Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 27.11.2024. a, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24231552756
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXX
Kriminaalasja nr 24231552756 kohtueelses menetluses on xxx esitatud kahtlustus KarS § 121 lg
2 p 2, 3 järgi (teise inimese, kellega ollakse lähisuhtes, korduv tervise kahjustamine, samuti valu
tekitanud muu kehaline väärkohtlemine) kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes
selles, et tema
- 09.07.2024 ajavahemikul 21.06-21.59 aadressil xxx Tallinn, Harjumaa asuvas korteris lõi üks
kord elukaaslast xxx lahtise käega vastu vasakut põske ja kõrva, tekitades kannatanule xxx
füüsilist valu;
- 21.10.2023 või 21.11.2023 kella 21.00 paiku aadressil xxx Tallinn, Harjumaa asuvas korteris
lõi korduvalt kannatanut xxx jalgadega vastu keha, tekitades oma tegevustega kannatanule
füüsilist valu ja tervisekahjustusi.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei
näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7).
Serhii Babenko teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud
kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt
on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku
karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja
teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise
viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised,
et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja
just selle järele on tungiv vajadus.
Kannatanu xxx väljendas 14.10.2024 toimunud telefonivestluses, et ta jääb oma seisukohtade
juurde, mida ta on andnud ülekuulamistel uurimisasutuses. Kannatanu ei taotle kahtlustatava
karistamist kriminaalkorras, mingeid pretensioone katlustatava suhtes tal ei ole.
Kahtlustatav xxx tunnistas 27.11.2024 toimunud kohtumisel prokuratuuris, et ta kahetseb väga
toimepandut, on nõus ja valmis läbima nõustamist, et paremini kontrollida oma emotsioone. See
aitab vältida edaspidiste konfliktide tekkimist.
Xxx süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Tal ei ole kehtivaid karistusi. Arvestades asjaolu, et
viimane vägivallakuriteo episood on aset leidnud üle nelja kuu tagasi, ei esine antud juhul
kahtlustatava suhtes avalikku menetlushuvi. Oportuniteediprintsiibi rakendamine xxxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri
hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse
KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi ja antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi.
Xxx on selgitatud, et kui tema ei täida talle määratud kohustusi, uuendab prokurör KrMS
§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231552756 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud:
2.1. maksma menetluskulud summas 215,21 eurot eurot hiljemalt 27.12.2024 - KrMS § 202
lg 2 p 1.
2.2. registreerima ennast hiljemalt 04.12.2024 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast
loobumise tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308,
6606077; e-post
[email protected]) ja osalema nimetatud
nõustamisel kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt
ette nähtud arv kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib
nõustatava edasi suunata individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse
sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või
sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse alusel. Tähtajaks määrata: 27.05.2025.
Xxx kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil
[email protected] või telefonil 58627021 hiljemalt 04.12.2024 nõustajaga ühenduse
võtmisest.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad. KrMS § 217 alusel oli kinni peetud 09.07.2024-11.07.2024
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta
kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: määratud korras kaitsja tasu kohtueelses meneltuses 215,21 eurot
(87,84+127,37).
7. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja
nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia edastada:
kannatanule xxx , kahtlustatava määratud korras kaitsjale , Sotsiaalkindlustusametile.
Kahtlustatavale antakse määruse koopia allkirja vastu.
9. Kannatanul on õigus:
- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS §
206 lg 3);
- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;
- esitada kaebus Riigiprokuratuurile(Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).
10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik
menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks
saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti
tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
Irina Tsugart
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia. Olen kriminaalmenetluse
lõpetamise ja mulle määratud kohustustega nõus. Olen nõus minu andmete edastamisega
Sotsiaalkindlustusametile. Minule on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Põhja
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni.