendamist õppetöös. Õppejõududevaheline koostöö ja kogemuste vahetamine aitab tagada, et simulatsioonõpe on süsteemne ja kvaliteetne osa õppekavast ka tulevikus. Samal ajal loob arendustegevustes osalemine õppejõukarjääri alguses olevatele kolleegidele võimaluse arendada metoodilisi, didaktilisi ja teaduspõhise õpetamise pädevusi, toetades nende professionaalset arengut ning akadeemilise järelkasvu kujunemist sotsiaalvaldkonnas. Projekti käigus loodud koostöövõrgustik valdkonna praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega jätkub ka pärast projekti lõppu. Sidusrühmi kaasatakse regulaarselt õppekava arendusse, praktikakorraldusse ning õppematerjalide ajakohastamisse, et tagada õppe vastavus sotsiaaltöö praktika vajadustele.  10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa 2026 2027 2028 Summa osas kokku Projektijuhtimine 14 000 21 000 7 000 42 000 (0.5 koormus x 28 kuud) Simulatsioonikeskuse tehniline 45 000 20 000 5 000 70 000 arendus Õppevisiidid 3 000 500 0 3 500 (1 välisvisiit + 2 kohalikku) Sidusrühmade töötoad 500 500 500 1 500 Õppejõudude koolitused 1 000 1 000 1 000 3 000 Taotletav summa kokku: 63 500 43 000 13 500 120 000 Taotleja esindaja nimi Mariann Märtsin (allkirjastatud digitaalselt)  Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine Taotlusvorm 1.Taotleja nimi ja registrikood Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut (registrikood 74000122) 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Helen Saarnik, +372 52 016 31, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE071010002006943007 (IBAN), SEB 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 120 000.- EUR 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada: Käesolev taotlus keskendub Lastekaitse MA õppekavale, kuid moodustab osa Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna strateegiliselt koordineeritud ja terviklikust arendusraamistikust, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalvaldkonna kõrghariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu muutuvatele vajadustele. Arendustegevused hõlmavad sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpet, sotsiaaltöö magistriõpet ja lastekaitse magistriõpet ning viiakse ellu ühtse loogika alusel. Arendustegevuste käigus uusi õppeaineid ega mooduleid ei looda; selle asemel viiakse ellu süsteemne ja sisuline uuendus, mis keskendub teooria ja praktika teadlikule lõimimisele, praktikakorralduse arendamisele ning simulatsioonõppe metoodika laiendamisele kogu õpiteekonna ulatuses. Ühtse arendusraamistiku moodustavad sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus koos kaasaegsete tehniliste lahendustega, digitaalsed õppematerjalide kogumikud, praktikakorralduse ja refleksiooniprotsessi ühtne raamistik, õppejõudude metoodilise pädevuse arendamine ning sidusrühmadega – praktikute, tööandjate ja sihtrühmade esindajatega – koostööl põhinev õppekavade arendusmudel. Selline terviklik lähenemine tagab õppekavade sisulise sidususe, loob astmelise professionaalse arengutee ning väldib tegevuste dubleerimist. Lastekaitse magistriõppekava arenduse spetsiifiline fookus on keerukate ja kõrge riskiga lastekaitsejuhtumite käsitlemise, lapse ja pere kaasamise, valdkondadeülese koostöö ning valdkonna arengu planeerimise ja juhtimise pädevuste süvendamisel. Magistritasemel seotakse teaduspõhised käsitlused realistlike tööolukordadega praktikapõhise õppe ja simulatsioonõppe kaudu, toetades tudengite analüüsi-, otsustus-, kaasamis-, võrgustikutöö- ja juhtimispädevuste kujunemist. Arendus loob  tingimused, kus magistriõpe ei ole üksnes teadmiste süvendamine, vaid professionaalse kompetentsi strateegiline kujundamine vastusena lastekaitsetöö muutuvale, komplekssele ja suure ühiskondliku mõjuga rollile. Õppekava *Õppeliik Õppekava *Õppetöö nimetus maht tööandja asukoht Lastekaitse MA 120 EAP Sotsiaaltöö BA 180 EAP Sotsiaaltöö MA 120 EAP Sotsiaalpedag 180 EAP oogika BA *Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail) Arendustegevuste eesmärk Lastekaitse MA õppekava arendustegevuste eesmärk on tugevdada seoseid teoreetilise õppe, praktikakogemuse ja tööturu vajaduste vahel ning pakkuda tudengitele rohkem võimalusi harjutada professionaalset klienditööd realistlikes õpisituatsioonides. Erilist tähelepanu pööratakse oskustele kaasata last ja peret otsustusprotsessidesse ning toetada lapse osalust teda puudutavate küsimuste lahendamisel. Arendustegevuste keskmes on praktikamooduli süsteemne arendamine ning simulatsioonõppe rakendamine õppekavas viisil, mis võimaldab tudengitel harjutada erinevate juhtumite lahendamist, analüüsida oma tegevust ning siduda praktikakogemus teaduspõhiste lähenemistega. Arendustegevustes pööratakse tähelepanu ka magistritasemele omaste üldpädevuste kujundamisele, sealhulgas valdkondadeülese koostöö, juhtimise, ettevõtlikkuse ja tehnoloogiapädevuste arendamisele. Peamised tegevused 1.​ Praktikamooduli arendamine Lastekaitse MA ja teistes sotsiaalkaitse suuna õppekavades on ette nähtud 12 EAP mahus praktika, kuid üheks väljakutseks on see, et tudengid ei oska alati siduda õppetöös omandatud teoreetilisi teadmisi praktikakogemusega ega kasutada teooriaid teadlikult professionaalses töös. Samuti on Lastekaitse MA ja Sotsiaaltöö MA tudengitel ühine praktikakursus, kuid projekti käigus soovitakse välja arendada lastekaitse eriala spetsiifikast lähtuv praktikakorraldus. Praktikamooduli arendamiseks kaardistatakse lastekaitse magistriõppekava praktikaga seotud õpiväljundid, õpikogemused ja väljakutsed ning analüüsitakse, milliseid teadmisi ja oskusi ootab tööturg ülikoolist tulevatelt lastekaitse spetsialistidelt. Samuti analüüsitakse, milliseid õpikogemusi ei ole võimalik praktikate käigus piisaval määral omandada ning milliseid neist saab toetada simulatsioonõppe kaudu. Praktikamooduli arendamisel pööratakse tähelepanu ka magistritasemel oluliste juhtimis- ja arenduspädevuste kujunemisele. Praktikate kaudu saavad tudengid kogemuse valdkondadeüleses koostöös, teenuste arendamisel ning lastekaitsevaldkonna töö korraldamisel ja juhtimisel. 2. Praktika refleksiooniraamistiku ja digilahenduse arendamine Projekti käigus töötatakse välja praktika refleksioonimudel, mis aitab tudengitel süstemaatiliselt analüüsida oma praktikakogemust ning siduda seda õppekavas käsitletavate teooriate ja meetoditega. Refleksioonimudel lähtub praktikaprotsessi erinevatest etappidest (praktika ettevalmistus, praktika käigus toimuv refleksioon ning praktika järgne analüüs) ning pakub tudengitele struktureeritud juhiseid oma kogemuste analüüsimiseks. Refleksiooniprotsessi toetamiseks arendatakse digitaalne lahendus, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel ning aitab ühtlustada praktikate refleksiooni ka olukorras, kus tudengid viibivad praktikatel erinevatel aegadel ja erinevates organisatsioonides. Digitaalne keskkond toetab õppijakeskset õppeprotsessi ning võimaldab õppejõududel ja praktikajuhendajatel paremini jälgida tudengite õpiprotsessi ning pakkuda vajadusel juhendamist ja tagasisidet. Lastekaitse magistriõppekavas välja töötatud refleksioonimudelit, metoodikat ja tehnilist lahendust rakendatakse ka sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõppes ja sotsiaaltöö magistriõppes, luues ühtse praktikakorralduse ja refleksiooniraamistiku kogu sotsiaalkaitse suunal ning kujundades valdkonnaülese standardi praktikakogemuse teadlikuks mõtestamiseks. 3. Simulatsioonõppe stsenaariumide väljatöötamine ja rakendamine Simulatsioonõpe võimaldab tudengitel harjutada realistlikes kliendisituatsioonides töötamist ning analüüsida oma otsuseid ja sekkumisstrateegiaid juhendatud refleksiooni kaudu. Simulatsioonid põhinevad tüüpilistel juhtumitel, millega lastekaitsetöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad, näiteks töö abivajava lapsega, koostöö perega või töö sundkliendiga. Simulatsioonide arendamisel arvestatakse lastekaitse valdkonnas kasutatavate tööraamistike ja praktikatega, sealhulgas Signs of Safety (SofS) põhimõtetega. Simulatsioonide kaudu harjutavad tudengid ka lapse ja pere kaasamist juhtumite analüüsi ning otsuste tegemise protsessi, et tugevdada lapse osalusõiguse rakendamist lastekaitsetöös. 4. Sidusrühmade kaasamine Praktikamooduli, refleksioonilahenduste ja simulatsioonõppe arendamisel kaasatakse süsteemselt valdkonna praktikuid, tööandjaid, praktikajuhendajaid, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajaid, Sotsiaalkindlustusameti esindajaid, vilistlasi, praeguseid tudengeid ning sihtrühmade esindajaid. Sihtrühmade kaasamisel tehakse koostööd ka valdkondlike organisatsioonide ja noorte võrgustikega, sealhulgas MTÜ Sa Suudad!, Lastekaitse Liit ning Sotsiaalkindlustusameti juures loodud asendus- ja järelhoolduse noorte esinduskoguga. Sidusrühmade kaasamine tagab, et arendatavad õppelahendused on realistlikud ning vastavad lastekaitsetöö praktika vajadustele. Aruteluringid ja töötoad sidusrühmade esindajatega viiakse võimalusel läbi koordineeritult suunaüleselt, vältimaks dubleerimist ja sidusrühmade ülekoormust. 5. Õppejõudude pädevuste arendamine Projekti raames viiakse läbi õppejõududele suunatud koolitused, mille eesmärk on arendada pädevusi tehnoloogiapõhiste lahenduste ja teenusedisaini käsitlemiseks õppetöös. Sotsiaalvaldkonnas kasutatakse üha enam digilahendusi, andmesüsteeme ja tehnoloogiapõhiseid teenuseid, mistõttu on oluline, et tulevased spetsialistid mõistaksid tehnoloogiliste lahenduste toimimist ning oskaksid osaleda nende arendamises. Magistritasemel eeldab see lisaks tehnoloogia kasutamisele ka suutlikkust analüüsida sotsiaalvaldkonna praktikat ning sõnastada praktikakogemusest lähtuvaid arendusvajadusi. Koolituste fookuses on see, kuidas õpetada tudengeid tõlkima sotsiaalvaldkonna praktika ja kliendikogemused sisendiks uute teenuste, digilahenduste või tehnoloogiliste tugisüsteemide arendamisel, näiteks teenusedisaini protsessides või digitaalsete tugilahenduste loomisel. Koolitused toetavad õppejõudude valmisolekut käsitleda tehnoloogiapädevusi magistriõppes ning siduda praktikas kogutud kogemused sotsiaalvaldkonna teenuste arendamise ja innovatsiooniga. Koolituste ja aruteluringide kavandamisel tehakse koostööd teiste sotsiaalkaitse suuna õppekavade arendustegevustega, et tagada koordineeritud ja terviklik lähenemine ning vältida tegevuste dubleerimist. 6. Rahvusvahelise ja riigisisese kogemuse omandamine Praktikamooduli arendamise toetamiseks korraldatakse õppereis välisülikooli, kus tutvutakse praktikakorralduse ja simulatsioonõppe rakendamise kogemustega sotsiaalvaldkonna õppes. Õppereisi eesmärk on koguda parimaid praktikaid ning kohandada neid Tallinna Ülikooli õppekeskkonda. Ajakava: 2026. aasta jooksul kaardistatakse Lastekaitse MA õppekava praktikakorraldusega seotud õpiväljundid, õpikogemused ja arendusvajadused. Viiakse läbi koostöökohtumised praktikajuhendajate, kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate, Sotsiaalkindlustusameti esindajate, tudengite ja sihtrühmade esindajatega, et koguda sisend praktikamooduli arendamiseks. Samuti töötatakse välja praktika refleksioonimudeli kontseptsioon ning simulatsioonõppe rakendamise esialgne raamistik. Praktikamooduli arendamise toetamiseks korraldatakse õppereis välisülikooli, et tutvuda praktikakorralduse ja simulatsioonõppe rakendamise kogemustega sotsiaalvaldkonna õppes. 2027. aasta jooksul arendatakse välja realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid ning vajaduse korral AI-põhised kliendiprofiilid simulatsioonõppe toetamiseks. Samal ajal töötatakse välja praktika refleksioonimudel ja seda toetav digitaalne keskkond, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel. Koostöös sidusrühmadega testitakse arendatavaid lahendusi ning tehakse vajalikud sisulised ja metoodilised täiendused. Õppejõud osalevad koolitustel, mille eesmärk on arendada tehnoloogiapädevust ning toetada tehnoloogiliste lahenduste ja teenusedisaini käsitlemist magistriõppes. 2028. aasta (kuni 30.04) alguseks piloteeritakse simulatsioonõpet, refleksioonimudelit ja digilahendust õppetöös ning kogutakse tagasisidet tudengitelt ja õppejõududelt. Tagasiside põhjal täiendatakse simulatsioonistsenaariume, refleksiooniraamistikku ja digilahendust. Projekti tulemused integreeritakse Lastekaitse MA õppekava ainekavadesse ja õppekorraldusse ning kujundatakse välja püsiv praktikakorralduse ja simulatsioonõppe kasutamise raamistik magistriõppes. 7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028 -​ Välja on töötatud Lastekaitse MA eriala praktikamoodul, mis seob teoreetilise õppe ja praktikakogemuse. -​ Välja on töötatud praktika refleksioonimudel, mis aitab tudengitel süstemaatiliselt analüüsida oma praktikakogemust ning siduda seda õppekavas käsitletavate teooriate ja meetoditega. -​ Välja on töötatud digitaalne lahendus, mis võimaldab tudengitel dokumenteerida ja analüüsida oma praktikakogemust kogu praktika vältel. Digitaalne keskkond struktureerib refleksiooni vastavalt praktikaprotsessi etappidele ning toetab individuaalset ja õppijakeskset õppeprotsessi. Samuti võimaldab see õppejõududel ja praktikajuhendajatel paremini jälgida tudengite õpiprotsessi ning pakkuda vajadusel juhendamist ja tagasisidet. -​ Praktika refleksioonimudel ja digitaalne lahendus on kasutusele võetud kõigis sotsiaalkaitse suuna õppekavades. -​ Õppekavas on välja töötatud ja rakendatud lastekaitsetöö realistlikel juhtumitel põhinevad simulatsioonistsenaariumid, mis võimaldavad tudengitel harjutada kliendisituatsioonide lahendamist ning arendada professionaalseid otsustus-, suhtlemis-, kaasamis- ja refleksioonioskusi, sealhulgas võimet toetada lapse ja pere osalust lastekaitse protsessides. -​ Arendustegevuste tulemusena on tugevdatud ka valdkonna arengu planeerimise ja juhtimise pädevuste kujundamist, toetades magistritasemel spetsialistide valmisolekut osaleda lastekaitsevaldkonna arendamisel, juhtimisel ja poliitikakujundamises. 8. Taotlusvormiga kinnitab taotleja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma x õppekava Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 238942 Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja x tegevusjuhendaja õppekava alust õpet Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. x õppeaasta sügissemestriks. Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud x kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekava(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist. 9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Projekti raames loodud lahendused (praktikamoodul, refleksioonimudel, digitaalne praktika toetamise keskkond ning simulatsioonõppe stsenaariumid) integreeritakse Lastekaitse MA, Sotsiaaltöö MA ja Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpedagoogika BA õppekavadesse ning neid kasutatakse ka pärast projekti lõppu regulaarse õppetöö osana. Projekti käigus luuakse digilahendused ja metoodilised raamistikud, sealhulgas praktika toetamise veebikeskkond, refleksioonimudel ning simulatsioonõppe stsenaariumid, mida on võimalik edaspidi vastavalt tööturu vajadustele ja eriala arengutele täiendada ning edasi arendada. Simulatsioonõpet ja praktika keskkonda saab kasutada mitmes õppeaines ning seda on võimalik rakendada ka teistes sotsiaalkaitse suuna õppekavades. Nende lahenduste kasutamine ei eelda märkimisväärseid lisakulusid ning neid saab edasi arendada olemasolevate õppe- ja arendusprojektide raames. Lisaks õppetööle on simulatsioonõppe lahendusi võimalik kasutada ka juba töötavate lastekaitse spetsialistide täiendkoolituses. Simulatsioonid võimaldavad turvalises õppekeskkonnas harjutada keeruliste juhtumite lahendamist, reflekteerida oma tööpraktikat ning arendada professionaalseid oskusi. Samuti loob simulatsioonõpe võimaluse multidistsiplinaarseks koolituseks, kus saavad osaleda erinevate valdkondade spetsialistid (nt lastekaitse-, haridus-, tervishoiu- ja õigussüsteemi esindajad), et harjutada koostööd keeruliste juhtumite lahendamisel.  Projekti tulemuste jätkusuutlikkust toetab ka nende seos lastekaitse valdkonna laiemate arenguvajadustega. Eestis on lastekaitsetöötajate töö muutumas järjest komplekssemaks ning spetsialistid vajavad lisaks teoreetilistele teadmistele ka võimalusi harjutada keeruliste juhtumite lahendamist, teha koostööd erinevate osapooltega ning reflekteerida oma professionaalset praktikat. Projekti raames loodavad simulatsioonistsenaariumid ja praktika refleksioonimudel aitavad toetada tulevaste spetsialistide paremat ettevalmistust ning aitavad kaasa tööturu ootustele vastava kompetentsi kujunemisele. Samuti võimaldab simulatsioonõpe korraldada multidistsiplinaarseid koolitusi erinevate valdkondade spetsialistidele, mis aitab tugevdada süsteemset koostööd lapse heaolu tagamisel ning toetab riiklikke eesmärke lastekaitse valdkonna professionaalse võimekuse arendamisel. 10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa 2026 2027 2028 Summa osas kokku Projektijuhtimine 14 000 21 000 7 000 42 000 (0.5 koormus x 28 kuud) Praktikamooduli arendamine 10 000 27 250 5750 43 000 Sidusrühmade töötoad 500 500 500 1 500 Õppevisiidid (4 inimest, 4 päeva) 3 500 0 0 3 500 Simulatsioonõppe mooduli 5 000 20 000 2 000 27 000 väljatöötamine Õppejõudude koolitused 1000 1000 1000 3 000 Taotletav summa kokku: 34 000 69 750 16 250 120 000 Taotleja esindaja nimi Helen Saarnik (allkirjastatud digitaalselt)  Šveitsi-Eesti koostööprogramm „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Sotsiaalvaldkonna õppekavade uuendamiseks partneri(te) leidmine Taotlusvorm 1.Taotleja nimi ja registrikood Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut (registrikood 74000122) 2. Taotleja esindaja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress) Ingrid Sindi, +37253401810, [email protected] 3. Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE071010002006943007 (IBAN) , SEB 4. Õppekava uuendamiseks planeeritud eelarve (eurodes): 120 000.- EUR 5. Õppekava(d), mida soovitakse arendada: Käesolev taotlus keskendub Sotsiaaltöö BA õppekavale, kuid moodustab osa Tallinna Ülikooli sotsiaalkaitse suuna strateegiliselt koordineeritud ja terviklikust arendusraamistikust, mille eesmärk on tugevdada sotsiaalvaldkonna kõrghariduse kvaliteeti ning vastavust tööturu muutuvatele vajadustele. A rendustegevused hõlmavad sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika bakalaureuseõpet, sotsiaaltöö magistriõpet ja lastekaitse magistriõpet ning viiakse ellu ühtse loogika alusel, tagades õpiteekonna astmelisuse ja sisulise sidususe. Arendustegevuste käigus uusi ai neid ega mooduleid ei looda; selle asemel viiakse ellu õppekava süsteemne ja sisuline uuendus, mis keskendub teooria ja praktika teadlikule lõimimisele, praktikavalmiduse tugevdamisele ning simulatsioonõppe metoodika rakendamisele. Ühtse arendusraamistik u moodustavad sotsiaalvaldkonna simulatsioonõppe keskus, digitaalsed õppematerjalide kogumikud, praktikakorralduse ja refleksiooniprotsessi ühtne raamistik, õppejõudude metoodilise pädevuse arendamine ning sidusrühmadega koostööl põhinev õppekavade arendus mudel. Sotsiaaltöö bakalaureuseõppe arenduse keskmes on professionaalse klienditöö aluste tugevdamine ning praktiliste ja loovate pädevuste süsteemne kujundamine. Õppekava loob tugeva professionaalse baasi juhtumikorralduse, hindamisprotsesside, eetilise otsustamise ja refleksiivse praktika arendamiseks, valmistades tudengeid ette nii tööturule sisenemiseks kui ka süvendatud magistriõppeks. Arendustegevused ei toeta üksnes konkreetse õppekava kvaliteeti, vaid panustavad laiemalt Eesti sotsiaalvaldkonna pro fessionaalse võimekuse kasvu, luues teaduspõhise ja praktikakeskse vundamendi tulevastele spetsialistidele. Õppekava nimetus *Õppeliik Õppekava maht *Õppetöö tööandja asukoht Sotsiaaltöö BA 180 EAP Sotsiaaltöö MA 120 EAP Lastekaitse MA 120 EAP Sotsiaalpedagoogika BA 180 EAP *Õppetöö tööandja asukoht ja õppeliik täida töökohapõhise hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekavade korral. 6. Tegevuste kirjeldus koos ajakavaga aastate kaupa (vajadusel lisage fail) Arendustegevuste eesmärk Sotsiaaltöö bakalaureuseõppekava arendustegevuste eesmärk on kujundada süsteemne ja praktikakeskne õpikeskkond, kus õppematerjalide ja audiovisuaalsete õppevahendite kogum ning bakalaureuseastmes rakendatav simulatsioonõpe toetavad tudengite praktiliste ja loovate pädevuste kujunemist klienditöös. Fookuses on sotsiaaltöö kontekstist lähtuvad tööolukorrad, sealhulgas juhtumikorraldus, hindamisprotsessid, professionaalne suhtlemine ja eetiline otsustamine erinevate sihtrühmadega tööta misel. Arendatavad õppematerjalid ja simulatsioonistsenaariumid loovad bakalaureuseõppes tugeva professionaalse aluse, toetavad refleksioonioskuse ja töövõtete teadlikku kujunemist ning valmistavad tudengeid ette nii tööturule sisenemiseks kui ka keerukama teks õpisituatsioonideks magistriõppes. Arendustegevused lähtuvad sotsiaalvaldkonna kutsestandardites kirjeldatud pädevustest ning seovad teaduspõhised teoreetilised käsitlused praktikapõhiste õppeolukordade ja juhtumitega. Õppematerjalide ja simulatsioon istsenaariumide väljatöötamisse ning valideerimisse kaasatakse praktikuid, tööandjaid, vilistlasi ja sihtrühmade esindajaid, et tagada arendatavate lahenduste vastavus sotsiaaltöö praktika vajadustele. Samal ajal arendatakse õppejõudude pädevusi simulatsio onõppe ja loovate õpetamisviiside rakendamisel, tagades metoodilise järjepidevuse ning loovuse teadliku ja süsteemse lõimimise õppekavasse. Peamised tegevused 1. Õppematerjalide ja audiovisuaalsete õppevahendite arendamine sotsiaaltöö kontekstis Projekti raames luuakse sotsiaaltöö bakalaureuseõppe jaoks õppematerjalide ja audiovisuaalsete õppevahendite kogum, mis toetab klienditöö, juhtumikorralduse, hindamisprotsesside, õiguspädevuse ja eetilise otsustamise õpetamist. Videomaterjalid demonstreerivad prakt ikute töövõtteid ja professionaalset suhtlemist erinevate sihtrühmadega, sealhulgas erivajadusega inimeste, eakate, rändetaustaga inimeste ja sõltuvushäiretega klientidega, ning sisaldavad kogemuslugusid, mis aitavad tudengitel mõista kliendi perspektiivi ja arendada empaatiat. Õppematerjalid käsitlevad ka ennetuslikke ja toetavaid sekkumisi laste ja noortega töötamisel sotsiaaltöö raamistikus, rõhutades sotsiaaltöötaja rolli juhtumikorralduses, lapse heaolu tagamises ning koostöös perede, haridusasutuste ja tugivõrgustikuga. Selline lähenemine tugevdab sotsiaaltöö bakalaureuseõppe professionaalset baasi ning loob sisulise seose sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse valdkonnaga. Õppematerjalide arendamisel pööratakse tähelepanu ka sotsiaalvaldkonna spetsialis tide vaimse tervise ja enesehoiu teemadele. Luuakse materjalid, mis aitavad tudengitel mõista emotsionaalselt nõudlike tööolukordade mõju, arendada refleksioonioskust ning kujundada teadlikke enesehoiu strateegiaid, mis toetavad professionaalset toimetulek ut ja aitavad ennetada läbipõlemist. Projekti raames tõlgitakse ja kohandatakse eesti keelde sotsiaalpedagoogika valdkonna õpik, mida kasutatakse bakalaureuseõppes baastekstina ning mis toetab teoreetiliste teadmiste ja professionaalsete kompetentside kuju nemist. Õppematerjalid on kasutatavad nii iseseisva õppevahendina kui ka simulatsioonõppeks ettevalmistamisel, toetades praktikaks valmistumist ning moodustades sidusa õpitsükli teoreetiliste teadmiste ja praktilise harjutamise vahel. Valminud materjalid koondatakse digitaalsesse õppematerjalide kogumikku, mis on kasutusel bakalaureuseõppes ning rakendatav ka sotsiaalvaldkonna spetsialistide täiendkoolituses. 2. Simulatsioonõppe rakendamine ja piloteerimine sotsiaaltöö BA õppes Arendustegevuste käigus rak endatakse ja piloteeritakse simulatsioonõpet bakalaureuseõppes, võimaldades tudengitel õppematerjalides käsitletud töövõtteid praktilistes õpisituatsioonides harjutada. Simulatsioonid keskenduvad kodukülastuste ja kliendivestluste läbiviimisele, teenusevaj aduse hindamisele, juhtumianalüüsile ja otsustusprotsessidele ning seovad loovad lähenemised struktureeritud professionaalse raamistikuga. Simulatsioonõpe toetab tudengite ettevalmistust praktikaks ning praktikakogemuste reflekteerimist õppetöös. Piloteeri mise käigus kogutakse tagasisidet ning tehakse vajalikud metoodilised täiendused, et tagada simulatsioonõppe süsteemne lõimimine õppekavasse. 3. Loovate meetodite süsteemne integreerimine ja hindamisloogika arendamine Projekti algfaasis kaardistatakse üli õpilaste ja praktiseerivate sotsiaaltöötajate arusaamad loovusest ning loovate meetodite kasutamise kogemus. Saadud sisendi põhjal arendatakse juhendmaterjal loovate meetodite teadlikuks kasutamiseks individuaal-, grupi- ja kogukonnatöös ning õppetöös. Loo vus mõtestatakse sotsiaaltöös kui professionaalne paindlikkus ja suutlikkus leida kontekstipõhiseid lahendusi keerukates olukordades. Arendustegevuste käigus täpsustatakse ka hindamiskriteeriume, et need toetaksid loovate ja praktiliste pädevuste kujunemis t ning refleksiivset õppimist, võimaldades hinnata nii analüütilist otsustamist kui ka loovaid lahendusi professionaalses raamistikus. 4. Õppejõudude pädevuste arendamine Arendustegevuste raames viiakse läbi õppejõudude töötoad ja koostöökohtumised, mille eesmärk on arendada pädevusi simulatsioonõppe rakendamisel, loovate meetodite kasutamisel ning praktikapõhiste õppematerjalide lõimimisel õppetöösse. Õppejõud analüüsivad simulatsioonide ja õppematerjalide piloteerimise kogemusi ning kujundavad ühtse meto odilise ja hindamisraamistiku, mis toetab loovuse ja praktiliste oskuste süsteemset arendamist bakalaureuseõppes. 5. Sidusrühmade kaasamine ja materjalide valideerimine Õppematerjalide ja simulatsioonistsenaariumide arendamisel kaasatakse praktikuid, valdkonna tööandjaid, sihtrühmade esindajaid, huvikaitseorganisatsioone ning praeguseid ja endisi tudengeid. Sidusrühmad osalevad nii materjalide sisendi kujundamises kui ka nende testimises ja valideerimises, tagamaks loodud õppelahenduste rea listlikkus ja vastavus sotsiaaltöö praktika vajadustele. Ajakava 2026. aasta jooksul kaardistatakse sotsiaaltöö bakalaureuseõppekavas vajaminevad uued ja kaasajastatavad õppematerjalid ning täpsustatakse nende seos kutsestandardites kirjeldatud pädevusteg a. Viiakse läbi üliõpilaste ja praktiseerivate sotsiaaltöötajate küsitlus loovuse ja loovate meetodite kasutamise kohta ning korraldatakse ümarlauad praktikute, sihtrühmade esindajate ja õppejõududega. Alustatakse videomaterjalide ja juhtumipõhiste õppemat erjalide väljatöötamist ning simulatsioonõppe rakendamise ettevalmistamist bakalaureuseõppes. 2027. aasta jooksul arendatakse ja piloteeritakse õppematerjale ja simulatsioonistsenaariume erinevates õppeainetes. Toimuvad õppejõudude töötoad simulatsioonõpp e ja loovate meetodite rakendamiseks ning täpsustatakse hindamiskriteeriume, et need toetaksid praktiliste ja loovate pädevuste kujunemist. Koostöös sidusrühmadega testitakse loodud materjale ning tehakse vajalikud sisulised ja metoodilised täiendused. Kor raldatakse rahvusvaheline õppereis loovate meetodite süsteemseks integreerimiseks õppekavasse. 2028. aasta (kuni 30.04) alguseks on simulatsioonõpe süsteemselt lõimitud sotsiaaltöö bakalaureuseõppekavasse, õppematerjalid ja videod on kasutusel õppetöös ni ng loovate meetodite juhendmaterjal on valminud. Hindamisraamistik on ajakohastatud ning arendustegevuste tulemused on analüüsitud ja lõimitud õppekava edasisse arenduss e. 7. Mõõdetav tulemus, milleni õppekava uuendamisel jõutakse hiljemalt 30.04.2028 So tsiaaltöö bakalaureuseõppekava on arendustegevuste tulemusena terviklikult ja struktuurselt kaasajastatud, ilma et loodaks uusi aineid või mooduleid. Muudatus ei seisne vormilises ümberkorralduses, vaid õppesisu, õppematerjalide, simulatsioonõppe rakendami se ja hindamisraamistiku süsteemses ümberkujundamises, mis tugevdab praktiliste ja loovate pädevuste arendamist ning viib õppekava kooskõlla kaasaegse sotsiaaltöö praktika vajadustega. Loodud on sotsiaaltöö bakalaureuseõppe jaoks terviklik õppematerjalide kogum, mis tutvustab sotsiaaltöö praktilisi töövõtteid ning toetab tudengite ettevalmistust klienditööks erinevate sihtrühmadega. Õppematerjalid on koondatud digitaalsesse õppematerjalide kogumikku, mida kasutatakse bakalaureuseõppes ning mis on rakendata v ka sotsiaalvaldkonna spetsialistide täiendkoolituses. Sotsiaaltöö BA õppekavas on arendatud ja rakendatud klienditöö erinevaid olukordi ja kontekste käsitlev simulatsioonistsenaariumite kogum, mis võimaldab tudengitel harjutada kliendivestlusi, juhtumia nalüüsi ja refleksiooni ning toetab praktiliste ja loovate pädevuste süsteemset kujunemist. Arendustegevuste tulemusena on ajakohastatud hindamiskriteeriumid ning kujunenud süsteemne koostöömudel praktikute, sihtrühmade esindajate, praeguste ja endiste tudengitega, keda kaasatakse regulaarselt õppematerjalide ja õpisisu arendamisse. Õppejõudude pädevus simulatsioonõppe ja loovate meetodite rakendamisel on tugevnenud, tagades arendustegevuste jätkusuutliku mõju. 8. Taotlusvormiga kinnitab taot leja vastavust järgmistele tingimustele: JAH EI Haridusasutus õpetab sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma õppekava x Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga 1615 Haridusasutus viib läbi töökohapõhist hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja õppekava alust õpet x Jah-vastuse korral lisa EHIS õppekava koodiga Jõuab avab uuendatud õppekava vastuvõtuks hiljemalt 2028/2029. õppeaasta sügissemestriks. x Taotleja on tutvunud õppekavade uuendamise tingimustes välja toodud kriteeriumitega (kõrghariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c, d ja kutsehariduse õppekavade uuendamise tingimuste puhul kriteeriumid a, b, c) ja lähtub õppekav a(de) uuendamisel tingimustes toodud kriteeriumist. x 9. Kas ja kuidas olete planeerinud nimetatud tegevuste jätkusuutlikkuse peale kirjeldatud elluviimise perioodi? Kirjeldage. Projekti raames loodud õppematerjalide kogum, õppevideod ja klienditöö erinevaid olukordi käsitlev simulatsioonistsenaariumite kogum integreeritakse sotsiaaltöö bakalaureuseõppekava regulaarse õppetöö osaks ning jäävad süsteemselt kasutusse ka pärast projekti lõppu. Õppematerjale kasutatakse nii iseseisva õppevahen dina kui ka simulatsioonõppe ettevalmistamisel, toetades praktiliste ja loovate pädevuste järjepidevat arendamist. Õppematerjalid koondatakse digitaalsesse õppematerjalide kogumikku, mis võimaldab nende kasutamist, täiendamist ja ajakohastamist vastavalt sotsiaalvaldkonna arengutele ning praktikute ja tudengite tagasisidele. See tagab arendatud sisu paindliku uuendamise ilma täiendavate struktuursete muudatusteta õppekavas. Simulatsioonistsenaariumid ja õppematerjalid on kasutatavad ka sotsiaalkaitse suuna magistriõppekavades, toetades bakalaureuse- ja magistritaseme õppe sidusust. Samuti on digitaalne materjalide kogumik rakendatav sotsiaalvaldkonna spetsialistide täiendkoolituses. Projekti käigus kujunenud koostöömudel praktikute, sihtrühmade esindajate, praeguste ja endiste tudengitega jätkub ka pärast projekti lõppu ning toetab õppematerjalide ja hindamisraamistiku regulaarset ajakohastamist. Õppejõudude tugevnenud pädevus simulatsioonõppe ja loovate meetodite rakendamisel tagab arendustegevuste pikaaja lise mõju sotsiaaltöö bakalaureuseõppes. 10. Eelarve prognoos Kululiigid taotletava summa osas 2026 2027 2028 Summa kokku Projektijuhtimine (0.5 koormus x 28 kuud) 14 000 21 000 7 000 42 000 Õppematerjalide loomine 16 000 17 000 3 000 36 000 Simulatsioonõppe stsenaariumite väljatöötamine ja piloteerimine 10 000 20 000 3 000 33 000 Sihtrühmade kaasamine 750 750 0 1 500 Õppevisiit 0 4 000 0 4 000 Õppejõudude koolitused 1 750 1 750 0 3 500 Taotletav summa kokku: 42 500 64 500 13 000 120 000 Taotleja esindaja nimi Ingrid Sindi (allkirjastatud digitaalselt) KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 2-2.1/2841-1 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi SoM) ja Tallinna Ülikool, registrikood 74000122, asukoht Narva mnt 25, 10120 Tallinn, mida esindab teadusprorektor Tiina Pajuste (edaspidi partner) edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES sotsiaalministri 19. veebruari 2026 käskkirjast nr 18 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamise ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamise tegevuskava perioodil 01.01.2026–31.12.2026“ (edaspidi TAT tegevuskava) ning poolte ühisest huvist viia ellu sotsiaalkaitseministri 24. märtsi 2025 käskkirjaga nr 31 „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ kinnitatud tegevuste rakendamise tingimusi (edaspidi TAT), sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas: 1. Koostööleppe eesmärk ja objekt 1.1. Koostööleppe eesmärgiks on viia ellu Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponent „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ ja uuendada selle raames sotsiaalvaldkonna õppekava perioodil alates koostööleppe sõlmimisest kuni 30.04.2028. 1.2. Koostööleppe objektiks on partneri õppekavade Sotsiaaltöö MA, Sotsiaaltöö BA ja Lastekaitse MA uuendamine vastavalt TAT tegevuskava punktis 1.3 sätestatud kriteeriumidele. Koostööleppe objekti täpsem kirjeldus koos tegevuste loetelu ning eelarvega on iga õppekava osas toodud toetuse kasutamise taotluses, mis on koostööleppe lisades 1–3. 1.3. Õppekava loetakse uuendatuks, kui õppekavas või sellega seotud ainekavades või ainekaartides on tehtud sisulised muudatused ja need on kinnitatud kõrgkooli sisese otsustuskomisjoni (instituudi nõukogu või akadeemiline otsustuskogu) poolt. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1. SoM-i õigused ja kohustused lisaks TAT-is sätestatule: 2.1.1. jagab koostööleppe täitmiseks partnerile TAT-iga seotud vajalikku informatsiooni ja materjale (nt TAT-i dokumendid, aruandevormid), mis on eelduseks koostööleppes sätestatud ülesannete täitmiseks; 2.1.2. tasub partnerile kokku lepitud tegevuste elluviimiseks kulunud abikõlblikud tegelikud kulud 100% ulatuses kuni koostööleppe punktis 1.1 nimetatud perioodi lõpuni; 2.1.3. korraldab partneriga koostööleppe tulemusliku elluviimise eesmärgil vajalikke rakenduskoosolekuid ja kohtumisi. 2.2. Partneri õigused ja kohustused lisaks TAT-is (TAT punktis 9 nimetatud partneri ülesanded ning punktis 7 kirjeldatud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja tingimused) sätestatule: 2.2.1. ei kasuta koostööleppe punktis 1.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks eraldatud toetust otseselt ega kaudselt tulu saamiseks; 2.2.2. viib ellu tegevusi vastavalt koostööleppe lisades olevatele tegevuskavadele; 2.2.3. esitab SoM-ile iga poole aasta tagant enda tegevuste sisuaruande, eristades selles iga koostööleppe punktis 1.2 nimetatud õppekavaga seotud osa, 10. jaanuariks ja 10. juuliks. Vajadusel annab SoM-ile lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab tema poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid; 2.2.4. vastutab ainuisikuliselt koostööleppega teise koostööleppe poole ees võetud kohustuste täitmise eest juhul, kui partner hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva koostööleppe elluviimist, või teeb selleks koostööd kolmandate osapooltega; 2.2.5. säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kümme aastat Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ toetusmeetme lõpparuande kinnitamisest arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. 2.3. Juhul, kui koostööleppega tehtavate tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid, kohustuvad pooled töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. 2.4. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist, õiguste realiseerimist või eesmärkide saavutamist. 2.5. Partner, sh tema töötaja, kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev koostööleppe täitmisel osalev isik teavitab SoM-i tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. SoM tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 2.6. Pooled ei tohi koostööleppest tulenevaid õigusi ega ka kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 3. Kulude hüvitamine 3.1. SoM hüvitab partnerile koostööleppe tingimustele vastavad kulutused kooskõlas TAT punktiga 7 ja 8. Hüvitatavate kulutuste kogumaksumus ei tohi ületada 360 000 eurot, kuid mitte enam kui 120 000 eurot ühe õppekava kohta. Tehtud kuluga seotud käibemaks ei ole abikõlblik juhul, kui see on võimalik sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel. 3.2. Partner esitab SoM-ile kord kvartalis kuluaruande, eristades selles iga koostööleppe punktis 1.2 nimetatud õppekavaga seotud osa, mis hõlmab koostöökokkuleppe raames tehtud ja tasutud kulusid. Aruanne esitatakse kvartalile järgneva kuu kümnendaks (10) kuupäevaks või vastavalt SoM märguandele 5 (viis) tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud SoM maksetaotluse esitamist Riigi Tugiteenuste Keskusele. Vajadusel annab partner SoM-ile lisainformatsiooni viimase poolt nõutavas vormis ja arvestab tema poolt tehtud põhjendatud ettepanekuid. 3.3. Partner esitab SoM-ile koos punktis 3.2. nimetatud aruandega kulude abikõlblikkust tõendavad kuludokumendid (sh arved, panga maksekorraldused, hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad, töötajate lepingud, raamatupidamise väljavõtted) ja vajadusel muud dokumendid, mis tõendavad vahendite sihipärast kasutamist. 3.4. Kui partneri kulud on tehtud välisvaluutas, arvestatakse need kulud eurodesse Euroopa Komisjoni igakuise raamatupidamise valuutakursi alusel selle kuu kohta, mil kulu tõendavad dokumendid esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele heakskiitmiseks. 3.5. Partneril ei ole õigust peale koostööleppe lõppemist tekkinud kulude katmiseks. 3.6 Hüvitamisel kuuluva summa väljamakse aluseks on kuluaruanne. SoM võib iga koostööleppe punktis 1.2 nimetatud õppekavaga seotud kuluaruande kinnitada eraldiseisvalt. 3.7. SoM kannab hüvitamisele kuuluva summa partneri arveldusarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kuluaruande kinnitamisest. 4. Poolte vastutus 4.1. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Kui partner rikub koostööleppest tulenevat kohustust ning selle alusel teeb Riigi Tugiteenuste Keskus otsuse, mille tulemusel SoM ei saa toetust või tuleb toetus osaliselt või täielikult tagasi maksta, on SoMil õigus vastav summa partnerilt tagasi nõuda. Ühtlasi võib SoM partnerilt toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui ilmneb, et: 4.2.1. partner on toetust kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 4.2.2. partner ei ole kasutatud toetust ettenähtud korras ja tingimustel; 4.2.3. projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 4.2.4. partner ei ole täitnud koostööleppes või TAT-is talle pandud kohustusi; 4.2.5. auditi käigus tuvastatakse, et partner on teinud mitteabikõlblikuks tunnistatud kulusid. 4.3. Juhul, kui SoM on esitanud koostööleppe täitmise kohta pretensiooni või andnud tähtaja aruannetes esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuid partner neid tähtaegselt ei kõrvalda, võib SoM koostööleppe ennetähtaegselt üles öelda ja hüvitatud kulutused täielikult või osaliselt tagasi nõua. 4.4. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest. Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele. 5. Auditid ja kohakülastused 5.1. Pooled on teadlikud, et Sotsiaalministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigi Tugiteenuste Keskusel ja Šveitsi-Eesti koostööprogrammi esindajatel on õigus viia läbi auditeid ning kohakülastusi koostööleppe elluviimisperioodil ning kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 03.12.2039. 5.2. Partner tagab, et sellistel juhtudel on audiitoritele tagatud ligipääs koostööleppe elluviimist puudutavale dokumentatsioonile, sh infosüsteemidele, andmebaasidele ja originaaldokumentidele. 5.3. Kui Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega seotud institutsioon või selleks volitatud isik viib läbi Sotsiaalministeeriumi hindamist, võimaldab partner hindamise läbiviijale ligipääsu hindamiseks vajalikele dokumentidele ja informatsioonile. 6. Koostööleppe kehtivus 6.1. Koostöölepe jõustub selle sõlmimisest ning see loetakse sõlmituks allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni 30.04.2028, kuid mitte kauem kui koostöölepingu punktis 1 toodud eesmärgi saavutamiseni. 6.2. Koostöölepet võib muuta või lõpetada üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. 6.3. Pool võib kokkuleppe ennetähtaegselt lõpetada kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema poole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks lepingu täitmist, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60 kalendripäeva. 6.4. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal poolel õigus kokkulepe lõpetada, sh järgmistel juhtudel: 6.4.1. kui SoM on jätnud enda kohustuse täitmata ja see mõjutab oluliselt partneri kohustuste täitmist; 6.4.2. kui partner on jätnud olulise kohustuse täitmata ning see mõjutab TAT tegevuse nõuetekohast elluviimist, sealhulgas rikub pool TAT nõudeid; 6.4.3. kui pool rikub andmekaitse ja -töötluse reegleid. 6.5. Koostööleppe ülesütlemisel punkti 6.4. alusel lõpeb leping ühe kuu möödudes ülesütlemise teatest. 6.6. Koostööleppe lõppemine ei vabasta partnerit koostööleppe punktis 2 sätestatud selliste kohustuse täitmisest, mis oma olemuselt kehtivad edasi ka peale lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jm). 7. Volitatud esindajad ja teadete edastamine 7.1. SoM volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on hoolekande osakonna projektijuht (sotsiaaltöötajate valdkonna tervikvaate loomine) Maarja Jõgioja tel 53016318, e-post: [email protected], või teda asendav isik. 7.2. SoM volitatud esindajaks koostööleppe finantsküsimustes on finantsnõunik (struktuurivahendid) Sirje Suviste, tel 5918 6862, e-post: [email protected], või teda asendav isik. 7.3. Partneri volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Mariann Märtsin, tel +37256656820, [email protected], või teda asendav isik. 7.4. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. 7.5. Koostööleppega seotud teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-post), välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivsed ning mille edastamisel teistele partneritele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatiivset teadet võib edastada telefoni teel. 8. Koostööleppe lisa Koostööleppele on allkirjastamise hetkel lisatud järgmised toetuse kasutamise taotlused: 8.1. lisa 1 – Sotsiaaltöö MA; 8.2. lisa 2 – Sotsiaaltöö BA; 8.3. lisa 3 – Lastekaitse MA. 9. Lõppsätted 9.1. Koostööleppe pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes lähtuvalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest. Koostööleppe täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud korras. 9.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt. Sotsiaalministeerium: Tallinna Ülikool: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Narva mnt 25, 10120 Tallinn Tel: 626 9301 Tel: 6409100 E-post: [email protected] E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa Tiina Pajuste kantsler teadusprorektor