Riigikohus Teie 18.12.2025 /
[email protected] Meie 09.01.2026 nr 1.2-4/3187-3
Lossi 17
50093, Tartu Tartu maakond
Arvamus Riigikohtule kohtuasjas 3-25-548
Lugupeetud Riigikohus
Olete küsinud arvamust kohtuasjas 3-25-548, kus halduskohus palub tunnistada
põhiseadusvastaseks Tallinna Linnavolikogu määruse1 (edaspidi määrus nr 26) osas, mis
välistab pensionilisa määramise isikutele, kellel on määratud soodustingimustel
vanaduspension soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (edaspidi SVPS) alusel.
Sotsiaalministeerium on halduskohtu resolutsiooni ja põhjendustega nõus ega korda neid üle.
Võrdse kohtlemise tuvastamiseks on vaja leida sarnases olukorras olevad isikute grupid.
Nendeks on isikud, kellele on määratud vanaduspension. Sellest lähtudes saab moodustada
kaks võrdlusgruppi:
1. isikud, kellele on määratud vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi
RPKS) alusel ja kellel on õigus pensionilisale;
2. isikud, kellele on määratud vanaduspension SVPS alusel, kuid kellel pensionilisa ei
määrata.
Mõlemad grupid koosnevad vanaduspensioni saajatest ning erinevus nende vahel seisneb
üksnes pensioni määramise õiguslikus aluses. Seega on tegemist analoogilises olukorras
olevate isikutega.
Õigusvastane on erinev kohtlemine, millel puudub legitiimne põhjus. Käesoleval juhul ei ole
erineva kohtlemise õigustamiseks esitatud piisavalt kaalukat ja sisulist põhjendust.
Kohtuotsuse punkti 4.2 kohaselt on vastustaja hinnangul pensionilisa suunatud eakatele kui
sotsiaalselt haavatava ja kõrgendatud abivajadusega isikute grupile, kuid samas soovib
vastustaja toetada üksnes RPKS-i alusel pensioni saavaid isikuid. Pensione määratakse aga
erinevate seaduste alusel. Leiame, et normi eesmärgi ja kasutatud eristamiskriteeriumi vahel
ei ole mõistlikku seost. Ei nähtu, et määruse nr 26 alusel makstaval pensionilisal oleks
eesmärk, mis ei sobiks ka teiste vanaduspensioni alaliikide saajatele. Pensionilisa maksmise
puhul ei tohiks olla oluline, mis seaduse alusel on isikule vanaduspension määratud. Nii RPKS-
i kui ka mõne teise seaduse alusel määratud pensioni puhul on tegemist ikkagi
vanaduspensioniga. Sotsiaaltoetuse maksmisel tuleb isikuid kohelda võrdselt, välja arvatud
juhul, kui erineval kohtlemisel on objektiivne ja mõistlik põhjus. Käesoleval juhul seda
tuvastatud ei ole. Seega on määrus nr 26 vanaduspensioni saajate eristamise aspektist
vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.
1
7. oktoobri 2021. a määrus nr 26 Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord–Riigi Teataja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Märgime, et Tallinna linn on enda 05.01.2026 Riigikohtule esitatud arvamuse punktis 38 välja
toonud, et pensionilisa adressaadiks on üksnes need pensionärid, kelle suhtes riik ei ole
loonud täiendavaid pensionisüsteemseid soodustusi. Juhime tähelepanu, et RPKS ise ja
teised seadused eristavad samuti vanaduspensioni alaliike ja loovad täiendavaid soodustusi,
näiteks soodustingimustel vanaduspension laste kasvatamise eest (RPKS § 10) või avaliku
teenistuse seaduse § 113 toimel RPKS-i alusel määratava vanaduspensioni suurendamine.
Kõik need on vanaduspensionid, mida teatud juhtudel saab eristada ja nende saajaid erinevalt
kohelda, kuid seda ei peaks tegema linna makstava pensionilisa saamisel võttes arvesse selle
pensionilisa maksmise eesmärki (vt kohtuotsuse p 4.2).
SVPS-i eesmärk – õigus saada pensioni varasemas eas – põhineb üksnes eeldusel, et teatud
ametikohtade või kutsealade töötajad on töötanud tervist kahjustavates või rasketes
töötingimustes või on teinud sellist tööd, millega eelduslikult kaasneb enne
vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Pensionilisa
saamisel ei oma need asjaolud ega varem pensionile saamine tähtsust. SVPS muutub 1.
jaanuarist 2031. aastal kehtetuks. Seadusandja tahe ongi olnud käsitelda kõiki
vanaduspensione ühetaoliselt ning võrdselt ning nn eripensionid on kadumas.
Möönda võib omandipõhiõiguse riivet. Kuna inimene jääb ilma linna makstavast pensionilisast,
siis jääb tal sotsiaaltoetus saamata ning tema omand on selle võrra väiksem.
Kui linn sooviks luua võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas oleva aluse isikutele
pensionilisa maksmiseks, siis üheks legitiimseks võimaluseks oleks kehtestada pensionilisa
saamise tingimus neile, kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Siis oleksid hõlmatud vaid need
isikud, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ning ei oleks eristamist vanaduspensioni alaliigi
alusel. Siis oleksid hõlmatud nii paindliku pensioni saajad, kui eriseaduste alusel määratud
pensionide saajad vanuse täitumisel. Kuna pensionilisa maksmise eesmärk ei ole selge, siis
ei ole selge ka senine saajate eristamise vajadus ning eesmärk.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Susanna Jurs
õigusala juht
Susanna Jurs
[email protected]