Riigikogu riigikaitsekomisjon
[email protected]
Lp riigikaitsekomisjon 16.01.2026 nr 6-6/26-10
Riigikaitsekomisjonis on arutamisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE).
Eelnõuga seostatakse ja ühtlustatakse seni erinevate seadustega reguleeritud riigikaitse ja
tsiviilkriiside valdkondi. Eelnõuga ei ole planeeritud põhimõttelisi muudatusi kohtute
seadusesse ega nähtud ette erikohtu loomist.
Riigikaitsekomisjon saatis Riigikohtule kutse osaleda komisjoni 19. jaanuari 2026. a istungil,
et arutada muu hulgas Riigikogu liikmete Meelis Kiili, Leo Kunnase, Peeter Tali ja Alar
Lanemani 8. oktoobril 2025, s.o pärast esimest lugemist Riigikohus, esitatud
muudatusettepanekuid, millest üks puudutab riigikaitsekohtu loomist. Muudatuseettepaneku
kohaselt peaks riigikaitsekohus arutama riigikaitseliste küsimustega seotud kohtuasju.
Ettepanekut on põhjendatud sellega, et kriisi- ja sõjaaja kohtusüsteemi ei ole siiamaani
seadusandlikult reguleeritud.
Täname kutse eest, aga kahjuks ei ole Riigikohtu esindajal võimalik sel arutelul osaleda.
Edastame oma mõtted siinkohal kirjalikult.
Iseenesest on riigikaitsekohtu kui erikohtu loomine seadusandja poliitilise valiku küsimus.
Sellisel täpsustamata kujul Riigikohus esitatud ettepanekut riigikaitsekohtu loomiseks aga
toetada ei saa. Seda esiteks põhjusel, et puudub sisuline regulatsioon ning võimalikud
muudatusettepanekud teistes seadustes, ilma milleta on võimatu muudatuse sisu hinnata.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 148 keelab erakorraliste kohtute moodustamise, kuid lubab luua
mõnda liiki kohtuasjade jaoks erikohtuid. Erikohtud luuakse seaduse alusel tavaliste kohtute
asemele, lahendamaks eelkõige teatavatesse abstraktselt ja üldiselt määratletud valdkondadesse
kuuluvaid kohtuasju. Seega vajadus erikohtute järele tuleneb põhiliselt kahest asjaolust: esiteks
vajadusest kohtunike spetsialiseerumise järele ning teiseks vajadusest erineva struktuuriga
kohtukoosseisude järele erinevat liiki asjade läbivaatamisel. Eestis ei ole seni erikohtute loomist
põhjendatuks peetud muu hulgas põhjusel, et Eestis on kohtunike spetsialiseerumine võimalik
ka n-ö tavakohtutes ning seda rakendataksegi vastavalt vajadusele. Nii eristatakse maakohtutes
tsiviil- ja kriminaalkohtuid ning nende kohtute sees toimub omakorda kohtunike
mitteformaalne spetsialiseerimine kitsamatele valdkondadele.
Küsimus tekib, miks ei sobi või ei ole piisav kehtiv regulatsioon kohtukorralduse kohta
erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohtute seaduses (KS). Alates 21. märtsist 2023 jõustunud
seadusemuudatustega täiendati KS-i uue peatükiga 5¹ tagamaks, et riigis väljakuulutatud
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
erikorra ajal on kohtutel võimekus tulla toime võimaliku kriisiga kohtukorralduses 1. Muu
hulgas näeb KS ette, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees muuta
käskkirjaga kohtu tööjaotusplaani ja kodukorda, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise
korrakohaseks tagamiseks (KS § 38¹). Ka võib kohtu esimees sel ajal anda kohtunikule juhise
üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratava kohtuasja eelisjärjekorras menetlemiseks (KS § 38²)
ning kohtuniku võib ajutiselt saata teise kohtu koosseisu (KS § 38⁴). Seega on kehtiva seaduse
kohaselt võimalik moodustada paindlikult pädevaid kohtukoosseise, kes arutaksid
riigikaitseliste küsimustega seotud kohtuasju, nagu on muudatusettepanekus soovitud. Erikohtu
loomise korral tekib küsimus ka edasikaebeõigusest, mida praegusel juhul ettepanekus
käsitletud ei ole. Kuna Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, peaks ta seda olema kõigi teiste
kohtute suhtes, sealhulgas võimalike erikohtute suhtes. Sellisel juhul muutub aga erikohtute ja
üldkohtute erifunktsioonide piiritlemine raskeks kui mitte võimatuks.2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
1
Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seadus (erakorralise ja sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) 753
SE. Samaaegselt KS muutmisega muudeti ja täiendati ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku (uus § 3551), halduskohtumenetluse
seadustikku (uus § 951) ja kriminaalmenetluse seadustikku (uus §18¹), nähes ette erisused kohtupidamises erakorralise või
sõjaseisukorra ajal.
2
Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne, Põhiseaduse 13. peatükk „Kohus“.
2(2)