Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.11.2024, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24231551248 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx Kuriteo toimepanemise aeg: 17.03.2021-30.03.2024 Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 24231551248 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). xxx teod kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3). Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. 04.11.2024 võttis prokurör telefoni teel ühendust kriminaalasjas kannatanuga XXX Kannatanu sõnul menetlusosalised ei suhtle ega kohtu enam. Kannatanu ei ole kriminaalasjast huvitatud. Mingeid nõudeid ega pretensioone tal kahtlustatava suhtes ei ole. Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval xxx ei ole kehtivaid karistusi, millest võib järeldada, et ta viimasel ajal käitunud seaduskuulekalt. Prokuratuuris 25.11.2024 toimunud kohtumistel kinnitas kahtlustatav, et ta on oma tegudest aru saanud, kahetseb teotoimepanemist. Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustust, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekaks. XXX on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231551248 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX on kohustatud KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma 300 eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile (registrikood 80068213) hiljemalt 09.02.2025. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendeid ei kohaldatud. KrMS § 217 alusel oli kinni peetud 30.03.2024. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale xxx . Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanule xxx 8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9. Kannatanul on õigus: - tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3); - taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; - esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3). Mulle on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid, olen nendest aru saanud, olen nõus kriminaalmenetluse lõpetamise ja minule määratud kohustusega. Määruse olen kätte saanud ja see on mulle tõlgitud vene keelde. Olen teadlik, et kui ma ei täida määratud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6 alusel. _______________________________________________________________________________