Riigikogu Teie 07.05.2026 nr RIIGIKOGU/26-
[email protected] 0419/-3T/
Meie 18.05.2026 nr 1.2-3/985-4
Vabariigi Valitsuse arvamus perehüvitiste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE)
kohta
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Signe Riisalo
Vabariigi Valitsus vaatas 7.mai 2026 a istungil läbi Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Ester Karuse, Tanel Kiige, Andre Hanimäe ja
Züleyxa Izmailova algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (876 SE) ning
otsustas eelnõu mitte toetada.
Eelnõuga soovitakse tõsta lapsetoetusi, üksikvanema lapse toetust ja elatisabi. Laste ja
perede heaolu on valitsuse jaoks väga tähtis ning on mõistetav, et elukalliduse tõus,
eluasemekulud ja igapäevased pere eelarvekulud mõjutavad paljusid peresid. Eelnõu eesmärk
parandada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja toetada lapsi kasvatavaid peresid on
kahtlemata oluline.
Eesti rahaliste perehüvitiste osakaal SKP-s on Euroopa Liidu võrdluses kõrge: Eesti kulutab
perehüvitistele ligi 2,4% SKP-st. 2025. aastal moodustasid sellest peretoetused ligikaudu 407
miljonit eurot ja vanemahüvitised ligikaudu 350 miljonit eurot. Perede toetamisel ei tohiks
keskenduda üksnes rahalistele toetustele - sama tähtis on, et peredele ja lastele oleksid
kättesaadavad vajalikud teenused, nagu laste vaimse tervise abi, tugiteenused,
rehabilitatsioon, lastekaitse, puudega laste abi, perelepitus, vanemlustugi ning muud
teenused, mis aitavad ennetada probleemide süvenemist. Kui riik suunab suure lisakulu
üksnes universaalsete rahaliste toetuste tõstmisse, võib see vähendada võimalusi tugevdada
teenuseid, mille kättesaadavus on paljude laste ja perede jaoks otsustava tähtsusega.
Teine oluline teema, mis mõjutab noorte perede kindlustunnet ja laste planeerimist, on oma
kodu kättesaadavus. Eluasemekulude vähendamise ja laenuturu konkurentsi parandamise
ühe sammuna on valitsus esitanud Riigikogule asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse
rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega lihtsustatakse eluasemelaenude
refinantseerimist. Lisaks analüüsitakse täiendavaid meetmeid, mis aitaksid muuta kodu
soetamise noortele peredele kättesaadavamaks.
Teadlaste analüüsid näitavad, et sündimuse ja perede majandusliku kindlustunde toetamisel
on Eestis üks mõjusamaid meetmeid olnud vanemahüvitis. Vanemahüvitis aitab säilitada
vanema sissetuleku ajal, mil ta on lapse kasvatamise tõttu tööturult ajutiselt eemal, ning on
avaldanud positiivset mõju eeskätt teise ja kolmanda lapse sünni tõenäosusele. Seetõttu
peame oluliseks arendada perepoliitikat viisil, mis tugevdab just neid lahendusi, mille mõju
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
perede kindlustundele ja sündimusele on kõige selgem. Vanemahüvitise süsteemi
edasiarendamine on valitsuse jaoks oluline ning sellekohane töö Sotsiaalministeeriumis käib.
Elatisabi puhul on oluline, et riik on seda meedet juba oluliselt tugevdanud – 2024. aastast
tõusis elatisabi 100 eurolt 200 euroni. Edasine arutelu ei saa aga piirduda üksnes toetuse
summa suurendamisega. Probleemi keskmes on see, kuidas tagada, et laps saaks talle
kuuluva ülalpidamise tegelikult kätte, kuidas vähendada vanematevahelisi vaidlusi ning kuidas
motiveerida elatisvõlgnikke oma kohustust täitma. Seetõttu tuleb enne uute püsikulude võtmist
vaadata elatisabi ja elatise süsteemi tervikuna ning hinnata, millised muudatused aitavad lapsi
kõige paremini.
Seletuskirja kohaselt tooks kavandatav muudatus riigieelarvele kaasa ligikaudu 55–60 miljoni
euro suuruse täiendava püsikulu aastas. Muudatusega tekkivatele lisakuludele puudub
katteallikas. Lisaks puudub eelnõu seletuskirjas mõjude hindamine vastavalt hea õigusloome
ja normitehnika eeskirjale ning mõjude hindamise metoodikale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Gerli Baida
[email protected]