Dokumendi edastamine

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn, Harjumaa 18.05.2026 nr 2.1-24/4147-1 [email protected] SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse funktsionaalne arengukava Edastame SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava kinnitamiseks (lisatud). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu juhatuse esimees Tõnu Talisainen [email protected]  SIHTASUTUS PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA HIIU KORPUSE FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP Tallinn, mai 2026 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................. 3 1. Visioon ja eesmärgid .......................................................................................................... 5 2. Vastutuspiirkond ................................................................................................................. 6 2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus ............................................................................. 6 2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus ............................................... 7 2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos ................................... 9 3. Ülevaade tervishoiuteenustest ..........................................................................................12 3.1. Tervishoiuteenused perioodil 2021-2025 ...................................................................12 3.2. Voodifond ja -hõive ....................................................................................................14 3.3. Protseduurid ..............................................................................................................18 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2045...........................................................................19 5. Tervishoiutöötajate vajadus ...............................................................................................22 Kokkuvõte .................................................................................................................................25 2 Sissejuhatus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi SA PERH) kavandab Hiiu korpuse tegevuse ümberkorraldaumist. SA PERH-i Hiiu korpuse moodustavad hooned aadressidega Hiiu 39, Hiiu 44 ja Hiiu 42, Tallinn. Hoonetes tegutsevad hematoloogiaüksus, kiiritusraviüksus ja õendusabi osakond (Hiiu 39), I järelravi (intensiivravi) osakond, kirurgilise järelravi üksus, onkoloogilise järelravi üksus, neuroloogilise järelravi üksus ja sisehaiguste järelravi üksus (Hiiu 44), hospiitsosakond ja mäluhäirete osakond (Hiiu 42), mis kõik pakuvad statsionaarset raviteenust (Error! Reference source not found.). Ambulatoorselt pakub Hiiu korpuses raviteenust pulmonoloogiakeskus tuberkuloosi erialal. Hematoloogiaüksus Hiiu 39 II kiiritusravi üksus Õendusabi osakond I järelravi osakond Kirurgilise järelravi üksus Hiiu korpus Hiiu 44 Onkoloogilise järelravi üksus Neuroloogilise järelravi üksus Sisehaiguste järelravi üksus Hospiitsosakond Hiiu 42 Mäluhäireteosakond Joonis 1. Hiiu korpuse osakondade jaotus hoonete kaupa. Allikas: SA PERH. Ümberkorralduse eesmärk on viia pikaraviteenuste sisu ja ressursid kooskõlla rahvastiku vananemisest ning ravivajaduse muutustest tulenevate suundumustega. Eeskätt on eesmärk kujundada välja postakuutse ravi keskus, mis suudab pakkuda järelravi, palliatiivravi, hospiitsravi, geriaatrilist ravi ning profileeritud statsionaarset õendusabi. Samuti on jätkuvalt oluline tagada tuberkuloosiravi osutamine. Organisatoorselt lihtsustab ja optimeerib patsientide tsentraliseerimine raviteekonda, vähendab kulutusi ning parandab ravikvaliteeti ja spetsialiseerumist. Kuna hoone aadressiga Hiiu 42 ei kuulu SA PERH-ile, ei saa selle hoonega teenuste planeerimisel tulevikus arvestada. Hiiu korpuse 3 arendusplaanide keskmes on ravitegevuse koondamine Hiiu 39 hoonesse ning planeeritavasse juurdeehitusse. SA PERH Hiiu korpuse funktsionaalse arengukava I etapi eesmärgiks on kirjeldada ja analüüsida postakuutse ravi teenuseid koos töömahtudega lähtuvalt teeninduspiirkonna vajadustest. Funktsionaalse arengukava I etapp on koostatud vastavalt sotsiaalministri määrusele “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”.1 Funktsionaalse arengukava I etapi koostamisel kasutati SA PERH-i andmebaaside andmeid, Statistikaameti andmebaase, riiklike arengukavasid ja viidi läbi intervjuusid PERHi töötajatega. 1 Riigi Teataja. „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ (redaktsioon 20.01.2014). 4  1. Visioon ja eesmärgid SA PERH-i arengukava 2022-20322 seab eesmärgiks kujuneda tunnustatud ja uuendusmeelseks meditsiinikeskuseks, pakkudes kõrgema etapi ravi eelkõige Tallinna, Harjumaa ning Kesk-, Lääne- ja Ida-Eesti elanikele. Põhiväärtustele ja põhiteesidele tuginedes on koostatud kuus strateegiat, mille elluviimine toetab haigla missiooni – investeerida inimeste tervisesse nii patsientide kui ka töötajate vaates. Hiiu korpuse strateegiliste eesmärkide seadmisel ja neid toetavate tegevuste kavandamisel on lähtutud riiklikest arengusuundadest, SA PERH-i pikaajalistest eesmärkidest ja strateegiatest ning käesoleva arengukava esimese etapi koostamise raames läbiviidud intervjuudest. Eesmärk 1: postaktuutse ravi, õendusabi, geriaatria ja tuberkuloosi kompetentsikeskuse väljaarendamine Hea väljaõppega ja professionaalne meeskond suudab pakkuda kõrgekvaliteedilist raviteenust ning jagada parimaid praktikaid nii SA PERH-i grupi teiste haiglate kui ka partneritega väljaspool kontserni. Interdistsiplinaarne koostöö ja uuendusmeelsus toetavad valdkondlikku teadus- ja arendustegevust ning aitavad kaasa parimate töötajate leidmisele ja hoidmisele. Eesmärk 2: raviteekondade killustatuse vähendamine ja arendamine Hiiu korpusesse jõudvate patsientide raviteekond on enamasti alanud mujal – kas SA PERH-i või mõne teise haigla aktiivravi osakonnas, perearsti juures või mõnes muus tervishoiuteenuse osutamise kohas. Järelravi vajavate patsientide raviteekond jätkub sageli teise profiili ja/või asukohaga osakonnas. Seetõttu on oluline tagada raviteekondade terviklikkus ja sujuvus. Kuna patsientide raviteekond ei piirdu üksnes SA PERH-iga, on vajalik tihe erialadevaheline koostöö nii haigla sees kui ka kogu vastutuspiirkonnas, sealhulgas esmatasandi tervishoiu, teiste Tallinna haiglate ja sotsiaalvaldkonnaga. Eesmärk 3: jätkusuutlikkuse tagamine (rahastus, töötajad, teenused) Postakuutse ravi vajaduse suurenemine on selge tervishoiuvaldkonna arengutrend. Sellele vastamiseks on vajalik pidevalt analüüsida ravimahtude muutusi ning kavandada teenuste osutamiseks vajalikud ressursid. Töötajatele motiveeriva ja ohutu töökeskkonna ning toetava suhtluskultuuri kujundamine aitab vähendada tööjõu voolavust ja meditsiinitöötajate ülekoormust. 2 Regionaalhaigla. 2023. „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengukava 2022-2032“. 5  2. Vastutuspiirkond 2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus SA PERH-i teeninduspiirkonda kuuluvad Tallinn, Harjumaa ning Kesk-, Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad, kuid haigla osutab teenuseid ka Lõuna-Eesti elanikele. SA PERH pakub kiirabiteenust Harjumaal, Raplamaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Eesti väikesaartel ning reanimobiiliteenust kogu Põhja-Eestis. Regionaalhaigla gruppi kuuluvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale lisaks SA Läänemaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla ja SA Raplamaa Haigla, mis on üldhaiglad ja teenindavad peamiselt vastavate maakondade patsiente. Joonis 2. SA PERH-i vastutuspiirkond (hele). Allikas: SA PERH. Vastutuspiirkonna kirjeldamisel on oluline arvestada, et dokumendi „Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 20403“ kohaselt liigub tervishoiusüsteem 2040. aastaks integreeritud ja raviteekonnapõhise korralduse suunas. Selle alusel piirkondlike haiglate regionaalhaiglate rolliks eeskätt kompleksset ja pikaajalist käsitlust vajavate patsientide ravi ning nende edasise raviteekonna koordineerimine. Dokument seab eesmärgiks tagada geograafiliselt optimaalne juurdepääs kvaliteetsele, õigeaegsele ja asjakohase tasemega arstiabile. Teeninduspiirkondade ja haiglate jätkusuutlikkuse hindamisel ning haiglavõrgu kavandamisel on kasutatud efektiivse teeninduspiirkonna kriteeriumi, mis SA PERH-i praeguse teeninduspiirkonnaga võrreldes olulisi muudatusi kaasa ei too. 3 Riigi Teataja. „Haiglavõrgu arengusuundade aastaks 2040 heakskiitmine“ (redaktsioon 22.12.2024). 6 Joonis 3. Haiglasüsteemi struktuur 2040. Allikas: Haiglavõrgu Arengukava 2040. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus, rahvastik ja asustustihedus Vastutuspiirkonna suurus on 15 552 km² (sh Tallinn 159 km²) ja seisuga 1. jaanuar 2025 elas vastutuspiirkonnas kokku 771 337 inimest. Asustustihedus oli Harjumaal 149,5 elanikku km² kohta (sh Tallinnas keskmiselt 2 864 in/ km²), samas kui vastutus piirkonna näitaja ja kogu Eesti sama näitaja oli vastavalt 33,8 ja 31,6 elanikku km². Tabelis 1 on kajastatud vastutuspiirkonna rahvastiku andmed võrdluses Eesti kogurahvaarvuga. Tabel 1. SA PERH-i vastutuspiirkonna ning Eesti rahvaarv, pindala ja asustustihedus maakondade lõikes 2025. aastal. SA PERH-I vastutuspiirkonna ja Eesti rahvastik sh sh sh sh Asustus- Rahvaarv Vastutus- Pindala vanuses vanuses vanuses vanuses tihedus 01.01.2025 piirkond (km²) 0-14 15-49 50-64 65+... (in/km²) Harjumaa 647 024 647 024 105 052 310 600 114 789 116 583 4 327,9 149,5 sh Tallinn 456 518 456 518 67 398 221 748 80 746 86 626 159,4 2 863,8 Hiiumaa 8 346 8 346 1 021 3 116 1 966 2 243 1 032,6 8,1 Järvamaa 29 815 29 815 4 445 11 614 6 205 7 551 2 674,1 11,1 Läänemaa 20 358 20 358 3 013 7 748 4 337 5 260 1 814,6 11,2 Raplamaa 33 990 33 990 5 510 14 195 6 877 7 408 2 764,2 12,3 Saaremaa 31 804 31 804 4 785 12 556 7 165 7 298 2 938,3 10,8 Ida- 130 156 Virumaa Jõgevamaa 27 031 7  Lääne- 59 065 Virumaa Põlvamaa 23 553 Pärnumaa 87 747 Tartumaa 164 650 Valgamaa 27 560 Viljandimaa 45 168 Võrumaa 33 728 KOKKU 1 369 995 771 337 123 826 359 829 141 339 146 343 15 551,7 33,8 Allikas: Statistikaamet. Seisuga 1. jaanuar 2025 elas Harju maakonnas 647 024 inimest ehk ligikaudu 84% kogu vastutuspiirkonna elanikkonnast, kellest omakorda 456 518 resideerus Tallinnas. Selline rahvastiku kontsentratsioon tähendab, et Tallinn ei ole üksnes administratiivne keskus, vaid ka peamine tervishoiuteenuste tarbimise punkt, kuhu koondub valdav osa nii akuut- kui ka postakuutse ravi vajadusest. Allpool leitav kaart ( ) illustreerib seda, et SA PERH-i teeninduspiirkonna demograafiline ja funktsionaalne fookus on selgelt kaldus Harju maakonna, eriti Tallinna suunas, mis toimib piirkonna peamise tõmbekeskusena. Joonis 4. Vastutuspiirkonna rahvastikutihedust ja tõmbekeskust illustreeriv kaart, elanike arv seisuga 1. jaanuar 2025. Allikas: Statistikaamet. 8 SA PERH-i vastutuspiirkond hõlmab ulatuslikku geograafilist ala lisaks Harju maakonnale, kuid Hiiu korpuse roll haiglavõrgus on eeskätt funktsionaalne, mitte territoriaalne. On aga oluline märkida, et postakuutse ravi patsientide liikumist ei kujunda üksnes geograafiline lähedus, vaid ravi kestvus ning käsitluse keerukus. Valdava osa Hiiu korpuse patsientidest moodustavad Tallinna ja Harjumaa elanikud. Teistest maakondadest SA PERH-i aktiivravile saabunud patsiendid suunatakse järelraviks võimalusel kodulähedastesse maakonnahaiglatesse. Selline praktika aitab ühelt poolt lühendada Hiiu korpuse osakondade ootejärjekordi, teisalt on patsientidele ja nende lähedastele mugavam ning toetab ka juba eelkirjeldatud kogukonnahaiglate kontseptsiooni. 2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ja rahvastikuprognoos Vastutuspiirkonna rahvastiku soolist koosseisu iseloomustab naiste mõnevõrra suurem osakaal, eriti vanemates vanuserühmades ehk 65-aastaste ja vanemate seas. Piirkonnas joonistub selgelt välja ka asustusmuster: Tallinnas ja Harjumaal elab rohkem nooremaid inimesi, samal ajal kui maapiirkondades on suurem vanemaealiste osakaal. Võrreldes Eesti keskmise vanusjaotusega on vastutuspiirkonnas väiksem vanemaealiste, eelkõige meeste osakaal. Suurima osakaaluga vanuserühma moodustavad vastutuspiirkonnas 30–49-aastased mehed ja naised ( ), mis üldjoontes kattub ka Eesti üldise suundumusega. 85+ 80-84 Mehed Naised 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4 40 000 30 000 20 000 10 000 10 000 20 000 30 000 40 000 Mehed (2025) Naised (2025) Mehed (2045) Naised (2045) Joonis 5. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis 2025. aastal ja prognoos 2045. aastaks. Allikas: Statistikaamet. 9 Lähiaastatel siiski kasvab oluliselt eakate ehk 65+ vanuseliste osakaal ning vastutuspiirkonna vanuseline struktuur viitab postakuutse ravi, geriaatria ja palliatiivravi vajaduse kasvule, mida ei ole võimalik katta vaid akuutravi võimekuse suurendamisega. Töövõimelise elanikkonna osakaalu kahanemine võrreldes eakate grupiga suurendab veelgi survet tervishoiuteenustele, kuna väheneb potentsiaalsete omastehooldajate hulk ühiskonnas. Siinkohal on oluline haiglavõrgu arengusuund, mille kohaselt kasvab vajadus teenuste järele, mis toetavad eakate funktsionaalset toimetulekut ja ravijärgset iseseisvust. Vastutuspiirkonna rahvastikuprognoos aastani 2045 ( Tabel 2) näitab märkimisväärset stabiilsust võrreldes Eesti üldtrendiga. Kui kogu Eesti elanikkond väheneb prognoosi kohaselt ligikaudu 1,37 miljonilt 1,33 miljonile, siis vastutuspiirkonnas püsib elanike arv 771 000 kuni 775 000 vahemikus. Selline trend on tingitud peamiselt Harju maakonna sisserändest, mis kompenseerib teiste piirkondade kahanemist - Harju maakond on ainus maakond kogu vastutuspiirkonnas, kus rahvastikuarv ei kahane, vaid kasvab. Hiiu korpuse vaates tähendab see trend, et nõudlus teenuste järele ei vähene rahvastiku kahanemisest hoolimata. Vastupidi, tervishoiuteenuste nõudlus kasvab pigem varem kirjeldatud sisemiste struktuurimuutuste mõjul. Tabel 2. Rahvastiku muutus aastatel 2025-2045 vastutuspiirkonnas ja kogu Eestis, rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt. Rahvastikuprognoos põhistsenaariumi kohaselt Vastutuspiirkond Kogu Eesti 2025 771 337 1 369 995 2030 770 191 1 355 502 2035 769 733 1 342 548 2040 772 491 1 335 069 2045 775 400 1 327 686 Allikas: Statistikaamet. Oluline suundumus on 65-aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv kogu vastutuspiirkonnas. Kui 2025. aastal moodustavad eakad 19,0% elanikkonnast, siis 2045. aastaks prognoositakse selle näitaja suurenemist 24,2%-ni (Tabel 3). See tähendab, et kasvav osa vastutuspiirkonna elanikest kuulub vanuserühma, kellel on sagedamini vajadus pikaajalise järelravi, palliatiivravi ja õendusabi järele. Sama suundumus iseloomustab ka Eesti rahvastikku tervikuna. Tabel 3. 65+ vanuseliste osakaal elanikkonnast vastutuspiirkonnas ja kogu Eestis aastatel 2025 ja 2045. 65+ vanuseliste osakaal 2025 2045 Harju maakond 18,0% 23,3% Hiiu maakond 26,9% 32,8% Järva maakond 25,3% 30,1% Lääne maakond 25,8% 30,8% Rapla maakond 21,8% 28,1% Saare maakond 22,9% 29,9% Vastutuspiirkond kokku 19,0% 24,2% Kogu Eesti 20,9% 25,8% Allikas: Statistikaamet. 10 Käesolevas peatükis esitatud prognoositav vanuseline struktuurimuutus kinnitab strateegilist vajadust suunata ravikorraldust senisest enam aktiivravilt postakuutse ja geriaatrilise ravi poole. 65-aastaste ja vanemate elanike osakaalu kasv suurendab vajadust õendusabi ja palliatiivravi võimekuse arendamiseks, kuna eakate patsientide raviteekond on sageli pikem ning eeldab terviklikku ja hästi koordineeritud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Haiglavõrgu arengusuundade kohaselt tuleb selliste patsientide käsitlus suunata akuutravist spetsialiseeritud postakuutsetesse üksustesse, et tagada süsteemi jätkusuutlikkus ning akuutravi järjepidev kättesaadavus aktiivravi vajavatele patsientidele. Seetõttu on Hiiu korpuse strateegiline fookus postakuutse ravi ja geriaatria kompetentsikeskuse väljaarendamisel demograafiliselt põhjendatud. See aitab vältida akuutravi osakondade koormamist patsientidega, kes vajavad iseseisvuse taastamiseks või väärika elulõpu toetamiseks spetsialiseeritud madalama etapi ravi. Vastutuspiirkonna ülevaade osutab, et nõudlus Hiiu korpuse teenuste järele kasvab prognoosiperioodil järjepidevalt, mistõttu on vajalik ressursside koondamine ja nüüdisaegse taristu arendamine, sealhulgas Hiiu 39 juurdeehitus, et vastata eaka elanikkonna spetsiifilistele ja komplekssetele vajadustele. 11  3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. Tervishoiuteenused perioodil 2021-2025 Käesolev alapeatükk annab ülevaate SA PERH-i hospitaliseeritute, ravil viibinute, haiglast lahkunute ning keskmise ravikestuse muutustest aastatel 2021–2025. Analüüs tugineb haigla statistilistele andmetele ning kajastab teenuste mahtu ja dünaamikat. Hiiu korpuse osakondade vastavad näitajad on esitatud Tabel 5. Andmed ei hõlma COVID-19 raviks loodud osakonda aastatel 2021–2022. Hiiu 39 hoones paiknevates hematoloogia ja kiiritusravi üksustes on patsientidel võimalik üksikuid päevi kodus veeta. Seetõttu on tabeli antud näitajad esitatud nii kodusveedetud päevadega kui ilma. Aastatel 2021-2025 oli uute hospitaliseeritute arv dünaamiline, kuid kasvava trendiga. 2021. aastal hospitaliseeriti Hiiu korpuse osakondades kokku 967 patsienti. Järgmisel aastal suurenes hospitaliseerimiste arv 31%-võrra, 1 264-ni ja 2023. aastal veel 26%-võrra, 1 592-ni, mis oli seotud järelravi ja onkoloogiliste teenuste laienemisega. 2024. ja 2025. aastatel kasv aga aeglustus - 8% ehk 1 724-ni ning 3% 1 778-ni vastavalt (Error! Reference source not found.). Tabel 5 on lisaks kajastatud ka ravil viibinute arv ja haiglast lahkunute arv, mis väljendab aasta jooksul kõiki patsiente, kes selle perioodi jooksul haiglaravil viibisid, sh ka neid, kes olid haiglas juba eelnevast aastast. 3 000 2 500 (Patsientide arv) 2 000 1 500 1 000 500 2021 2022 2023 2024 2025 Hospitaliseeritud Haiglast lahkunud Ravil viibinud Joonis 6. Hiiu korpuse hospitaliseeritute, haiglast lahkunute ja ravil viibinute arvu muutus perioodil 2021-2025. Allikas: SA PERH Keskmine ravikestus sõltub patsientide terviseseisundist, raviprotseduuride keerukusest ning haigla ravikorraldusest. Aastatel 2021-2025 oli keskmine ravikestus 27,5 kuni 30,9 päeva ilma ja 28,7 kuni 31,1 päeva koos ajutiselt kodus viibitud päevadega (Joonis 7). Osakonniti ilmnesid seejuures märkimisväärsed erinevused: kõige pikem oli keskmine ravikestus Hiiu 44 hoones paiknevates järelravi osakondades ning kõige lühem Hiiu 39 hoones asuvas kiiritusravi osakonnas. 12 Hiiu korpuse hospitaliseerimiste ja ravimahtude kasv viimastel aastatel osutab suurenenud nõudlusele ning teenuste arengule, eelkõige onkoloogia ja järelravi valdkonnas. Samal ajal on haigla suutnud hoida keskmise ravikestuse suhteliselt stabiilsena, mis viitab raviprotsesside ja haiglakohtade kasutamise tõhususele. Joonis 7. Keskmine ravikestus koos ajutiselt kodus viibitud päevadega perioodil 2021-2025. Hiiu 39 Hiiu 44 Hiiu 42 Keskmine 45 (Keskmine ravikestus päevades) 40 35 30 25 20 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 8. Keskmine ravikestus koos ajutiselt kodus viibitud päevadega perioodil 2021-2025. Allikas: SA PERH. Üheks SA PERH-i eripäraks on patsientide suunamine erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtust otse järelravi osakondadesse, näiteks intravenoosset pikaajalist antibiootikumravi vajavate patsientide puhul. Hiiu korpusesse erakorraliselt suunatud patsientide koguarv vähenes aastatel 2021–2023 117-lt 81-le, kuid suurenes taas 2024. ja 2025. aastal, ulatudes 131 patsiendini. Arvestades SA PERH-i erakorralise meditsiini osakonna suurt külastatavust ning hooldekodude piiratud võimekust võtta oma elanikke ööpäevaringselt EMO-st tagasi, võib surve järelravi osakondadele lähiaastatel veelgi kasvada. Letaalsus kajastab haiglas ravil viibinud patsientide seas surmaga lõppenud juhtumite osakaalu, mis on oluline näitaja haigla ravitulemuste ja patsientide profiili hindamisel (Tabel 4). Tabel 4. Kogu letaalsus ja ühe päeva letaalsus perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses ja Hiiu 42 osakondades. Letaalsusnäitajad Hiiu korpuses ja Hiiu 42 majas Letaalsus Letaalsus 1 päeva letaalsus 1 päeva letaalsus (Hiiu korpus) (Hiiu 42) (Hiiu korpus) (Hiiu 42) 2021 20.7% - 0.7% - 2022 27.4% 55.5% 1.9% 3.4% 2023 28.2% 55.6% 2.6% 4.6% 2024 27.7% 58.0% 1.2% 2.3% 2025 30.6% 63.0% 2.2% 4.4% Allikas: SA PERH. 13 Aastatel 2021-2025 oli SA PERH-i Hiiu korpuse osakondades letaalsus vahemikus 20,7% kuni 30,6%. Hiiu 39 ja Hiiu 44 hoonete osakondades on letaalsuse nimetatud aastatel langenud, kõrged näitajad ja kasvutrend tuleneb Hiiu 42 hoones paiknevate hospiitsravi osakonna arvelt, mille profiili arvestades on näitaja ootuspärane, kuna patsiendid jõuavad haiglasse vahetult enne elu lõppu, sageli oma elu viimasel päeval (Tabel 4). 3.2. Voodifond ja -hõive Voodifondi ja voodihõive näitajad kajastavad SA PERH-i Hiiu korpuse ravivõimekust ja ressursikasutust perioodil 2021-2025. Perioodikeskmine ravivoodite arv on aastatel 2021-2025 pidevalt kasvanud. Kõrgeim perioodikeskmine ravivoodite arv oli 2023. ja 2025. aastal - 199. Voodipäevade arv, mis näitab haiglaravil viibitud päevade koguarvu, oli perioodil vahemikus 38 365 kuni 58 879 päeva aastas. 2024. aasta väärtus oli sarnane eelnevaga (58 384 päeva) viidates maksimumvõimekuse saavutamisele. Alates 2025. aastast muudeti osaliselt voodiprofiili ning nüüd pakutakse Hiiu korpuses ka palliatiivravi. Voodihõive protsent iseloomustab ravivoodite kasutamise intensiivsust, näidates kui suur osa voodikohtadest oli aasta jooksul tegelikult kasutuses (Error! Reference source not found.). Aastatel 2021-2025 jäi voodihõive 71,9% ja 81,1% vahele (arvestatud koos ajutiselt kodus viibitud päevadega). Erinevate osakondade lõikes esines voodihõives erinevusi: kõige suurem hõivatus on Hiiu 42 hoones paiknevates hospiits – ja mäluhäireteosakonnas näidates nende teenuste suurt vajadust ja nõudlust. Voodikoormus ehk ühe ravivoodi keskmist koormus aastas, oli perioodil 2021-2025 vahemikus 262,5 kuni 295,9 päeva. Kokkuvõttes näitavad voodifondi ja voodihõive näitajad, et Hiiu korpuse ravivoodite kasutus ja koormus olid vaadeldaval perioodil stabiilses kasvutrendis, peegeldades tasakaalustatud ressursikasutust ja vastavust haigla ravivajadustele. 250 85% 200 (Ravivoodite arv) 80% (Voodihõive) 150 100 75% 50 0 70% 2021 2022 2023 2024 2025 Perioodikeskmine ravivoodite arv Voodihõive Joonis 9. Perioodikeskne ravivoodite arv ja voodihõive Hiiu korpuses perioodil 2021-2025. Allikas: SA PERH. 14  Tabel 5. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuse hoonete osakondade ravitegevuse ja voodifondi näitajad. Ei sisalda COVID IV osakonda perioodil 2021-2022. Hospitaliseeritute arv Haiglast lahkunute arv Keskmine ravikestus Ravil viibinute arv 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 Hiiu korpused kokku (koos ajutiselt kodus 1 020 1 326 1 592 1 724 1 778 1 634 1 892 2 175 2 345 2 326 28,9 31,1 30,9 28,6 28,7 1 828 2 092 2 429 2 580 2 583 viibitud päevadega) Hiiu korpused kokku (va ajutiselt kodus viibitud päevad) 1 020 1 326 1 592 1 724 1 778 1 634 1 892 2 175 2 345 2 326 28,6 30,9 29,8 27,5 27,7 1 828 2 092 2 429 2 580 2 583 Hiiu 39 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega) 748 672 796 850 859 701 638 748 836 801 25,1 26,6 26,7 24,0 24,5 807 730 868 933 916 II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses Hematoloogiaüksus 174 127 190 206 199 145 107 162 186 176 4,4 4,7 4,9 4,5 4,8 180 134 205 220 205 Hiiu korpuses II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses II Kiiritusravi üksus 234 216 261 272 269 215 209 239 277 237 23,0 22,5 25,6 25,0 23,4 257 235 276 296 282 Hiiu korpuses Õendusabi osakond Hiiu korpuses Õendusabi 340 329 345 372 391 341 322 347 373 388 33,9 35,5 36,3 31,5 32,7 369 361 387 417 429 osakond Hiiu korpuses Hiiu 39 (va ajutiselt kodus viibitud päevad) 748 672 796 850 859 701 638 748 836 801 24,5 26,1 24,0 21,3 22,0 807 730 868 933 916 II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses Hematoloogiaüksus 174 127 190 206 199 145 107 162 186 176 4,4 4,7 4,7 4,5 4,6 180 134 205 220 205 Hiiu korpuses II Kiiritusraviosakond Hiiu korpuses II Kiiritusravi üksus 234 216 261 272 269 215 209 239 277 237 21,2 21,1 17,8 17,2 16,0 257 235 276 296 282 Hiiu korpuses Õendusabi osakond Hiiu korpuses Õendusabi 340 329 345 372 391 341 322 347 373 388 33,9 35,5 36,3 31,5 32,7 369 361 387 417 429 osakond Hiiu korpuses Hiiu 44 (koos ajutiselt kodus viibitud päevadega) 272 248 167 225 239 933 879 807 863 842 33,4 36,2 44,1 40,3 24,0 1 026 964 911 971 949 COVID IV üksus COVID IV üksus 53 62 - 3 109 135 - 14 13,8 11,4 - 59,08 135 191 - 41 84 I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu I järelravi 3 1 0 3 200 19 18 28 13 479 78,2 89,4 57,0 59,7 18,2 34 35 49 47 542 korpuses (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses II järelravi osakond Hiiu korpuses 157 134 124 178 48 453 384 424 472 186 14,1 15,7 19,3 18,4 23,6 521 440 484 530 217 II järelravi osakond Hiiu korpuses Kirurgilise järelravi 31 35 49 62 152 187 169 219 226 293 14,7 18,7 24,0 23,6 14,6 248 203 251 258 327 üksus II järelravi osakond Hiiu korpuses Onkoloogilise 126 99 75 116 36 266 215 205 246 349 11,8 12,8 14,3 13,7 26,8 309 245 237 275 391 järelravi üksus III järelravi osakond Hiiu korpuses 59 51 43 44 6 352 342 355 378 100 19,8 22,3 25,2 23,6 26,6 433 402 399 425 115 III järelravi osakond Hiiu korpuses Neuroloogilise 5 7 8 7 30 64 78 110 126 249 23,1 23,3 26,3 23,0 26,7 83 93 126 141 280 järelravi üksus III järelravi osakond Hiiu korpuses Sisehaiguste 54 44 35 37 288 264 245 252 18,7 21,8 24,4 24,0 357 314 278 285 järelravi üksus Hiiu 44 (va ajutiselt kodus viibitud päevad) 272 248 167 225 239 933 879 807 863 842 33,4 36,2 44,0 40,2 40,9 1 026 964 911 971 950 COVID IV üksus COVID IV üksus 53 62 - 109 135 - 13,8 11,4 - 135 191 - I järelravi (intensiivravi) osakond Hiiu I järelravi 3 1 0 3 3 19 18 28 13 14 78,2 89,4 57,0 59,7 59,1 34 35 49 47 41 korpuses (intensiivravi) osakond Hiiu korpuses II järelravi osakond Hiiu korpuses 157 134 124 178 200 453 384 424 472 479 14,1 15,7 19,3 18,4 18,1 521 440 484 530 542 II järelravi osakond Hiiu korpuses Kirurgilise järelravi 31 35 49 62 48 187 169 219 226 186 14,7 18,6 23,9 23,6 23,5 248 203 251 258 217 üksus II järelravi osakond Hiiu korpuses Onkoloogilise 126 99 75 116 152 266 215 205 246 293 11,8 12,8 14,2 13,6 14,5 309 245 237 275 327 järelravi üksus III järelravi osakond Hiiu korpuses 59 51 43 44 36 352 342 355 378 349 19,8 22,3 25,2 23,6 26,8 433 402 399 425 391 III järelravi osakond Hiiu korpuses Neuroloogilise 5 7 8 7 6 64 78 110 126 100 23,1 23,3 26,3 23,0 26,6 83 93 126 141 115 järelravi üksus III järelravi osakond Hiiu korpuses Sisehaiguste 54 44 35 37 30 288 264 245 252 249 18,7 21,8 24,4 24,0 26,7 357 314 278 285 280 järelravi üksus Hiiu 42 406 629 649 680 375 620 646 683 31,5 26,0 25,0 24,1 412 672 701 729 Hospiitsosakond Hospiitsosakond - 203 326 373 401 - 190 328 352 403 - 18,8 17,9 16,7 15,1 - 220 363 397 434 Mäluhäirete osakond Mäluhäirete - 203 303 276 279 - 185 292 294 280 - 37,4 30,8 33,0 34,1 - 227 346 324 321 osakond 15  Voodipäevade arv Voodikoormus (päevad) Voodihõive (%) Perioodikeskmine ravivoodite arv 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 2021 2022 2023 2024 2025 Hiiu korpused kokku (koos ajutiselt 38 365 50 077 58 253 58 284 58 879 262,5 279,1 292,7 295,1 295,9 71,9 76,5 80,2 80,6 81,1 146,15 179,45 199,00 197,50 199,0 kodus viibitud päevadega) 0 Hiiu korpused kokku (va ajutiselt kodus 37 910 49 759 56 175 56 031 56 762 259,4 277,3 282,3 283,7 285,2 71,1 76,0 77,3 77,5 78,1 146,15 179,45 199,00 197,50 199,0 viibitud päevad) 0 Hiiu 39 (koos ajutiselt kodus viibitud 18 215 17 397 20 591 20 191 20 320 227,5 223,2 254,2 254,0 250,9 62,3 61,2 69,6 69,4 68,7 80,08 77,93 81,00 79,50 81,00 päevadega) Allikas: SA PERH. Hematoloogiaüks II Kiiritusraviosakond 798 628 1 012 1 005 996 133,0 104,7 168,7 167,5 166,0 36,4 28,7 46,2 45,8 45,5 6,00 6,00 6,00 6,00 6,00 Hiiu korpuses us Hiiu korpuses II Kiiritusraviosakond II Kiiritusravi 5 863 5 041 6 683 7 091 6 423 172,0 153,1 185,6 197,0 178,4 47,1 41,9 50,9 53,8 48,9 34,08 32,93 36,00 36,00 36,00 Hiiu korpuses üksus Hiiu korpuses Õendusabi osakond Õendusabi 11 554 11 728 12 896 12 095 12 901 288,9 300,7 330,7 322,5 330,8 79,1 82,4 90,6 88,1 90,6 40,00 39,00 39,00 37,50 39,00 Hiiu korpuses osakond Hiiu korpuses Hiiu 39 (va ajutiselt kodus viibitud 17 760 17 096 18 523 17 969 18 254 221,8 219,4 228,7 226,0 225,4 60,8 60,1 62,7 61,8 61,7 80,08 77,93 81,00 79,50 81,00 päevad) II Kiiritusraviosakond Hematoloogiaüks 795 628 972 991 957 132,5 104,7 162,0 165,2 159,5 36,3 28,7 44,4 45,1 43,7 6,00 6,00 6,00 6,00 6,00 Hiiu korpuses us Hiiu korpuses II Kiiritusraviosakond II Kiiritusravi 5 411 4 740 4 655 4 883 4 396 158,8 143,9 129,3 135,6 122,1 43,5 39,4 35,4 37,1 33,5 34,08 32,93 36,00 36,00 36,00 Hiiu korpuses üksus Hiiu korpuses Õendusabi osakond Õendusabi 11 554 11 728 12 896 12 095 12 901 288,9 300,7 330,7 322,5 330,8 79,1 82,4 90,6 88,1 90,6 40,00 39,00 39,00 37,50 39,00 Hiiu korpuses osakond Hiiu korpuses Hiiu 44 (koos ajutiselt kodus viibitud 20 150 20 395 21 453 21 920 22 135 305,0 316,0 315,5 322,4 325,5 83,6 86,6 86,4 88,1 89,2 66,07 64,55 68,00 68,00 68,00 päevadega) COVID IV üksus COVID IV üksus 1 857 2 189 - 2363,5 313,2 317,1 - 295,44 85,8 86,8 - 80,94 5,93 6,90 - 8 1 7 3 I järelravi I järelravi 2580 2638 2507 2568 9 788 322,5 329,8 313,4 321,0 326,3 88,4 90,3 85,9 87,7 89,4 8,00 8,00 8,00 8,00 30,00 (intensiivravi) osakond (intensiivravi) Hiiu korpuses osakond Hiiu korpuses II järelravi osakond 7 316 6 974 9 367 9 650 4 978 284,4 308,5 312,2 321,7 497,8 77,9 84,5 85,5 87,9 136,4 25,73 22,60 30,00 30,00 10,00 Hiiu korpuses II järelravi osakond Kirurgilise 3 655 3 770 6 016 5 842 4 810 426,2 500,4 601,6 584,2 240,5 116, 137, 164, 159, 65,9 8,58 7,53 10,00 10,00 20,00 Hiiu korpuses järelravi üksus 8 1 8 6 II järelravi osakond Onkoloogilise 3 661 3 204 3 351 3 808 9 983 213,5 212,6 167,6 190,4 332,8 58,5 58,3 45,9 52,0 91,2 17,15 15,07 20,00 20,00 30,00 Hiiu korpuses järelravi üksus III järelravi osakond 8 397 8 594 9 579 9 702 2 876 317,9 317,8 319,3 323,4 359,5 87,1 87,1 87,5 88,4 98,5 26,41 27,04 30,00 30,00 8,00 Hiiu korpuses III järelravi osakond Neuroloogilise 1 873 2 089 3 114 3 134 7 107 281,1 289,7 389,3 391,8 323,0 77,0 79,4 106, 107, 88,5 6,66 7,21 8,00 8,00 22,00 Hiiu korpuses järelravi üksus 6 0 III järelravi osakond Sisehaiguste 6 524 6 505 6 465 6 568 330,4 328,0 293,9 298,5 90,5 89,9 80,5 81,6 19,75 19,83 22,00 22,00 Hiiu korpuses järelravi üksus Hiiu 44 (va ajutiselt kodus viibitud 20 150 20 378 21 443 21 889 22 084 305,0 315,7 315,3 321,9 324,8 83,6 86,5 86,4 88,0 89,0 66,07 64,55 68,00 68,00 68,00 päevad) COVID IV üksus COVID IV üksus 1 857 2 189 - 313,2 317,1 - 85,8 86,8 - 5,93 6,90 - 1 7 I järelravi I järelravi 2 580 2 638 2 507 2 568 2 364 322,5 329,8 313,4 321,0 295,4 88,4 90,3 85,9 87,7 80,9 8,00 8,00 8,00 8,00 8,00 (intensiivravi) osakond (intensiivravi) Hiiu korpuses osakond Hiiu korpuses II järelravi osakond 7 316 6 957 9 357 9 619 9 737 284,4 307,8 311,9 320,6 324,6 77,9 84,3 85,5 87,6 88,9 25,73 22,60 30,00 30,00 30,00 Hiiu korpuses II järelravi osakond Kirurgilise 3 655 3 757 6 010 5 838 4 969 426,2 498,7 601,0 583,8 496,9 116, 136, 164, 159, 136,1 8,58 7,53 10,00 10,00 10,00 Hiiu korpuses järelravi üksus 8 6 7 5 II järelravi osakond Onkoloogilise 3 661 3 200 3 347 3 781 4 768 213,5 212,4 167,4 189,1 238,4 58,5 58,2 45,8 51,7 65,3 17,15 15,07 20,00 20,00 20,00 Hiiu korpuses järelravi üksus III järelravi osakond 8 397 8 594 9 579 9 702 9 983 317,9 317,8 319,3 323,4 332,8 87,1 87,1 87,5 88,4 91,2 26,41 27,04 30,00 30,00 30,00 Hiiu korpuses III järelravi osakond Neuroloogilise 1 873 2 089 3 114 3 134 2 876 281,1 289,7 389,3 391,8 359,5 77,0 79,4 106, 107, 98,5 6,66 7,21 8,00 8,00 8,00 Hiiu korpuses järelravi üksus 6 0 16 III järelravi osakond Sisehaiguste 6 524 6 505 6 465 6 568 7 107 330,4 328,0 293,9 298,5 323,0 90,5 89,9 80,5 81,6 88,5 19,75 19,83 22,00 22,00 22,00 Hiiu korpuses järelravi üksus Hiiu 42 12 285 16 209 16 173 16 424 278,6 324,2 323,5 328,5 91,0 88,8 88,4 90,0 44,10 50,00 50,00 50,00 Hospiitsosakond Hospiitsosakond - 4 127 6 311 6 351 6 329 - 307,7 315,6 317,6 316,5 - 84,3 86,5 86,8 86,7 - 13,41 20,00 20,00 20,00 Mäluhäirete osakond Mäluhäirete - 8 158 9 898 9 822 10 095 - 346,3 329,9 327,4 336,5 - 94,9 90,4 89,5 92,2 - 23,56 30,00 30,00 30,00 osakond 17  3.3. Protseduurid Hiiu korpuses osutatakse lisaks otsestele raviteenustele ka patsiendi funktsionaalset toimetulekut toetavaid tervishoiuteenuseid, sealhulgas füsioteraapiat ja tegevusteraapiat. Samuti pakutakse psühholoogi konsultatsiooni ja nõustamist, hingehoiuteenust, sotsiaaltöötaja konsultatsiooni ning logopeedilisi ja toitmisravi teenuseid. Neid teenuseid osutatakse nii ambulatoorselt kui ka statsionaarsel ravil viibivatele patsientidele. Aastate võrdluses võib jääda mulje, et teostatud protseduuride osakaal tellitud protseduuridest on vähenenud, kuid tegelikkuses tuleneb see kodeerimispraktika muutusest, mille järgi registreeritakse tellitud protseduurid väljaspool Hiiu korpuse osakondi. Kuna protseduuride liigid ja mahud sõltuvad otseselt patsientide profiilist ning ravivajadusest, ei ole nende detailne etteplaneerimine ega prognoosimine piisavalt põhjendatud. Tabel 6. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses osutatud protseduurid. Esitatud on Hiiu korpus protseduuri tellijana. 2021. aasta ei sisalda I taastusravi osakonda, mis asus ajutiselt Hiiu 44 aadressil. Tellija - Hiiu korpuse üksused 2021 2022 2023 2024 2025 [7050] Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min) 16 485 7 340 8 407 9 729 8 580 [7053] Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min) 2 108 2 618 2 227 2 366 2 121 [7058] Lümfiteraapia 1 158 971 834 332 110 [T7008.01] Aparaatne ravi (v.a. magnetravi) (1 protseduur ) 2 017 634 460 142 5 [7008.6] Magnetravi 127 30 16 30 [7052] Füsioteraapia grupis (kestus 30 min) 2 7 41 4 [7008.1] Elektriravi 55 10 - [7008.2] Ultraheliravi 77 40 20 [7008.4] Laserravi 38 10 8 [7008.5] Soojusravi 29 - - [7051] Füsioteraapia 2-3 haigele samaaegselt (kestus 30 min) - 2 - KOKKU 22 096 11 662 12 013 12 603 10 816 Allikas: SA PERH. Tabel 7. Perioodil 2021-2025 Hiiu korpuses osutatud protseduurid. Esitatud on Hiiu korpus protseduuri tegijana. 2021. aasta ei sisalda I taastusravi osakonda, mis asus ajutiselt Hiiu 44 aadressil. Tegija - Hiiu korpuse üksused 2021 2022 2023 2024 2025 [7050] Füsioteraapia individuaalne (kestus 30 min) 11 723 553 1 140 260 74 [7053] Tegevusteraapia individuaalne (kestus 30 min) 1 906 1 047 6 2 14 [T7008.01] Aparaatne ravi (v.a. magnetravi) (1 protseduur ) 1 811 - 1 1 [7008.1] Elktriravi 261 - - - [7008.6] Magnetravi 191 - - - [7008.2] Ultraheliravi 141 - - 4 [7008.4] Laserravi 66 - - - [7008.5] Soojusravi 48 - - - [7058] Lümfiteraapia 10 1 1 9 [7052] Füsioteraapia grupis (kestus 30 min) 2 4 - - KOKKU 16 159 1 605 1 148 262 102 Allikas: SA PERH. 18  4. Ravimahtude planeerimine aastani 2045 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Eelnevalt välja toodud rahvastikuanalüüsist (vt kogu peatükk 2) selgus, et SA PERH-i vastutuspiirkonna rahvaarv on kasvutrendis, kasvades prognoosi kohaselt aastaks 2045 0,5% võrra. Sellele lisandub kiire rahvastiku vananemise tendents, mis suurendab 65+ aastaste osakaalu ning aastaks 2045 moodustab see vanuserühm kuni 24,2% kogu vastutuspiirkonna elanikkonnast. Oluline on märkida, et just see vanuserühm moodustab valdava osa Hiiu korpuse osakondade patsientidest. 2024. aasta lõpul tervishoiuteenuste loetellu lisatud palliatiivne ravi ning sellega seotud raviplaani koostamine, spetsialisti vastuvõtt ja ravi koordineerimine, toetavad palliatiivravi pakkumise suurendamist ja arendamist nii Hiiu korpuses kui maakonnahaiglates. Järgnevalt on koostatud statsionaarsete ravitegevuste prognoosid aastani 2045. SA PERH näeb Hiiu korpuses ette postakuutse kompetentsikeskuse arendamist järelravi ja palliatiivravi valdkonnas ning iseseisva statsionaarse õendusabi spetsialiseeritud valdkondades nagu hospiitsravi ja kognitiivse häiretega patsientide õendusabi. Hiiu korpuse teenuste osutamist planeeritakse pikas perspektiivis edaspidi jätkata vaid Hiiu 39 hoones. Juurdeehitusega oleks võimalik Hiiu 39 mahtu suurendada kuni 30% võrra. Ravimahtude prognoosimisel lähtuti järgnevast: ● Hiiu korpuste voodikohtade arv jääb vähemalt aastate 2021–2025 maksimaalsele tasemel (Hiiu 39 hoones 81 kohta); ● Hiiu 39 juurdeehitus suurendab voodikohtade hulka 30%, juurdeehitus valmib enne 2035. aastat; ● Järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi voodikohtade jaotus on määratud 2025. aasta osakondade mahtude alusel järgmiselt: järelravi 40% ning hospiits- ja palliatiivravi 60%. ● Vastutuspiirkonnas on 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal kasvutrendis. Koos juurdeehitusega oleks SA PERH-il võimalik Hiiu 39 hoones pakkuda järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi ligikaudu 1353 hospitaliseeritud patsiendile aastas alates 2035. aastast (Tabel 8). Täiendavalt pakutakse vajadusel Hiiu 39 hoones ka tuberkuloosi statsionaarset ravi kuni 20 ravivoodil. Tabel 8. Hospitaliseeritute arv Hiiu korpuses 2025. aastal ning prognoos aastateks 2035 ja 2045. Hospitaliseeritute arv 2025 2035 2040 2045 Järelravi 417 540 540 540 Hospiits- ja palliatiivravi 627 813 813 813 KOKKU 1 044 1 353 1 353 1 353 Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused. Statsionaarse ravi prognoosi kohaselt kasvab Hiiu korpuse statsionaarse ravi maht 2025. aasta 26 100 kasutatud voodipäevalt 2045. aastaks 33 834 voodipäevani ehk ligikaudu 30% võrra (Tabel 9). Kasv tuleneb eelkõige järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi nõudluse suurenemisest, 19 mida mõjutab vastutuspiirkonna elanikkonna vananemine ja 65+ vanuserühma osakaalu kasv. See tähendab, et Hiiu korpuse roll statsionaarses postakuutses ravis suureneb ning ravivõimekust tuleb kavandada eeskätt eakate ja krooniliste haigustega patsientide vajadustest lähtuvalt. Tabel 9. Kasutatud voodipäevade arv Hiiu korpuses 2025. aastal ning prognoos aastateks 2035 ja 2045. Kasutatud voodipäevade arv 2025 2035 2040 2045 Järelravi 10 419 10 419 10 419 10 419 Hospiits- ja palliatiivravi 15 681 20 238 20 328 20 328 KOKKU 26 100 33 834 33 834 33834 Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused. Prognoosi kohaselt suureneb Hiiu korpuse perioodikeskmine ravivoodite vajadus 2025. aasta 81 ravivoodilt 2045. aastaks ligikaudu 105 ravivoodini (Tabel 10). Järelravi ravivoodite arv kasvab 32,4-lt 42,0-ni ning hospiits- ja palliatiivravi ravivoodite arv 48,6-lt 63,0-ni. Voodihõive prognoosimisel on lähtutud süsteemi tõhususe tõstmisest ning ravivõimekuse koondamisest teenustele, mille järele on püsiv ja kasvav vajadus. Keskmine ravikestus püsib prognooside kohaselt stabiilsena, mis viitab standardiseeritud raviteekondadele ja ravikorralduse järjepidevusele. Tabel 10. Perioodikeskmine ravivoodite arv Hiiu korpuses 2025. aastal ning prognoos aastateks 2035 ja 2045. Perioodikeskmine ravivoodite arv 2025 2035 2040 2045 Järelravi 32,4 42,0 42,0 42,0 Hospiits- ja palliatiivravi 48,6 63,0 63,0 63,0 KOKKU 81,0 105,0 105,0 105,5 Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused. Voodihõive prognoosimisel on lähtutud süsteemi tõhususe tõstmisest, mille kohaselt korpuse keskmine voodihõive tõuseb 2045. aastaks ligi 87,5%-ni.Kõrgeim voodikoormus on planeeritud hospiits- ja mäluhäirete osakondades, kus püsivalt suur nõudlus hoiab hõivet 90% piiril. Keskmine ravikestus püsib prognooside kohaselt stabiilsena – umbes 24-25 päeva, mis peegeldab standardiseeritud raviteekondi. Hiiu korpuse ambulatoorse tegevuse analüüs näitab, et viimase kolme aasta jooksul on teenusmahud järjepidevalt vähenenud. Näiteks on individuaalse füsioteraapia teenuse maht 2025. aastaks langenud. See suundumus peegeldab haigla strateegilist fookust statsionaarsele postakuutsele ravile ning krooniliste haigete käsitluse süsteemsele ümberkorraldamisele. Langus on seotud ka kodeerimispraktika muutusega, mille tulemusel registreeritakse tellitud protseduurid väljaspool Hiiu korpuse osakondi. Kuigi ambulatoorsete teenuste maht on praegu vähenemas, nähakse nende rolli tulevikus eelkõige tuberkuloosiravis ja palliatiivses nõustamises, et toetada patsiente koduses keskkonnas ning vähendada korduvate hospitaliseerimiste vajadust. Päevaravi teenuste puhul ilmnes, et detailse pikaajalise mahuprognoosi koostamine ei ole otstarbekas. Päevaravitoolide ja -teenuste kasutamine on olemuselt ebaühtlane ning sõltub otseselt konkreetsetest ravivajadustest ja protseduuride iseloomust, mis ei pruugi olla stabiilsed. 20 Seetõttu käsitletakse päevaravi kui paindlikku ressurssi, mida rakendatakse vastavalt patsientide profiili muutustele ja meditsiinitehnoloogilistele võimalustele, tagades toetava ravi kättesaadavuse ilma vajaduseta pikaajaliseks statsionaarseks viibimiseks. Ambulatoorseid teenuseid ei ole käesolevas funktsionaalses arengukavas eraldi prognoositud, kuna nende maht on viimastel aastatel olnud langustrendis ning nende osakaal Hiiu korpuse põhitegevuses on võrreldes statsionaarse postakuutse raviga vähenenud. Samuti mõjutab andmete võrreldavust kodeerimispraktika muutus, mille tõttu ei võimalda senine statistika koostada piisava kindlusega pikaajalist mahuprognoosi. Tulevikus jäävad ambulatoorses vaates Hiiu korpusesse eeskätt tuberkuloosiraviga seotud teenused ning palliatiivne nõustamine, mille eesmärk on toetada patsiente koduses keskkonnas ja vähendada korduvate hospitaliseerimiste vajadust. 21  5. Tervishoiutöötajate vajadus Järelravi keskuses ja osakondades ning õendusabi-, hospiits- ja mäluhäirete üksustes töötas 2025. aastal kokku 199,25 töötajat. Nimetatud üksustes oli kokku avatud 186,4 ametikohta, millest täidetud oli 173,44. Suurim erinevus avatud ja täidetud ametikohtade vahel ilmnes 2025. aastal õendustöötajate rühmas (Tabel 11). Tabel 11. Töötajate, ametikohtade ja täidetud ametikohtade arv osakondade ja ametikoha põhigruppide alusel, perioodil 2023-2025. 2023 2024 2025 Töötajate AK4 TAK5 Töötajate AK TAK Töötajate AK TAK arv arv arv arv arv arv arv arv arv Järelravi keskus Arst 6 4,34 3,34 5 4,75 3,45 4,25 3,5 4,29 Õendus - 1 - - 1 - 1 - I järelravi osakond Arst 3 1,75 1,75 3 1,75 1,75 3 1,75 1,75 Õendus 10 12 10,25 11 12 10,5 11 12 10,25 Hooldus 9 10 9,04 11 10 9,5 9 10 8,75 II järelravi osakond Arst 2 2,25 2,41 2 2,75 1,75 2 2,75 1,75 Õendus 17 12,77 13,48 19 17 16,15 17 17 15,65 Hooldus 19 13,52 16,73 18 18 17 18 18 17,5 III järelravi osakond Arst 2 1,8 1,8 2 2 2 3 2,5 2,5 Õendus 18 15,28 14,27 21 17 15,25 22 17 15,5 Hooldus 18 16,18 15,37 17 18 16,25 17 18 16,75 Õendusabikeskus Arst 2 0,84 0,84 2 2,5 1,4 3 2,5 2,5 Õendus 1 3,16 2,91 1 1 1 1 1 1 Hooldus - 2,93 2,43 1 0,5 0,5 1 0,5 0,5 Õendusabiosakond Hiiu korpuses Õendus 16 11,82 10,23 18 14 14 18 14 13,75 Hooldus 18 15,27 13,78 20 18,2 17,75 22 18,2 18,5 Hospiitsosakond Õendus 12 9,65 6,84 11 11,5 9 12 11,5 9 Hooldus 14 10,9 10,03 15 13 13,75 14 13 12 Mäluhäireteosakond Õendus 7 7,72 4,32 8 9,2 7,75 8 9,2 8 Hooldus 14 10,9 9,93 14 13 13 14 13 13,5 Allikas: SA PERH. Tervishoiutöötajate personaliprognoos aastani 2045 põhineb Hiiu 39 hoone kesksele teenusmudelile koostatud ravimahtude prognoosil. Arvestatud on, et 2025. aasta baasiks on Hiiu 39 hoones 81 ravivoodit ning alates 2035. aastast suureneb voodifond juurdeehituse valmimisel 105 ravivoodini. Teenuste jaotuses on prognoosis arvestatud 40% järelravi ning 60% hospiits- ja 4 AK - ametikohtade arv 5 TAK - täidetud ametikohtade arv 22 palliatiivravi. Personalivajadus on arvutatud 2025. aasta tegelike personalinäitajate alusel. Kuna 2035., 2040. ja 2045. aasta teenusmahud ning voodifond on prognoosis samad, jääb nendel aastatel ka prognoositav personalivajadus samale tasemele. Oluline on arvestada, et Tabel 11. kirjeldab 2025. aasta tegelikku personaliseisu Hiiu korpuse senises organisatsioonilises ülesehituses, hõlmates järelravi keskuse ja osakondade ning hospiits-, mäluhäirete ja õendusabiüksuste töötajaid, ametikohti ja täidetud ametikohti. Tabelid 12–14 seevastu kajastavad personalivajaduse prognoosi Hiiu 39 hoone kesksele tulevikumudelile, milles teenuste osutamine on kavandatud koondada Hiiu 39 hoonesse ja selle juurdeehitusse. Tabel 12. Ametikohtade arvu prognoos 2045. aastani töötajate põhigruppide alusel. Ametikohtade prognoos töötajate põhirühmade lõikes 2025 2035 2040 2045 Arstid 7 10 10 10 Õendustöötajad 45 58 58 58 Hooldustöötajad 49 63 63 63 KOKKU 101 131 131 131 Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused. Prognoosi kohaselt moodustavad ka edaspidi suurima osa personalivajadusest õendus- ja hooldustöötajad, mis tuleneb postakuutse ravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste töökorraldusest ja patsientide suurest igapäevase toe vajadusest. Arstide vajadus kasvab mõõdukamalt, kuid arstkonna vanuselise koosseisu tõttu on jätkuvalt oluline tagada järelkasv ja erialane jätkusuutlikkus. Tabel 13. Ametikohtade arv teenusgruppide lõikes kuni 2045. aastani Ametikohtade prognoos teenusgruppide lõikes 2025 2035 2040 2045 Järelravi 50 65 65 65 Hospiits- ja palliatiivravi 51 66 66 66 KOKKU 101 131 131 131 Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused. Teenusgruppide lõikes suureneb töötajate vajadus nii järelravi kui ka hospiits- ja palliatiivravi valdkonnas. See viitab sellele, et mõlema teenusgrupi osutamine eeldab ka edaspidi märkimisväärset personaliressurssi ning personalivajaduse kasv on kooskõlas Hiiu korpuse arendamise eesmärgiga koondada postakuutse ravi teenused ühtsesse ravikeskkonda. Tabel 14. Ametikohtade prognoos osakondade lõikes kuni 2045. aastani Ametikohtade prognoos osakondade lõikes 2025 2035 2040 2045 Järelravi keskus 2 2 2 2 I järelravi osakond 11 14 14 14 II järelravi osakond 17 23 23 23 23  III järelravi osakond 20 26 26 26 Õendusabikeskus 3 4 4 4 Õendusabiosakond 22 29 29 29 Hospiitsosakond 14 18 18 18 Mäluhäirete osakond 12 15 15 15 KOKKU 101 131 131 131 Allikas: SA PERH, Civitta Eesti AS arvutused.Tabelis 14 kasutatud osakondade nimetused kirjeldavad teenuste funktsionaalset jaotust. Seetõttu käsitletakse hospiitsosakonda ja mäluhäirete osakonda ka prognoosis eraldi üksustena, kuigi Hiiu 42 hoonega ei ole tulevikus arvestatud. Osakondade lõikes on suurim personalivajadus prognoosi kohaselt õendusabiosakonnas ning II ja III järelravi osakonnas. Samuti suureneb töötajate vajadus hospiitsosakonnas ja mäluhäirete osakonnas. See kinnitab, et suurim personaliressurss on vajalik üksustes, kus patsientide raviteekond on pikem ning kus ravi- ja hooldusvajadus eeldab suuremat õendus- ja hoolduskoormust. Igal aastal koostatakse kõiki tervishoiutöötajaid hõlmav koolitusplaan, mille täitmiseks nähakse ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest koolitustest ning selle põhjal saavad nad valida oma tööks sobivad täienduskoolitused. Samuti korraldatakse igal aastal haiglasiseseid koolitusi. 24 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärk li anda ülevaade SA PERH-i Hiiu korpuse hetkeolukorrast ning kirjeldada eelistatud arengusuundi perioodiks 2025–2045. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel kavandatakse Hiiu korpuse edasised arendustegevused. SA PERH-i vastutuspiirkonda kuuluvad Tallinn, Harjumaa ning Kesk-, Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad. Seisuga 1. jaanuar 2025 elas vastutuspiirkonnas 771 337 inimest. Rahvastikuprognoos näitab, et vastutuspiirkonna rahvaarv püsib üldjoontes stabiilne, kuid 65- aastaste ja vanemate elanike osakaal suureneb 2025. aasta 19,0%-lt 2045. aastaks 24,2%-ni. See suurendab vajadust postakuutse ravi, palliatiivravi, hospiitsravi, geriaatrilise ravi ja profileeritud statsionaarse õendusabi järele. Hiiu korpuse ümberkorralduse eesmärk on viia pikaraviteenuste sisu ja ressursid kooskõlla rahvastiku vananemisest ning ravivajaduse muutustest tulenevate suundumustega. Arenguplaani keskmes on ravitegevuse koondamine Hiiu 39 hoonesse ning selle juurdeehitusse, kuna Hiiu 42 hoonega ei saa edasises planeerimises arvestada. Tulevikumudelis nähakse Hiiu 39 baasil ette postakuutse ravi keskuse arendamist, mis koondab järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenused. Ravimahtude prognoosis on lähtutud sellest, et 2025. aasta baasiks on Hiiu 39 hoones 81 ravivoodit ning alates 2035. aastast suureneb voodifond juurdeehituse valmimisel 105 ravivoodini. Teenuste jaotuses on arvestatud 40% järelravi ning 60% hospiits- ja palliatiivravi. Selle alusel on prognoositud, et Hiiu 39 hoones osutatavate statsionaarsete teenuste maht kasvab 2025. aasta 1 044 hospitaliseeritud patsiendilt 1 353 patsiendini aastas alates 2035. Aastast Personaliprognoos põhineb samal Hiiu 39 kesksele teenusmudelile koostatud ravimahtude prognoosil. Töötajate koguvajadus suureneb prognoosi kohaselt 2025. aasta 101 töötajalt 131 töötajani alates 2035. aastast ning püsib sellel tasemel ka aastatel 2040 ja 2045. Suurima osa personalivajadusest moodustavad õendus- ja hooldustöötajad, mis tuleneb postakuutse ravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste töökorraldusest ja patsientide suurest igapäevase toe vajadusest. Lisaks eeltoodud ravivaldkondadele kaalub SA PERH ka tuberkuloosiravi üksuse kolimist ja piirkonna tuberkuloosiravi üksuse rajamist aadressile Hiiu 39, kus täna korraldatakse tuberkuloosiravi ambulatoorset vastuvõttu. Kokkuvõttes kinnitab analüüs, et Hiiu korpuse arendamine Hiiu 39 hoone keskse postakuutse ravi keskusena on demograafiliselt, ravikorralduslikult ja ressursiplaneerimise vaatest põhjendatud. Kavandatud juurdeehitus ja teenuste koondamine loovad eeldused, et vastata kasvavale vajadusele järelravi ning hospiits- ja palliatiivravi teenuste järele, tagades samal ajal raviteekondade suurema terviklikkuse, nüüdisaegsema taristu ja parema töökorralduse. 25