Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 03.07.2026, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 25233000869
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx
Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 08.11.2025 kella
18.10 paiku Sillamäel X tn asuva kortermaja hoovis lõi X.X. rusikaga näkku, tekitades kannatanule
X.X. füüsilist valu ja kehavigastusena hematoomi näo piirkonnas. Seejärel lõi X.X. X.X. lahtise
käega näo piirkonda, tekitades sellise teoga viimasele füüsilist valu ning kontusiooni nina ja kaela
piirkonnas.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur. Kriminaalasja materjalide juurde lisatud ravidokumentidest nähtub, et
10.11.2025 pöördus X.X. perearsti poole, kus tal diagnoositi ninasilla piirkonna kontusioon ja
kaela tagumise pinna kontusioon. 25.11.2025 pöördus X.X. neuroloogi juurde seoses traumajärgse
peavaluga. Eeltoodu põhjal ei saa siiski asuda seisukohale, et kannatanule X.X. oleks tekitatud
raskeid kehavigastusi ega ülemääraseid füüsilisi kannatusi. Samuti puudub info, et lahtise käega
tehtud löök kannatanu näo piirkonda tekitas püsivama iseloomuga tervisekahjustuse. Eeltoodu
alusel ei saa X.X. süüd hinnata suureks. Lisaks on X.X. ülekuulamisel avaldanud, et tal on juhtunu
pärast siiralt kahju ning ta mõistab sellise käitumise hukka.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
1
tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-
hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist
välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 3 ette karistusena kas rahalise karistuse või
(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust
raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo- ega kriminaalkorras
karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. on pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud
toime süütegusid, millest omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses
kogetu põhjal endale põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanute
suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse
pingeseisundi laineharjal, mistõttu prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja
kohtusse saatmise kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda
antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Sedastatav on kahtlustatava soov edaspidi
hoiduda teiste inimeste suhtes füüsilise vägivalla kasutamisest ning seadusega vastuollu mitte
sattuda.
Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada
ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse
tagamiseks piisab sellest, kui kahtlustatav läbib mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru
Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar. Vestlused annavad X.X.
võimaluse rääkida avameelselt juhtunust ning arutada seda, kuidas antud situatsioonis oleks olnud
korrektsem käituda. Ühtlasi annavad vestlused võimaluse mõista teiste inimeste vajadusi ning
tundeid ning sellest johtuvalt leida sisemist jõudu ja motivatsiooni vägivallavaba elukorralduse
hoidmiseks.
Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse
kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa
sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid
võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et
kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu
väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise
tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.
Lisaks juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et kannatanu X.X. on prokuratuurile saadetud kirjas
teatanud, et X.X. on tema ees vabandanud ning ta ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist. Lisaks
2
on prokurör võtnud ühendust kannatanu X.X. lepingulise esindaja Ljudmila Tšeussovaga ning
palunud tal esitada omapoolne nägemus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202
alusel ning taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Prokuratuur väljastas 04.06.2026 esindajale
kriminaaltoimiku materjalid. KrMS § 225 lg 1 sätestab, et menetlusosalised võivad neile
kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi.
Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur menetlusosalise kirjaliku
taotluse alusel seda tähtaega pikendada. Eelnimetatud tähtaja jooksul ei esitanud kannatanu
esindajale prokuratuurile ühtegi taotlust (menetluskulude hüvitamise taotlus, võimalik
hagiavaldus) ega taotlenud selleks tähtaja pikendamist.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000869 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei
ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi
Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega võtta
ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning määrab
seejärel kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel konsultandi poolt
ette antud arvul kordi hiljemalt 01.11.2026. Vestlused lõpetatakse konsultandi
kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.
2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas uuendatakse,
kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 03.01.2027 (k.a).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.
5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid
ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamatult kannatanutele X.X. e-postiga ja X.X. posti teel ning X.X. lepingulisele
kaitsjale Artur Pärnojale e-toimiku kaudu. Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia
prokuratuuris allkirja vastu kätte.
8. Kannatanul õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsiliselt isikust kannatanu valda eesti keelt, võib
ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post
[email protected]).
3
Ragnar Plistkin
Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus
kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva
määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida
määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse
määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ning
antud toimingu juurde kaitsjat ei soovi.
X.X.
Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk
Irina Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise
eest KarS § 318 ja § 321 järgi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Irina Ogurova
4