Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22.08.2024, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24267050398 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX) Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXXele on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema XXX, XXX, XXX vallas, Pärnu maakonnas: - 29.05.2024.a täpselt tuvastamata kellaajal lõi oma alaealist tütart XXX ühel korral parema rusikaga pea vasakule küljele kukla piirkonda, tekitades XXX füüsilist valu; - ajavahemikul 01.01.2024-11.06.2024.a täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal lõi XXX ühel korral parema labakäega vastu reit, tekitades XXXle füüsilist valu; - 11.06.2024.a kella 22:46 paiku tõmbas XXX tema käte alt kinni hoides voodist välja. Seejärel lõi XXX XXXle ühel korral püksirihmaga vasaku reie pihta, tekitades XXXle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – 20x10 cm punaka jälje vasakul reiel. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik kahtlustatava suhtes KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealise tütre suhtes, kellega elab ühises elukohas ning kelle kasvatamises osaleb, tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXXe süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanutele tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemat laadi tervisekahjustuse. Samuti on XXX kahtlustatavana ülekuulamisel väljendanud kahetsust oma tütrele haiget tegemise osas. XXXe käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXXel puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma alaealise lapse suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, on prokuratuuri hinnangul XXXe edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine sotsiaalprogrammi, mille käigus õppida, kuidas edaspidi kasutada oma tütre suhtes vägivallavabasid kasvatusmeetodeid. Samuti tuleb XXXel teha tasuda kriminaalmenetluse kulud ning teha kümme tundi üldkasulikku tööd. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXXe suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050398 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: • tasuda kriminaalmenetluse kulud – alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 263,52 eurot ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 461,16 eurot, kokku 724,68 eurot. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 21.02.2025; • osaleda pere- ja paarisuhtevägivalla vähendamise sotsiaalprogrammis. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 22.08.2025; • teha 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg on 22.01.2025. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ning riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohustub tasuma XXX. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanu XXX riigi õigusabi korras määratud esindajale XXX, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale, anda kahtlustatavale XXX ja kaitsjale XXX. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ___________________ Maarja Gustavson Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: ___________________ XXX