Pr Karmen Joller Teie 08.05.2026 nr 1.2-2/41-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 27.05.2026 nr 1.5-1/2478-1
Arvamuse esitamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse kohta
Lugupeetud Karmen Joller
Tervisekassa tänab Sotsiaalministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust tegevuslubade
muudatuste eelnõu kohta, millega ajakohastada tegevuslubade nõudeid, et tagada parem kvaliteet
ning patsiendiohutus.
Tervisekassa toetab eelnõu eesmärki ajakohastada tegevuslubade nõudeid, et tagada parem
kvaliteet ning patsiendiohutus nii tavapärases kui ka kriisiolukorras. Allpool esitame oma
tähelepanekud eelnõu sisu osas.
1. Kiirabiteenuse regulatsioon (§ 16 ja § 17)
Kiirabiteenuse regulatsiooni täpsustamist, sh selle sidumist Häirekeskuse väljasõidukorraldusega,
toetame ning peame seda vajalikuks selguse loomiseks.
Juhime siiski tähelepanu, et praktikas kasutatakse kiirabiteenust sageli ka patsientide transpordiks,
kuigi arstiabi ei ole vaja. Seepärast ei lahenda normi täpsustamine üksi kiirabiressursi
väärkasutust. Lisaks võib olla vaja korralduslikke muudatusi, näiteks täpsemaid väljakutsete triaaži
kriteeriume või eraldi transpordikanalit.
Palume parandada eelnõu seletuskirjas leheküljel 5 olevat kirjeldust, mis ütleb, et Tervisekassa
sõlmib nimistu kinnitamise järgselt ravi rahastamise lepingu ja seejärel hakkab perearst taotlema
tegevusluba. Tervisekassa selgitab, et sõlmib perearsti rahastamise lepingu tervishoiuteenuse
osutajaga (RaKS § 36), mis tähendab, et rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks on kehtiv
tegevusluba ehk õigus teenust osutada, mille eest Tervisekassa tasuma hakkab. Samuti on tulevikus
kiirabi rahastamise lepingu sõlmimise eelduseks kehtiva tegevusloa olemasolu.
2. Tervishoiutöötajate registreering ja pädevuse tagamine (§ 32¹)
Eksami kõrval võiks pikema tööpausi (üle 5 aasta) korral olla võimalik pädevust taastada ka
juhendatud praktikaga, kuna just praktilised oskused mõjutavad teenuse ohutust.
Peame põhjendatuks, et eksami sisu ja läbiviimise standardid töötavad välja ülikoolid ja
tervishoiukõrgkoolid koos erialaorganisatsioonidega. Terviseameti roll peaks jääma järelevalveks,
mitte pädevuse sisuliseks hindamiseks.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega, millistest andmetest Terviseamet
lähtub, et hinnata, kas tervishoiutöötaja on viimase viie aasta jooksul Eestis tervishoiuteenuseid
osutanud või mitte. Selgitus annaks parema arusaama, kas lähtutakse näiteks vaid töötamise
registris olevatest andmetest ehk seosest konkreetse tervishoiuteenuse osutajaga või saab seda
tõendada muude tõenditega.
3. Perearstiabi regulatsioon (§ 40, § 42)
Perearstiabi regulatsiooni osas täiendavaid tähelepanekuid ei ole. Peame positiivseks, et
tegevusloa kontrolliesemesse tuuakse selgemalt pereõe kaasatuse nõue ning liigutakse dubleeriva
tegevuslubade süsteemi vähendamise suunas.
Selguse huvides peame vajalikuks seletuskirjas täpsustada, kas § 40 lõike 21 rakendamisel (nimistu
alusel perearstiabi osutamise tegevusluba hõlmab TTKS § 14 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste
osutamist samas tegevuskohas, kui nõuded on täidetud) tehakse vastav märge tegevusloaga
hõlmatavate tervishoiuteenuste kohta ka tervishoiukorralduse infosüsteemis tegevusloa juurde.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siiri Lahe
Tervisekassa juhatuse esimees