LISA 1
Riigikohtu arvamus1 loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta
Justiits- ja Digiministeerium on saatnud Riigikohtule arvamuse avaldamiseks
loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 soovitakse muuta loomakaitseseaduse §-i 4, lisades looma suhtes
lubamatute tegude hulka loomaga suguühtesse astumise ja muud sugulise iseloomuga teod.
Lisaks soovitakse keelata loomaga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo
fotografeerimine ja videosalvestamine ning sellise foto või videosalvestise omandamine,
hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine.
Eelnõu eesmärk on selline teguviis selgelt ja üheselt hukka mõista.
Justiits- ja Digiministeerium on tõstatanud küsimuse, kas senises Riigikohtu praktikas
kasutatud suguühenduse mõiste hõlmab üksnes inimestevahelisi tegusid või võib selle alla
liigitada ka inimese ja looma vahelise teo. Riigikohus on suguühendust defineerinud kui teise
inimese kehaõõnsusse tungimist peenise või muu objektiga, nii et vähemalt ühelt poolt on
tegevusse kaasatud suguorgan (vt RKKK 9.11.2017, 1-16-5792, p 14; RKKK 22.06.2022,
1-21-5067, p 11). Kõnealune definitsioon on antud KarS § 141 kontekstis, mis reguleerib
üksnes inimestevahelisi tegusid. Sellest ei tulene aga, et sama tunnustele vastavat tegu ei võiks
käsitada suguühendusena ka juhul, kui kannatanuks on loom. Riigikohtu hinnangul ei ole alust
kahelda, et suguühenduse mõiste hõlmab ka inimese ja looma vahelist tegevust. Üldist
arusaama arvestades on ilmne, et penetratsioon nii looma kui inimesega kujutab endast
suguühendust. Riigikohus rõhutab ühtse mõistekasutuse olulist ning leiab, et uute terminite
kasutus on ebavajalik. Eeltoodust tulenevalt ei pea Riigikohus Justiits- ja Digiministeeriumi
vastavat kriitikat eelnõule õigustatuks.
Oluline on ka küsimus, kas lisaks zoofiilse video valmistamisele tuleks karistatavaks kuulutada
ka selle omandamine ja hoidmine. Seadusandja eesmärk käesolevas eelnõus on keelata
konkreetne tegevus – zoofiilia ning selle filmimine, produtseerimine, levitamine ja
kättesaadavaks tegemine. On loogiline, et karistusnorm hõlmab ka keelatud teo otseseid
järelmeid ja kõrvalprodukte. Riigikohtu hinnangul oleks ebaõige, kui näiteks zoofiilse video
valmistaja paneks toime karistatava teo, ent video tellija (karistusõiguslikus mõttes kihutaja)
jääks vastutusest kõrvale. Ministeeriumi seisukohta, et sellise karistusnormi kehtestamisega
hakataks reguleerima inimeste vaatamis-, mõtlemis- või tundemaailma, on raske
kommenteerida. Oluline on rõhutada, et kedagi ei karistata selle eest, et ta mõtleb või unistab
suguühtest loomaga. Karistus vastaks üksnes juhtudele, mil isik omandab, edastab, müüb või
näitab materjali, mis kujutab endast reaalselt aset leidnud ja looma heaolu kahjustanud tegu.
Teisisõnu, karistamine ei puudutaks isiku mõttemaailma, vaid tema panust tegevuslikku
„tootmisahelasse“, mille käigushoidmine vahetult kahjustab loomi.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/1
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie 11.11.2025 nr 1.4-1/788
[email protected]
Meie 24.11.2025 nr 6-6/25-52
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee