Lp Kristiina Lee
Lp Sander Potisepp 11.10.2024 nr LÕRP-10/24/147-2
Vastus ringkonnaprokurör S. Roodi kohta esitatud märgukirjale
Kriminaalasjas nr 1-23-52
Lugupeetud kannatanute esindajad vandeadvokaat Kristiina Lee
ja advokaat Sander Potisepp
Prokuratuuril on kohustus toimida kriminaalmenetluses objektiivselt ja erapooletult ning
järgida seadust. Kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) § 5 kohaselt viiakse kriminaalmenetlus
läbi Eesti Vabariigi nimel. See tähendab, et kriminaalmenetluses peetakse silmas laiemaid
eesmärke kui ühe konkreetse kannatanu huvid ja eesmärgid. Praktikas on kannatanute arusaam
toimunud kuriteost ka sarnaste asjaolude puhul väga erinev. Mõni kannatanu pole
kriminaalmenetlusest üldse huvitatud ja teine soovib süüdlase karistamist võimalikest rangeima
karistusega. Prokurör peab oma töös muuhulgas lähtuma süütuse presumptsioonist, mis
tähendab, et kõik kahtlused tõlgendatakse kahtlustatava või süüdistatava kasuks (KrMS § 7),
samuti lisaks kannatanu õigustele peab tagama ka kahtlustatava või süüdistatava õiguste
realiseerumise (KrMS § 8 lg 1, 2). Kriminaalmenetluses on prokurör sõltumatu, alludes ainult
seadusele (KrMS § 30 lg 2). See tähendab ka, et prokurör ei ole otseselt seotud kannatanu
seisukohtadega.
Kahtlemata soovib prokuratuur pidada silmas kannatanute huve ja taastada kannatanu jaoks
õigusrahu, kuid olukorras, kus kannatanu subjektiivne arusaam juhtunust ei lange kokku
seadusega ja seadusel tugineva prokuröri seisukohaga, tuleb prokuröril siiski juhinduda
seadusest ning ta ei saa objektiivsuse põhimõtet kõrvale heita ning võtta endale üksnes
kannatanu subjektiivsete huvide eest seisja ja kitsalt kannatanu esindaja rolli.
Prokuröri seisukohas, et kriminaalasjas oleks võimalik tsiviilhagi küsimus lahendada eraldi, ei
ole midagi ebaseaduslikku, sest seadus võimaldab seda.
See, et kannatanud ei jaga riikliku süüdistuse seisukohti, ei tähenda, et prokurör oleks toiminud
kriminaalmenetluse põhimõtete või ka laiemalt kannatanute huvide vastaselt. Kahjuks alati
kannatanute seisukohad ei kattu laiemate kriminaalmenetluse eesmärkidega. Alati ei ole ka
prokuröril võimalik toetada kannatanu tsiviilhagi. Iseäranis, kui nõue on esitatud moraalsete
kannatuste hüvitamiseks, saavad seda nõuet kõige paremini selgitada ja põhjendada kohtule
vaid kannatanud ise. Kannatanu huvide paremaks maksvusele pääsemiseks on seadus
võimaldanud kriminaalmenetlusse kaasata kannatanule eraldi esindaja, kelle ülesanne ongi
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
J. Liivi 4 / 50409 TARTU / 6944750 /
[email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
seista kitsalt just kannatanu huvide eest. Kannatanute esindajad on ka selles protsessis osalenud
ning kannatanute positsiooni kohtule esitanud.
Selles, et prokuröri seisukohad kriminaalasjas ei ole kattunud täielikult kannatanute
seisukohtadega ning prokurör on väljendanud kriminaalasja arutamisel mõnevõrra teistsugust
positsiooni, ei ole võimalik näha mingit distsiplinaarrikkumist. Juhtivprokurör ei näe
märgukirjas kirjeldatus mida sellist, mille põhjal saaks väita prokuröri töökohustuste nõuete
vastast täitmist või seaduse rikkumist. Prokuröri sõnavaliku või suuliselt väljendatud mõtete
täpse rõhuasetuse üle võib arutleda, kuid märgukirjas toodust ei selgu prokuröri öeldus sellist,
mis olnuks kannatanuid halvustav, solvav või alavääristav. Pigem selgub, et prokuröril on kahju,
et ses asjas ei kattu tema arusaam täielikult kannatanute soovidega. Prokurör on viinud süüdlase
kohtu ette ning taotlenud tema karistamist seadusele vastavalt ning kohus on üldjoontes
prokuröri seisukohti ka jaganud.
Vastuse peale on õigus kaevata Riigiprokuratuuri (15188 Tallinn, Wismari 7).
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kretel Tamm
juhtivprokurör
2 (2)