Ettepanekute küsimine Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama (PHEJ) detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond Ida-Viru talitus [email protected] 25.04.2019 nr 7-6/261-1 Ettepanekute küsimine Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama (PHEJ) detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Estonia PHEJ detailplaneering ja KSH algatati Alutaguse Vallavolikogu 23. august 2018 otsusega nr 96. Planeeringuala hõlmab Väike-Pungerja külas asuvaid Puistangu (49802:002:0396) ja osaliselt Estonia tööstusala (49802:002:0450) kinnistut. Planeeringuala suuruseks on ca 65 ha. Juurdepääs alale toimub läbi Estonia töötusala kinnistu. Kinnistu ise piirneb riigimaantee kõrvalmaanteega nr 13110 Pungerja–Estonia Kaevandus, mis ristub Jõhvi–Tartu–Valga põhimaanteega. Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 50 MW võimsusega pumphüdroelektrijaama Estonia kaevanduse aladele. Kavandatav elektrijaam koosneb maapealsest veereservuaarist ning maa-alusest reservuaarist ning neid ühendatavatest rajatistest. PHEJ rajamise eesmärgiks on elektritootmine ja selle kaudu Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamine. PHEJ rajamiseks planeeritakse ära kasutada kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud pinnavorme: Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi osaliselt aherainepuistanguga kaetud ala ning maa-aluseid kaeveõõnsusi. Detailplaneering muudab osaliselt kehtivat Mäetaguse valla üldplaneeringut, mille kohaselt on planeeringualal üleriigilise tähtsusega Estonia põlevkivimaardla ning ei ole arvestatud elektrijaama rajamise võimalusega. Lähtuvalt PlanS § 142 lõikest 3 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. PlanS § 81 kohaselt esitame Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju hindamise väljatöötamiskavatsuse (LS ja KSH VTK) planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele ettepanekute esitamiseks. LS ja KSH VTK eesmärk on sätestada ülesandepüstitus detailplaneeringu koostamiseks (eesmärkide ja põhimõtete sõnastamine, lahendatavate ülesannete määratlemine) ning anda alus planeeringu mõjude hindamise läbiviimiseks (olemasoleva olukorra kirjeldus, KSH läbiviimisel hinnatavate mõjude kirjeldus jms). LS ja KSH VTK kohta ettepanekute esitamise tähtaeg on 27. mai 2019. 8. mail 2019 kell 10.30 toimub Alutaguse Vallavalitsuse Mäetaguse teenuskeskuses (Pargi tn 5, Mäetaguse alevik) PHEJ kavandamist tutvustav koosolek kaasatavate asutustele ja isikutele. Palume infot koosolekul osalemise kohta hiljemalt 6. maiks aadressil [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Lisa: Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegiline hindamise väljatöötamise kavatsus (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2019_0012) Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281 Alutaguse vald E-post: [email protected] a/a: EE882200221068420618 41101 Ida-Virumaa Swedbank Koopia: Enefit Kaevandused AS [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Lennuamet [email protected] Maanteeamet [email protected] Maa-amet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet Ida päästekeskus [email protected] Tehnilise Järelvalve Amet [email protected] Terviseameti Ida Talitus [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Elering AS [email protected] Elektrilevi OÜ [email protected] Väike-Pungerja Külaselts MTÜ [email protected] 2  Töö number 2019_0012 Otsustaja Alutaguse Vallavalitsus Arendaja AS Eesti Energia Detailplaneeringu Skepast&Puhkim OÜ konsultant ja KSH Laki põik 2, 12915 Tallinn läbiviija Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Aprill 2019 Alutaguse valla Estonia pump- hüdroelektrijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Versioon 1 Kuupäev 23.04.2019 Koostanud Anni Konsap, Piret Kirs, Eike Riis, Moonika Lipping, Kersti Ritsberg, Raimo Pajula Esikaane pilt: Vaade planeeringualale Estonia kaevanduse aherainemäelt. Foto: Raimo Pajula, 26.03.2019 Projekti nr 2019_0012 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 67 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 6 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK ....................................................................... 7 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................. 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................................................................................................... 10 3.1. Kavandatav tegevus ........................................................................................... 10 3.2. Planeeringuala kirjeldus ...................................................................................... 10 3.3. PHEJ ehitiste ja tehnoloogia kirjeldus .................................................................... 10 3.4. Käsitletavad alternatiivid ja stsenaariumid ............................................................. 13 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ............ 16 4.1. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) ............................................ 16 4.2. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.................................................................... 16 4.3. Üldplaneeringud ................................................................................................. 16 4.4. Aheraine katastriüksuse detailplaneering............................................................... 17 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 18 5.1. Asustus ............................................................................................................. 18 5.2. Maakasutus ....................................................................................................... 18 5.3. Klimaatilised tingimused ..................................................................................... 20 5.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ................................................................................ 21 5.5. Maavarad ja maardlad ........................................................................................ 22 5.6. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 25 5.6.1. Põhjavesi .......................................................................................................... 25 5.6.2. Pinnavesi .......................................................................................................... 29 5.7. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 33 5.7.1. Kaitsealad ......................................................................................................... 34 5.7.2. Hoiualad ........................................................................................................... 36 5.7.3. Kaitstavad looduse üksikobjektid.......................................................................... 36 5.7.4. Kaitsealused liigid .............................................................................................. 36 5.8. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 37 5.8.1. Taimestik .......................................................................................................... 37 5.8.2. Loomastik ......................................................................................................... 37 5.9. Rohevõrgustik ................................................................................................... 37 5.10. Kultuuripärand ................................................................................................... 38 5.10.1. Kultuurimälestised.............................................................................................. 38 5.10.2. Pärandkultuuriobjektid ........................................................................................ 39 5.11. Tehniline taristu ................................................................................................. 40 5.11.1. Veevarustus (puurkaevud) .................................................................................. 40 5.11.2. Teed ................................................................................................................. 46 5.11.3. Raudteed .......................................................................................................... 46 5.11.4. Elektrivõrgud ..................................................................................................... 46 5.12. Keskkonnaohtlikud objektid ................................................................................. 46 5.13. Riigikaitselistest ehitistest tulenevad piirangud ...................................................... 47 6. EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ............................ 48 6.1. Natura eelhinnang .............................................................................................. 48 6.1.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 48 6.1.2. Mõjuala ulatuse määratlemine ............................................................................. 48 6.1.3. Kavandatava tegevuse piirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus ........................ 48 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 6.1.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.............................. 51 6.1.5. Eelhindamise tulemused...................................................................................... 52 6.2. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele ....................................................... 53 6.2.1. Alutaguse rahvuspark ......................................................................................... 53 6.2.2. Uhe kaasik ........................................................................................................ 53 6.2.3. Atsalama hoiuala................................................................................................ 53 6.2.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid.......................................................................... 53 6.2.5. Kaitstavate liikide elupaigad ................................................................................ 53 6.3. Eeldatav mõju inimese tervisele ........................................................................... 54 6.4. Eeldatav sotsiaalmajanduslik mõju ....................................................................... 54 6.5. Eeldatav mõju piirkonna maastikule ja vaadetele ................................................... 55 6.6. Eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, elustikule ja rohevõrgustikule ............. 55 6.7. Eeldatav mõju pinnasele ..................................................................................... 56 6.8. Eeldatav mõju põhjaveele ................................................................................... 56 6.9. Eeldatav mõju pinnaveele ................................................................................... 57 6.10. Eeldatav mõju maavaradele ................................................................................ 57 6.11. Eeldatav mõju kliimamuutusele ja kliimamuutustega kohanemise vajadus ................ 57 6.12. Eeldatav mõju kultuuripärandile ........................................................................... 58 6.12.1. Eeldatav mõju kultuurimälestistele ....................................................................... 58 6.12.2. Eeldatav mõju pärandkultuuriobjektidele ............................................................... 58 6.13. Eeldatav hinnang liikluskoormusele ...................................................................... 58 6.14. Eeldatav hinnang jäätmetekke võimaluste kohta .................................................... 59 6.15. Võimalikud avariiolukorrad ja keskkonnariskid ....................................................... 59 6.16. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 59 6.17. Keskkonnamõju eelhinnangu kokkuvõte ................................................................ 59 7. KSH LÄBIVIIMISE METOODIKA ....................................................................... 62 8. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH KÄIGUS KAVANDATAVAD UURINGUD ....................................................................................................................... 64 9. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH EELDATAV AJAKAVA .............................. 66 10. DP JA KSH OSAPOOLED ................................................................................... 67 11. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ............................................................................... 68 12. ÜLEVAADE LAEKUNUD SEISUKOHADEST ......................................................... 70 13. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 71 Lisad Lisa 1. Alutaguse Vallavolikogu 23.08.2018 otsus nr 96 „Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“ Lisa 2. Seisukohad Estonia PHEJ lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse osas (lisatakse laekumisel) 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kasutatud lühendeid DP detailplaneering KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad PHEJ pumphüdroelektrijaam PlanS planeerimisseadus VV vallavalitsus VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Sissejuhatus Eesti Energia AS kavandab Alutaguse valda Estonia kaevanduse territooriumile rajada pump- hüdroelektrijaama (Estonia PHEJ ehk PHEJ). Kavandatav elektrijaam koosneb maapealsest veereservuaarist ning maa-alusest reservuaarist ning neid ühendatavatest rajatistest. Pump-hüdroelektrijaama tööpõhimõte seisneb maapealse ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahe energeetilises ärakasutamises: madala elektrihinna juures või elektrisüsteemi tootmisvõimsuste ülejääkide korral pumbatakse vesi alumisest reservuaarist ülemisse (elektrienergiat tarbitakse) ning kõrge elektrihinna juures või tootmisvõimsuste puudujäägi korral süsteemis lastakse vesi omakorda ülemisest reservuaarist alumisse (toodetakse elektrit). Nii töötab pump-hüdroelektrijaam sisuliselt akuna, mis võimaldab tasakaalustada tootmist elektrisüsteemis. Käesolev dokument on Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju hindamise väljatöötamiskavatsus (LS ja KSH VTK). LS ja KSH VTK eesmärk on sätestada ülesandepüstitus detailplaneeringu koostamiseks (eesmärkide ja põhimõtete sõnastamine, lahendatavate ülesannete määratlemine) ning anda alus planeeringu mõjude hindamise läbiviimiseks (olemasoleva olukorra kirjeldus, KSH läbiviimisel hinnatavate mõjude kirjeldus jms). LS ja KSH VTKs on esitatud ka planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise ajakava, peamised kaasatavad osapooled jms planeeringu koostamise korraldamist puudutav informatsioon, et kõigil planeeringu koostamises ja KSH läbiviimises osalejatel oleks ühesugune informatsioon eesootavast tööst. LS ja KSH VTK avalikustatakse, et anda kõigile huvitatud isikutele võimalus esindada oma huve ja õigusi ning esitada seisukohti planeeringulahenduse kohta, teha ettepanekuid ülesandepüstituse täpsustamiseks, läbiviidavate uuringute loetelu täiendamiseks ning muid ettepanekuid, mida planeeringu koostamisel ja mõjude hindamise läbiviimisel silmas tuleb pidada. LS ja KSH VTK avalikustatakse pärast ametiasutustega konsulteerimist ning avalikkuselt arvamuste saamist Alutaguse vallavalitsuse kui planeeringu koostamise korraldaja kodulehel. LS ja KSH VTK saab aluseks ülejäänud planeerimisprotsessile, kuid see ei ole ajas muutumatu – planeerimisprotsessi käigus võib ilmneda vajadus LS ja KSH VTK-s toodust kõrvale kalduda. Taolised muutused võivad näiteks olla tingitud täiendavast uuringuvajadusest, olulistest keskkonnamõjudest, mille esinemise tõenäosus ei olnud esimeses etapis teada jms. Muudatuste ilmnemisel ei täiendata LS ja KSH VTK dokumenti, kuid arvestatakse muudatustega edasises planeerimisprotsessis. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 1. Detailplaneeringu eesmärk Estonia PHEJ DP ja KSH algatati Alutaguse Vallavolikogu 23. august 2018 aasta otsusega nr 96. DP koostamise eesmärk on leida kõige optimaalsemad tingimused PHEJ rajamiseks elektritootmise ja Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamise eesmärgil, kasutades ära suurtööstuse ja kaevandamise tagajärjel tekkinud inimtekkelisi tehisvorme. DP-ga planeeritav ala hõlmab Väike-Pungerja külas asuvaid Puistangu (49802:002:0396, jäätmehoidlamaa 100%) ja osaliselt Estonia tööstusala (49802:002:0450, tootmismaa 75% ja jäätmehoidlamaa 25%) kinnistut. Planeeringuala suuruseks on ligikaudu 65 ha. Planeeringuala haarab Estonia tööstusala põhjapoolse osa. Juurdepääs alale toimub läbi Estonia töötusala kinnistu. Kinnistu ise piirneb riigimaantee kõrvalmaanteega nr 13110 Pungerja–Estonia Kaevandus, mis ristub Jõhvi–Tartu–Valga põhimaanteega. Joonis 1. Planeeringuala Detailplaneeringuga määratakse PHEJ rajamiseks vajaliku krundi piir ja selle kasutamise sihtotstarve, krundi ehitusõigus, planeeritava rajatise toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht ja tuvastatakse servituutide seadmise vajadus. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Detailplaneering muudab osaliselt kehtivat Mäetaguse valla üldplaneeringut1, mille kohaselt on planeeringualal üleriigilise tähtsusega Estonia põlevkivimaardla ning ei ole arvestatud elektrijaama rajamise võimalusega. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada koostamisel oleva Alutaguse valla üldplaneeringuga2, milles on omakorda arvestatud võimalusega pump-hüdroelektrijaama kavandamiseks Estonia kaevanduse alale ning viidatud koostatavale detailplaneeringule ja mõjude hindamise läbiviimisele. 1 Planeeringuala asub endise Mäetaguse valla territooriumil. Kuni Alutaguse valla uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib alal 26.04.2014 Mäetaguse Vallavolikogu määrusega nr 15 kehtestatud Mäetaguse valla üldplaneering, mis on kättesaadav http://www.alutagusevald.ee/alutaguse-valla-uldplaneering 2 LS ja KSH VTK koostamise ajal on Alutaguse valla üldplaneering avalikul väljapanekul. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 2. KSH eesmärk ja ulatus Tulenevalt KeHJS-e §-st 311 on KSH eesmärk: - arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; - tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; - edendada säästvat arengut. Vastavalt KeHJS-e §-le 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS-e § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. PlanS § 124 lg 7 järgi: kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest. PlanS-i § 80 lg 2 toob välja KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. PlanS-i § 80 lg 3 märgib, et üldplaneeringu (ja PlanS § 124 lõikest 7 tulenevalt ka DP) KSH VTK on KSH aruande koostamise alus. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) viiakse läbi keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega, mille tulemusena tuvastatakse PHEJ keskkonnariskid, võimalikud mõjud looduskeskkonnale ja kogukonnale ning nende leevendamismeetmed nii ehitamise, käitamise kui ka sulgemise etapis. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus 3.1. Kavandatav tegevus Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 50 MW võimsusega pumphüdroelektrijaama Estonia kaevanduse aladele. PHEJ rajamise eesmärgiks on elektritootmine ja selle kaudu Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamine. PHEJ rajamiseks planeeritakse ära kasutada kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud pinnavorme: Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi osaliselt aherainepuistanguga kaetud ala ning maa-aluseid kaeveõõnsusi (vt Joonis 1. Planeeringuala.). 3.2. Planeeringuala kirjeldus Planeeringuala haarab enda alla tegutseva Estonia kaevanduse tööstusala põhjapoolse osa. Planeeringuala on kolmest küljest ümbritsetud metsaga ning lõunapoolses osas piirneb põlevkivi rikastamisjääkide ladestamisel tekkinud aherainepuistanguga, mis paikneb ca 273 ha suurusel maa- alal. Puistangu maksimaalseks võimalikuks kõrguseks on 60 meetrit. Aheraine ladustamine puistangusse jätkub kaevanduse töötamise lõpuni. Kaevandustegevuse lõppedes aherainet mujale teisaldada kavas ei ole. Kavandatav PHEJ asub Estonia kaevanduse alal, kus on altkaevandamine toimunud. Estonia kaevanduse veel kaevandamata alasid kavandatava tegevuse piirkonnas ei asu. Juurdepääs alale toimub läbi Estonia töötusala kinnistu. Kinnistu ise piirneb riigimaantee kõrvalmaanteega nr 13110 Pungerja–Estonia Kaevandus, mis ristub Jõhvi–Tartu–Valga põhimaanteega. Planeeringuala edelanurka läbib Rannapungerja jõgi. 3.3. PHEJ ehitiste ja tehnoloogia kirjeldus PHEJ on oma olemuselt paindlik elektritootmise üksus, mille töörežiime on võimalik väga lühikese perioodi jooksul kergesti muuta ja vahetada – elektrienergia tarbimine muuta elektrienergia tootmiseks. Pump-hüdroelektrijaama tööpõhimõte seisneb maapealse ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahe energeetilises ärakasutamises: madala elektrihinna juures või elektrisüsteemi tootmisvõimsuste ülejääkide korral pumbatakse vesi alumisest reservuaarist ülemisse (elektrienergiat tarbitakse) ning kõrge elektrihinna juures või tootmisvõimsuste puudujäägi korral süsteemis lastakse vesi omakorda ülemisest reservuaarist alumisse (toodetakse elektrit). Estonia PHEJ koosneb järgnevatest osadest:  maapealne ja maa-alune veereservuaar, mille mõlema kasulik mahtuvus on kuni 500 000 m3 ;  maapealne alustarind ülemisele veereservuaarile suhtelise kõrgusega kuni 100 m;  maa-alune turbiinisaal, kus paikneb pump-turbiin (või kaks pump-turbiini) koguvõimsusega kuni 50 MW;  maapealne tõstehoone;  šaht, mis ühendab maapealset tõstehoonet turbiinisaaliga;  veetoru, mis ühendab maa-alust ja maapealset veereservuaari; 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  pumphüdroelektrijaama alajaam;  elektri ülekandesüsteem Alutaguse 110 kV alajaamani. Estonia PHEJ projekteeritakse arvestusega, et PHEJ eluiga on kuni 100 aastat (korraliste hoolduste läbiviimise korral). PHEJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem vt Joonis 2. Joonis 2. Estonia PHEJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem (eskiisprojekti põhjal) Loetelu võimalikest kavandatava tegevuse põhi- ja alamtegevustest I Ehitusetapp Ettevalmistustööd: metsa ja võsa eemaldamine ülemise reservuaari maapealse alustarindi alalt. Ehitustööd: - maapealse alustarindi rajamine: pinnase koorimine (vajadusel), aluspinnase tugevdamine, alustarindi aherainekihtide lisamine ja järkjärguline tihendamine kuni soovitud kõrguse saavutamiseni; - ülemist ja alumist reservuaari ühendava veetoru rajamine; - ülemise veereservuaari rajamine maapealsele alustarindile; - maa-aluse reservuaari ja turbiinisaali rajamine kaevanduse kambriplokkidesse või kaevanduse põrandast allapoole; - turbiini(de) jm seadmete paigaldamine. PHEJ maapealsele osale rajatakse alustarind (suhteline kõrgus kuni 100 m)3, millele ehitatakse ülemine veereservuaar. Maapealse kompleksi juurde kuuluvad ka elektrijaama teenindav alajaam ja 3 Planeeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse PHEJ rajamise erinevaid stsenaariume, milles erinevad alustarindi kõrgus, veereservuaaride suurus jms kriteeriumid. Hinnatavate stsenaariumide kirjeldus on toodud LS ja KSH VTK peatükis 3.3. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus vertikaalšahti tõstehoone. Maapealse alustarindi rajamiseks vajaliku materjali kohaletoimetamiseks on kaks põhimõttelist võimalust: kallurvedu ja konveiervedu. PHEJ maa-alune osa koosneb alumisest veereservuaarist ja turbiinisaalist, mis paikneks kas olemasolevates kaevanduskambrites või kaevanduse põrandast sügavamal4. Alumine veereservuaar ja turbiinisaal rajatakse kinnise süsteemina ning põhjaveetaset rajatis ei mõjuta. Ülemine ja alumine veereservuaar on omavahel ühendatud veetorude kaudu, mille vahel paikneb turbiinisaalis pumpturbiin. Turbiinisaalis paikneva pumpturbiini ühendamiseks reservuaaridega rajatakse veetorud ja jaama tööks vajalike muude kommunikatsioonide ühendamiseks (sh inimeste ja seadmete transpordiks turbiinisaali) šahtid. Alumine veereservuaar ja turbiinisaal rajatakse kinnise süsteemina ning põhjaveetaset rajatis ei mõjuta. Peamised ehitusaegsed häiringud on müra ja õhusaaste (tolm). Maapealse alustarindi püstitamise aeg sõltub selle kõrgusest ja aheraine kogusest ning kestab 9–12 aastat. Muud ehitustööd võivad toimuda osaliselt paralleelselt alustarindi ehitamisega. Vastavalt eskiisprojekti lahendusele paigutatakse veetoru alustarindi sisse ehitustehnilistel põhjustel ning seda pikendatakse vastavalt alustarindi kõrguse kasvule. Kogu kompleksi valmimiseks kulub hinnanguliselt 10-13 aastat. Kavandatava tegevuse elluviimisega (aheraine kuhjamisega, ehitiste rajamisega jne) kaasnevad füüsilised ja visuaalsed muutused maastikus. PHEJ toimimiseks rajatakse vajalik tehniline taristu (teed ja tehnovõrgud). Seejuures on vajalik rajada kahesuunaline juurdepääsutee (minimaalse raadiusega 11 m ja kandevõimega kuni 100 tonni) ka alustarindi nõlvale, et oleks ehitusperioodil oleks võimalik liikuda aherainet vedavatel veokitel ning kasutusperioodil pääseda ülemise veereservuaari juurde, näiteks hooldustöödeks. II Kasutusetapp Estonia PHEJ projekteeritakse arvestusega, et PHEJ eluiga on kuni 100 aastat (korraliste hoolduste läbiviimise korral). PHEJ toimimiseks vajalik veekogus on (sõltuvalt maapealse veereservuaari mahust) 350 000 kuni 500 000 m3. Energiatootmiseks kasutatav vesi kogutakse Estonia kaevandusest (veevõttu ja selle asukohta täpsustatakse ehitustehniliste lahenduste väljatöötamise käigus), filtreeritakse ja pumbatakse maapealsesse reservuaari. Vesi ringleb looduskeskkonnast eraldatud nö kinnises süsteemis. PHEJ veesüsteemi lisandub igal aastal teatud kogus sademevett. Reservuaarides sisalduva vee ärajuhtimine leiab aset ka suuremate hooldustööde käigus 7-10 aasta tagant. Sademetest kogunev liigne vesi või suuremahuliseks hoolduseks vajalik ärajuhitav vesi juhitakse vastava vajaduse tekkimisel PHEJ veesüsteemist Rannapungerja jõkke. PHEJ kasutusperioodil ei eraldu pinnasesse, vette või õhku saasteaineid ega teki jäätmeid, samuti ei kaasne PHEJ tööga ülemäärast mürataset, sest turbiinid paiknevad maa all. III Sulgemisetapp Kavandamise etapis ei ole PHEJ sulgemist ette nähtud ega sulgemisaega määratletud. Juhul, kui tekib vajadus PHEJ sulgemiseks, tuleb eemaldada PHEJ seadmed ning eelkõige tagada PHEJ maapealsete ja maa-aluste rajatiste ohutus. Kui sulgemise järgselt täitub maa-alune reservuaar veega, siis ei mõjuta see ümberkaudset põhjaveetaset ja vee kvaliteeti, sest Estonia kaevanduse sulgemise järgselt on kaevanduse ülejäänud maa-alused kambrid juba veega täitunud. 4 Sobiv lahendus valitakse planeeringu koostamise ja mõjude hindamise tulemusel. Vt alternatiive ja stsenaariume peatükis 3.3. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 3.4. Käsitletavad alternatiivid ja stsenaariumid Alljärgnevas tabelis (Tabel 1) on lähtuvalt PHEJ eskiisprojektist täpsustatud KSH-s käsitletavaid PHEJ komponentide alternatiive. Ebareaalseid alternatiive KSH-s ei käsitleta. Lisaks käsitletakse KSH-s 0-alternatiivi, st olukorda, kus PHEJ-d ei rajata. 0-alternatiive ei ole võimalik hinnata eraldi PHEJ komponentide kaupa, sest PHEJ on tehnoloogiliselt tervik ja ühtegi objekti või tegevust ära jätta ei saa. Tabel 1. KSH käigus käsitletavad PHEJ komponentide alternatiivid Jrk Objekt/tegevus Käsitletavad alternatiivid Märkused nr (PHEJ komponent) 1. Ülemise Üks asukohaalternatiiv Eskiisprojektis analüüsitud veereservuaari (eskiisprojekti järgi C1) asukohaalternatiiv A2 ei ole sobiv asukoht (reaalne), sest see asub olemasoleval aherainekuhjatisel, mida ei ole võimalik piisavalt tihendada, et tagada ülemise veereservuaari stabiilsus. 2. Veereservuaaride Neli alternatiivi: Sõltub ülemise veereservuaari kasulik maht - 500 000 m3 maapealse alustarindi (mäe) - 450 000 m3 kõrgusest (vt p 3). Mida kõrgem on - 400 000 m3 ülemise veereservuaari alustarind - 350 000 m3 („mägi“), seda väiksem on veereservuaaride kasulik maht (vt Joonis 3). 3. Ülemise Neli alternatiivi: Ülemise veereservuaari maapealse veereservuaari - 45 m alustarindi kõrgusest sõltub maapealse - 65 m veereservuaari kasulik maht (vt p alustarindi suhteline - 85 m 2). Kaitseministeerium on kõrgus - kuni 100 m hetkeseisuga lubanud kõrguseks kuni 45 m. Planeeringualal olemasolev aherainemägi on maksimaalselt 60 m kõrgune. 4. Ülemise Neli alternatiivi: Sõltub ülemise veereservuaari veereservuaari - 27 500 000 t maapealse alustarindi (mäe) maapealse - 31 000 000 t kõrgusest (vt p 3). alustarindi materjali - 31 900 000 t kogus (koos teega) - 32 400 000 t 5. Alumise reservuaari Kaks alternatiivi: Alternatiivi 1 täpne asukoht pole paiknemine 1) olemasoleva kaevanduse hetkel välja valitud. Alternatiivi 1 lähedalasuvatesse käsitleb eskiisprojekti variant II. püsivatesse Eskiisprojektis on alternatiivi 2 kambriplokkidesse; sügavus 30 m allpool olemasoleva 2) kaevanduse põrandast kaevanduse põrandat (eskiisprojekti kuni 40 m allapoole jääv variant III). reservuaar (tunnelite süsteem) 6. Vee ärajuhtimine Sademevee iga-aastane Iga-aastane ärajuhitava sademevee süsteemist ärajuhtimine hinnanguliselt hinnanguline kogus moodustab ca 8000–9000 m3/a sademete hulga ja aurumise vahest. (sõltuvalt aastast). Suuremahuliseks hoolduseks Suuremahuliseks hoolduseks vajaliku ärajuhitava vee kogus vajaliku ärajuhitava vee sõltub veereservuaari kasulikust koguse neli alternatiivi: mahust; vt p 2. PHEJ süsteemist - 500 000 m3 kogu vee ärajuhtimine ei ole - 450 000 m3 tavapärane, seda võib ette tulla ca - 400 000 m3 1–2 korda 10 aasta jooksul. - 350 000 m3 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Jrk Objekt/tegevus Käsitletavad alternatiivid Märkused nr (PHEJ komponent) Vesi juhitakse Rannapungerja jõkke. Ärajuhitava vee koguseid hinnatakse lähtuvalt Rannapungerja jõe vastuvõtuvõimest. 8. (Pump)turbiini Koguvõimsus kuni 50 MW; KSH käigus lähtutakse kõigepealt võimsus, MW võimalik on paigaldada 2 maksimaalsest võimsusest. Kui seadet (2 x kuni 25 MW) peaks ilmnema oluline negatiivne keskkonnamõju, siis kaalutakse väiksema võimsusega alternatiive. 9. Alustarindi Neli alternatiivi: 9, 10, 11 ja Aeg sõltub alustarindi aheraine püstitamise aeg 12 aastat kogusest (vt p 4). Ülemise veereservuaari paiknemisel maapealses alustarindis on kaks põhimõttelist alternatiivset võimalust: 1) geomembraaniga tihendatud bassein alustarindi sees või 2) betoonist bassein alustarindi peal. Eelistatum on esimene variant, sest see konstruktsioon on väiksema lekkeohuga, paindlikum võimalike ebaühtlaste vajumiste korral ja väiksemate ehituskuludega. KSH seisukohast on see informatiivne ning puudutab pigem projektlahenduse tehnilist külge, mistõttu KSH käigus neid alternatiive ei võrrelda ega hinnata. DP koostamise käigus kaalutakse võimalust rajada maapealse alustarindi lõunasuunaline külg laugema kaldega ning katta see päikesepaneelidega, et alustarindit maksimaalselt ära kasutada. Lähtudes PHEJ komponentide alternatiividest on PHEJ keskkonnamõju hindamiseks koostatud kaheksa stsenaariumi (vt Tabel 2). Stsenaariumid põhinevad asjaolul, et ülemise veereservuaari maapealse alustarindi suhteline kõrgus, selle rajamiseks vajalik aheraine kogus, veereservuaaride kasulik maht ja alustarindi püstitamise aeg on omavahel seotud ning ühe näitaja muutumisel muutuvad ka teised näitajad. Stsenaariumide koostamisel on lähtutud reaalsetest võimalikest stsenaariumidest. Mõju hinnatakse:  neljale maapealse ehitise stsenaariumile, mille määrab ära rajatise kõrgus, vastavalt 45, 65, 85 ja kuni 100 m;  kahele maa-aluse reservuaari stsenaariumile lähtuvalt selle paiknemisest: 1) kuni 100 m sügavusel (kaevanduse põranda tasapinnast kuni 40 m sügavamal); 2) kaevanduse olemasolevates kambrites (kaevanduse põranda sügavus on 60 m). Sisse on toodud ka maksimaalse stsenaariumi mõiste, eelkõige maapealse rajatise maksimaalse kõrguse (ülemise veereservuaari maapealse alustarindi suhtelise kõrguse) ning maa-aluse veereservuaari maksimaalse sügavuse aspektides. See tähendab, et kui mõju hindamise käigus näiteks selgub, et maa peale 100 m kõrguse alustarindi rajamine on mõju hindamise tulemusena raskendatud/takistatud, siis leitakse uus kõrguspiir, mille korral antud mõjud on optimaalsed (vastuvõetavad). Sama loogika kehtib ka maa-aluse reservuaari sügavusele (vt Tabel 2 stsenaariumid I kuni IV), sest arendaja eesmärk on kasutada maa-alust osa maksimaalselt, eriti olukorras, kus maapealse ehitise kõrguspiirang võib osutuda takistavaks faktoriks. Maksimaalsest koguvõimsusest lähtutakse ka pumpturbiini(de) puhul (st kui 50 MW koguvõimsuse puhul olulist negatiivset keskkonnamõju ei tuvastata, siis ei ole see takistuseks ka madalama koguvõimsusega pumpturbiinide paigaldamisel). 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tabel 2. KSH käigus käsitletavad stsenaariumid Maa-aluse Summee- Stse- Maa-aluse Maapealse Vee- Alustarindi ehitise ritud Aheraine naa- reservuaari ehitise kogus, püstitamise sügavus, kõrguste kogus, t rium asukoht kõrgus, m m3 aeg, aastat m vahe, m Kaevanduse I tasapinnast kuni 100 45 145 500 000 27 500 000 9 sügavamal Kaevanduse II tasapinnast kuni 100 65 165 450 000 31 000 000 10 sügavamal Kaevanduse III tasapinnast kuni 100 85 185 400 000 31 900 000 11 sügavamal Kaevanduse IV tasapinnast kuni 100 kuni 100 200 350 000 32 400 000 12 sügavamal Olemasolevates V 60 45 105 500 000 27 500 000 9 kambriplokkides Olemasolevates VI 60 65 125 450 000 31 000 000 10 kambriplokkides Olemasolevates VII 60 85 145 400 000 31 900 000 11 kambriplokkides Olemasolevates VIII 60 kuni 100 160 350 000 32 400 000 12 kambriplokkides Joonis 3. Illustratiivsed näited maapealse ehitise kõrguse ja veekoguse suhtest (mida kõrgem „mägi“ (vasakpoolsel pildil), seda väiksem maapealne ja maa-alune veereservuaar). Allikas Estonia PHEJ eskiisprojekt 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 4. Seosed asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega 4.1. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)5 ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, ENMAK 2030 üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodsa hinna ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50 %. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Estonia PHEJ on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Estonia PHEJ panustab ühelt poolt taastuvatest energiaallikatest elektri tootmisse ning panustab seega Eesti taastuvenergia sihtide täitmisele. Teisalt käitub pumphüdroelektrijaam võrgu stabiliseerijana, kui näiteks tuuleparkide tootlikkus mingis ajahetkes on madal. Seeläbi panustab Estonia PHEJ varustuskindluse tagamisse. 4.2. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+6 Ida-Viru maakonnaplaneeringus kajastatud tehnilise infrastruktuuri teemaplaneeringu7 kohaselt on seoses tuuleparkide arendamisega Eestis päevakorral vajadus energiasüsteemi hetketarbimist ületava tuulest toodetud elektrienergia akumuleerimisele ning selle hilisemale kasutamisele kallima tipukoormuse katmiseks või/ja tuuleparkide toodangu ebaühtluse paindlikuks kompenseerimiseks. Maakonnaplaneeringu kohaselt on üheks sobivaks tehniliseks lahenduseks pumpelektrijaam, kus energiat salvestatakse vee pumpamisega „liigse“ elektrienergiaga suhteliselt kõrgel asuvasse hoidlasse ja seda toodetakse hoidlast vee suunamisega sobival ajal turbiinidele. Maapealse veehoidlaga pumpelektrijaama jaoks sobivaid kohti on maapinna laugja reljeefi tõttu Eestis vähe. Kuigi maakonnaplaneeringus ei ole otseselt reserveeritud asukohta Estonia kaevanduse maa-alal pumphüdroelektrijaama rajamiseks, on kavandatav tegevus vastavuses maakonnaplaneeringus toodud üldpõhimõttega ehk vajadusega muuhulgas tuuleparkide toodetud elektrienergia akumuleerimise võimaluste kasutuselevõtuks. 4.3. Üldplaneeringud 2017. aasta haldusreformi käigus ühinesid Alutaguse vallaks endised Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna vallad. Kuni uue valla üldplaneeringu kehtestamiseni, kehtib endise Mäetaguse valla osas Mäetaguse Vallavolikogu 26.06.2014 määrusega nr 15 kehtestatud Mäetaguse 5 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 6 Kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278. 7 2016. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringusse on EhSRS § 11 alusel sisse viidud varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa tehniline infrastruktuur“, mis kehtestati Ida-Viru maavanema korraldusega 2013. aastal. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus valla üldplaneering. Mäetaguse valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal üleriigilise tähtsusega Estonia põlevkivimaardla ning elektrijaama rajamise võimalusega ei ole arvestatud. Üldplaneeringus on arvestatud võimalusega, et aherainemäed kujunevad maastikus olulisteks maamärkideks ja vaatekohtadeks. Estonia PHEJ DP ja KSH koostamise ajal on aga menetluses kogu uue Alutaguse valla territooriumi hõlmav üldplaneering, milles on omakorda arvestatud võimalusega pump-hüdroelektrijaama kavandamiseks Estonia kaevanduse alale ning viidatud koostatavale detailplaneeringule ja mõjude hindamise läbiviimisele. Kuni Alutaguse valla üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb arvestada ka kehtiva Mäetaguse valla üldplaneeringuga, mistõttu menetletakse käesolevat detailplaneeringut kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut8. 4.4. Aheraine katastriüksuse detailplaneering Planeeringualast ca 1,3 km edelas paikneval Aheraine kinnistul on 2010. aastal kehtestatud Aheraine katastriüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks oli motoringraja kavandamine läbi tehismägede rajamise. Planeeringuala asub olemasoleva Estonia kaevanduse aherainemäe kõrval. Joonis 4. Aheraine detailplaneeringu ala asukoht (sinisega) PHEJ planeeringuala asukoha (punasega) suhtes Planeeringulahendus näeb ette ala katmist aherainega, et luua võimalused parkimisalade, vaatemäe ja motoradade rajamiseks. Detailplaneeringuga kavandatud moto- ja puhkeala kõrgus maapinnast on 55 meetrit maapinnast, ala kõrgeim punkt 78 meetrit. Mäe kõrgeim punkt asub ala kirdeosas (138 meetrit merepinnast). Motoringrada ei ole Estonia PHEJ DP koostamise ajaks lõplikult välja ehitatud – puudu on haljastus, teepiirded, vaatetorn jms. 8 Lähtuvalt PlanS § 142 lõigetest 2 ja 3 kohaldatakse üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule üldplaneeringu menetlusnõudeid, v.a. koostööle ja kaasamisele. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Asustus Estonia PHEJ planeeringuala paikneb Alutaguse valla (endise Mäetaguse valla haldusterritooriumil). Alutaguse vallas elas rahvastikuregistri andmetel 01.01.2018 seisuga 4920 inimest. Valla elanikkond on tervikuna viimasel kahel aastakümnel olnud kahanev ja vananev. Endise Mäetaguse valla rahvaarv oli 2011. aastal 1746 elanikku, moodustades seega ligikaudu 35% Alutaguse valla elanikest. Planeeringuala ja selle ümbrus on hajaasustatud. Rahvastikutihedus piirkonnas (endise Mäetaguse valla territoorium) on 6,7 in/km2. Suurim asula – Mäetaguse alevik (575 elanikku 2013. aastal) – asub planeeringualast loodes, linnulennult ligikaudu 4 km kaugusel. Joonis 5. Rahvastikutihedus planeeritava ala (rohelisega) ümbruses, 31.12.2011. Allikas: Statistikaamet. Planeeritav ala paikneb Väike-Pungerja külas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 37 inimest. 5.2. Maakasutus Planeeritav maa-ala hõlmab Puistangu (49802:002:0396, sihtotstarve jäätmehoidlamaa 100%) ja osaliselt Estonia tööstusala (49802:002:0450, sihtotstarvetega tootmismaa 75% ja jäätmehoidlamaa 25%) kinnistut. Mõlemad kinnistud on riigi omandis. Kehtiva Mäetaguse valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala täies ulatuses mäetööstusmaa juhtotstarbega alal (vt Joonis 6). Kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kohaselt ümbritsevad planeeritavat ala metsa ja riigimetsa juhtotstarbega alad. Planeeringualast edelasse jääb planeeritav puhke- ja virgestusala (Aheraine detailplaneeringuga kavandatud motoringraja ala). 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 6. Maakasutus planeeritava ala lähiümbruses kehtiva Mäetaguse valla üldplaneeringu kohaselt. PHEJ planeeringuala punasega. Koostamisel oleva Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala tootmismaa ja jäätmehoidla juhtotstarbega alal. Lähimad elamumaa juhtotstarbega maa-alad paiknevad Väike- Pungerja ning Uhe külades. Joonis 7. Maakasutus planeeritava ala lähiümbruses koostamisel oleva Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt. PHEJ planeeringuala punasega. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kehtivate katastriandmete järgi on planeeringuala ümbritsevad alad valdavalt eraomandis ning mõnel juhul ka riigi omandis olevad maatulundusmaad, mille kõlvikulise koosseisu moodustab valdavas osas metsamaa. 5.3. Klimaatilised tingimused Planeeringualale lähim kliimakarakteristikute mõõtmise punkt on Jõhvi meteoroloogiajaam, mis asub planeeringualast linnulennult ligikaudu 15 km kaugusel Jõhvis. Riigi Ilmateenistuse andmetel9 on Jõhvis pikaajaliste (1981–2010) ilmavaatluste põhjal aasta keskmine õhutemperatuur 5,1°C. Ülevaate pikaajalise kuukeskmise õhutemperatuuri jaotusest kuude lõikes annab Joonis 8. Pikaajaline kuukeskmine õhutemperatuur Jõhvis 17 15,5 14,2 Temperatuur, °C 10,2 10,6 5,6 4,4 0 I II -2 III IV V VI VII VIII IX X XI XII -3,6 -5,1 -6 Kalendrikuu Joonis 8. Pikaajaline kuukeskmine õhutemperatuur Jõhvis. Allikas: Riigi Ilmateenistus, seisuga 08.02.2019 Aastakeskmine sademete hulk Jõhvis on 736 mm. Kõige rohkem sajab keskmiselt augustis (103 mm) ning kõige vähem aprillis (32 mm). Pikaajalisest aastakeskmisest sademete jaotusest kuude lõikes annab ülevaate Joonis 9. 9 Riigi ilmateenistus. Kliimanormid. Jõhvi meteoroloogiajaama andmed http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Pikaajaline aastakeskmine sademete hulk Jõhvis Sademete hulk, mm 103 83 81 82 74 65 49 50 45 39 33 32 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Kalendrikuu Joonis 9. Pikaajaline aastakeskmine sademete hulk Jõhvis. Allikas: Riigi Ilmateenistus, seisuga 08.02.2019 Pikaajaliste (1981–2010) vaatluste tulemusel saadud olulisemad Jõhvi piirkonna ilma iseloomustavad kliimakarakteristikud on esitatud Tabel 3. Tabel 3. Olulisemad Jõhvi piirkonna ilma iseloomustavad kliimakarakteristikud. Allikas: Riigi Ilmateenisus, seisuga 08.02.2019 Kliimakarakteristik Väärtus Absoluutne maksimaalne õhutemperatuur 34,6°C Absoluutne minimaalne õhutemperatuur -34,5°C Keskmine maksimaalne õhutemperatuur 8,9 °C Keskmine minimaalne õhutemperatuur 1 °C Sademete ööpäevane maksimum 115,7 mm Aastakeskmine suhteline õhuniiskus 81% Keskmine tuule kiirus 4 m/s Maksimaalne tuule kiirus 28 m/s Keskmine õhurõhk 1004,2 hPa Maksimaalne õhurõhk 1046,3 hPa Minimaalne õhurõhk 942,5 hPa 5.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama asukoha geoloogia ja hüdrogeoloogia on võrreldes enamuse muude aladega hästi läbi uuritud ja teada, sest tegemist Estonia kaevanduse mäeeraldisega (täpsemalt ptk 5.5). Hea ülevaate piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta käsitletaval alal annab OÜ Hendrikson & Ko poolt aastatel 2017–2018 läbi viidud „AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN- 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“10, mida on alljärgnevalt suures osas aluseks võetud. Geoloogiliselt on tegemist Viru lavamaa ja Alutaguse madaliku piirialaga. Pinnakatte paksus on mäeeraldiste alal valdavalt 2–5 m. Paiguti esineb alasid, kus pinnakatte paksus on alla 1 m. Pinnakate koosneb valdavalt alla 3 m paksusest moreenist, mida laiguti katab saviliiv ja liivsavi. Veeriselist liiva esineb Kõnnu oosi piirkonnas ja erineva lagunemisastmega turvast Selisoos, kuid ka õhukese kihina mujal liigniisketel metsaaladel. Ala asub Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Ordoviitsiumi ladestu moodustab karbonaatkivimite kompleks – erineva savikusega lubjakivi ja dolokivi, mis sisaldavad kihtidena savi, metabentoniiti ja põlevkivi. Ladestu paksus suureneb 20 meetrilt ala põhjaosas kuni 100 meetrini lõunaosas. Valdavalt lasuvad mäeeraldiste alal Haljala lademe Idavere (O3id), Jõhvi (O3jh), Keila (O3kl), Oandu (O3on), Rakvere (O3rk) ja kohati Nabala (O3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 40–50 m. Põlevkivi esineb põhiliselt Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademes, mille 15-meetrisest üldpaksusest moodustavad põlevkivikihid ca 4 m. Kõige paksemad ja pindalaliselt väljapeetud põlevkivikihid on koondunud Kukruse lademe alumisse ossa, kus need moodustavad põlevkivi- ja lubjakivikihtide vaheldumise läbi keerulise ehitusega kompleksi, mis kokku moodustab käesoleval ajal kaevandatava tootsa kihindi. Ordoviitsiumi kompleksi all lasuvad Kambriumi ning Vendi liiva- ja savikivimid kogupaksusega 170– 200 m. 5.5. Maavarad ja maardlad Planeeringuala asub Eesti põlevkivimaardla (MRD0000015) Estonia kaeveväljal ning sellel paikneval Estonia kaevanduse mäeeraldisel (vt Joonis 10). Eesti põlevkivimaardla kuulub üleriigilise tähtsusega maardlate hulka11. 10 „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne“, OÜ Hendrikson&Ko, 2016-2018 11 Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/912187 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 10. Planeeringuala paiknemine Estonia kaevanduse mäeeraldisel. Allikas: Maa- ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 15.02.2019 Estonia kaevanduse mäeeraldis alustas tööd 1972. aastal. Kaevandamistööde teostamiseks on kaevandusse rajatud teedevõrk, elektrivarustuse liinid, tuulutus‐ ja veekõrvalduse süsteemid ning pealmaa tehnoloogiline kompleks. Mäetööde elektrivarustus toimub maapinnal ja maa all asuvate elektriliinide kaudu. Allmaakaeveõõntest, paneelidelt läbindatakse 2‐2,5 km tagant maapinnale tuulutusšurfid. Veekõrvalduse tarvis on rajatud pumplad, settetiigid ja veekraavid. Mäeeraldise pindala on 141,6 km2, mäeeraldise teenindusmaa pindala 7,2 km2. Estonia kaevanduse mäeeraldisele on Enefit Kaevandused AS-ile väljastatud kaevandamisluba nr KMIN-054 põlevkivi kaevandamiseks elektrijaamades kütusena kasutamiseks ning toormena õli tootmiseks. Luba kehtib kuni 10.08.2049. Kaevanduse põlevkivi aktiivne tarbevaru 31.12.2017 seisuga on 127415,6 tuhat tonni12. Kaevandamise maksimaalne aastamäär loa kohaselt on 10 miljonit tonni13. Enefit Kaevandused AS prognooside kohaselt ammendatakse Estonia kaevanduse aktiivne põlevkivivaru 15–20 aastaga, misjärel kaevandus suletakse. Kavandatav PHEJ asub Estonia kaevanduse alal, kus on altkaevandamine toimunud. Kaevandamine toimus alal 1970-1980ndatel aastatel. Estonia kaevanduse veel kaevandamata alasid kavandatava tegevuse piirkonnas ei asu, need jäävad kaevanduse kirde-, ida-, kagu-, loode-, lääne- ja edelaosadesse. Ülevaate kaevandatud ning tulevikus veel kaevandatavatest aladest annab Joonis 11. Estonia kaevanduse altkaevandatud alad (planeeringuala asukoht tähistatud rohelise ringiga). 12 Maavaravarude koondbilanss 2017. Kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja- kaardid/Geoloogilised-andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html 13 Kaevandamisluba nr KMIN-054. Kättesaadav: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=24875674&tid=1031&u=20190215133513&r_url= %2F%3Fpage%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20190215133513 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Allikas: AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne. Joonis 11. Estonia kaevanduse altkaevandatud alad (planeeringuala asukoht tähistatud rohelise ringiga). Allikas: AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne. Estonia kaevanduse territooriumil kavandatava PHEJ ala lõunapoolses osas asub põlevkivi rikastamisjääkide ladestamisel tekkinud aherainepuistang. Kujult on tegemist horisontaalse lamepuistanguga, mis paikneb ca 273 ha suurusel maa-alal. Puistangu formeerimine toimub 20 m paksuste kihtidena. Selle käigus toimub aheraine mahalaadimine kallurautodest mööda puistangu nõlva või puistangu horisontaalpinnale, millele järgneb planeerimine buldooserite abil. Aheraine ladustamine puistangusse jätkub kaevanduse töötamise lõpuni. Puistangu maksimaalne kõrgus on 60 m Tegevuse lõppedes aherainet mujale teisaldada kavas ei ole, puistang on plaanis rekultiveerida.14 Planeeringualale kauguselt järgmised mäeeraldised on Ahtme kaeveväljal asuv Ahtme kaevandus (paikneb planeeringuala suhtes ligi 4 km kaugusel kirdes) ja Viru kaeveväljal asuv Viru kaevandus (planeeringualast ligi 6 km kaugusel põhja ja loode suunas). Mõlemad asuvad samuti Eesti põlevkivimaardlal. Maapinna langatused ja kvaasistabiilsus Estonia kaevanduse alal on fikseeritud mitmeid allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi. Langatused toimusid peamiselt 80‐ndatel aastatel, kui katsetati vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et vähendada põlevkivi kadusid. Viimane teadaolev varing toimus 2017. aasta märtsis tingituna geoloogilisest anomaaliast – kaevanduskäikude kohal asuvates laekivimites olevat karstivööndit ei olnud võimalik prognoosida. Varisenud kamberplokkide 14 Projekt C2.-02. Põlevkivi rikastamisjäägihoidla nr 1. Põlevkivikaevandamise AS Estonia kaevandus, 2003 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus kohal ei ole ehitisi ega aktiivse majandustegevusega seotud alasid. Varisenud alade maastik ja lõplik veerežiim võivad välja kujuneda alles peale kaevanduse sulgemist, mil põhjaveetase taastub kaevanduseelsele olukorrale lähedasele tasemele. Laevaringud on toimunud peamiselt kaevanduse keskuse piirkonnas aherainepuistangute all ja kaevevälja põhjaosas Rajaküla ja Pagari küla vahel, neist hiliseima (2008) asukoht on Ohakvere külast põhjapool. Valdavalt on varingud aladel, mis on nõukogude liidu ajal alt kaevandatud, mil rakendati vähendatud tervikutega kaevandamist, kus kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli arvestatud kaks aastat. Elamute, teede, vooluveekogude jne alla on jäetud tugevdatud tervikud. Kavandatava PHEJ alusele alale projekteeritud aherpuistangust tulenevalt projekteeriti seal kaevandamisel (1970-1980ndatel) 2-aastased tervikud. Tegemist on mõõtmetelt väiksemate kui nö igavese püsivusega tervikutega, mille puhul peaks eelduste kohaselt toimuma varing vähemalt mingi osa ulatuses ca 2 aastaga. Kas tänaseks on varing toimunud, ei ole teada. Kuna tegemist osaliselt niiske alaga, siis võib oletada, et varing on osaliselt toimunud. Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis väldib maapinna vajumist ja varinguid. 5.6. Põhja- ja pinnavesi 5.6.1. Põhjavesi Kaevanduste piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud järgmised veekihid: 1. Kvaternaari veekompleks (Vasavere veehaare); 2. Ordoviitsiumi veekompleks (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekiht); 3. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks; 4. Kambriumi-Vendi veekompleks (Voronka veekiht ja Gdovi veekiht); 5. Kristalse aluskorra lõhelise vööndi põhjavesi. Ülevaate põhjaveekogumite levikust piirkonnas annab Joonis 12. Põhjaveekogumite levik piirkonnas. Allikas: AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 12. Põhjaveekogumite levik piirkonnas. Allikas: AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH aruanne. Kvaternaari veekompleks (Q) saab oma vee väga muutliku paksuse ja levikuga setetest. Põhjavesi on vabapinnaline ja veetase mõjutatud ilmastikust. Õhukese pinnakatte tõttu onveekompleks õhuke, valdavalt 2–5 meetrit. Piirkonnas omaette põhjaveekihti ei moodustu, välja arvatud kvaternaarisetetega täitunud ürgorud. Enamuses põhjaveekogumi vaadeldud puurkaevudes on alates 1990. aastast põhjavee tase olnud suhteliselt stabiilneVeetaseme muutused ja veevõtt ei ole olulisel määral põhjustanud soolase või muu vee sissetungi15. KSH raames tuleb seda täpsustada ja hinnata vastavalt tulevastele tegevustele. Vasavere põhjaveekogumi vee kvaliteet jääb seire andmetel kehtestatud nõuete piiridesse. Kogumit ohustavate ainete sisalduste järgi on põhjavee keemiline seisund paranenud. Seda trendi ei tohi kavandatava tegevusega muuta, sest Vasavere põhjaveekogum on tundlik reostuse suhtes. Ordoviitsiumi veekompleksi (O) veerohkus on reeglina ebaühtlane nii pindalaliselt kui läbilõikes, sõltudes vettandvate kivimite (lubjakivi ja dolokivi), lõhelisusest ja karstumusest. Põhjavesi liigub puurkaevudesse lateraalsuunas enamasti 1–2 m paksuste suhteliselt tugevasti lõhestunud karbonaatkivimite vööde kaudu. Keskmiselt annab 15 m paksune ülemine sügavusvahemik ligikaudu poole puuraukude veest. Kaevandusala piirkonnas võib olla lõhelisus kaevandustegevuse tõttu muutunud. Vaadeldaval alal eristatakse Ordoviitsiumi veekompleksis Nabala–Rakvere, Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihte: 15 Eesti Riikliku Keskkonnaseire põhjaveekogumite seire andmete järgi 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus − Nabala–Rakvere veekihi (O3nb-rk) moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi Nabala ja Rakvere lademe lõheline, kavernoosne16, kohati dolomiidistunud ja karstunud lubjakivi. Vett juhtiva kivimikompleksi paksus ulatub 25 meetrini. Veekihi lamamiks on Oandu ja osaliselt ka Keila lademe vett vähe läbilaskev savikas lubjakivi ja mergel. Põhjaveetase lasub 0,3–6,0 m sügavusel maapinnast ning vesi on valdavalt surveta. − Keila–Kukruse veekihi (O3kl-kk) vettandvateks kivimiteks on Keila, Haljala ja Kukruse lademe lõheline ja kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi. Veekihi lasumiks ning lasuvaks veepidemeks on Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel, lamamiks Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe tugevalt savikast ja tihedast lubjakivist koosnev 10–15 m paksune veepide. Vettandvate kivimite paksus on mäeeraldiste piirkonnas ligikaudu 30–40 m, töötavate kaevanduste ja karjääride piirkonnas on veetase alandatud kuni veekihi lamamini. Mäetööde piirkonnas kuivendatakse veekihti, sest selle vesi võtab vahetult osa kaevandusvee moodustamisest. Suletud ja veega täitunud kaevanduste piirkonnas on veekihi põhjavees tõusnud sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus ning üldmineraalsuse väärtus. Esimestel aastatel pärast kaevanduse veega täitumist on põhjavees looduslikust foonist oluliselt kõrgem mineraalide kontsentratsioon, kuid aja jooksul see väheneb kordades. Kui veetase ise taastub võrdlemisi kiiresti, siis vee keemilise koostise taastumine on väga keeruline ja pikaajaline protsess. − Lasnamäe–Kunda veekiht (O23ls-kn) koosneb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lubjakividest ja dolokividest. Estonia kaevanduse mäeeraldise piirkonnas lasub veekiht 70–130 m sügavusel maapinnast. Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Volhovi lademe Leetse kihistu savikas glaukoniitlubjakivi ja -liivakivi, samuti Varangu lademe savi ja Pakerordi lademe argilliit. Põhjavesi on valdavalt surveline, veetaseme lasumissügavus on kuni 25 m, põlevkivikaevanduste mõjupiirkonnas võib veetase paikneda sügavamal. Pärast kaevandustegevuse lõppemist võib piirkonna veetase tõusta. Nabala–Rakvere, Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihid moodustavad Ordoviitsiumi veekompleksi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi. Selle veetase on vaatluskaevudes pikaajaliselt olnud stabiilne või alates aastast 2010 languses. Kogumi koguseline seisund on halb. Põhjaveekogumi keemilise seisundi kvaliteediklass 2016. aasta seireandmete põhjal on halb, kuid stabiilne ja veekihile omane. 2017. aasta andmete alusel pole kogumi kvaliteediklass muutunud. Veekogum on füüsiliselt muudetud, enam kui neljandik põhjaveekogumi alast on karjääride ja kaevanduste poolt läbi kaevandatud, tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega põhjaveekiht. Kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus, mis mõjutab mitmel juhul pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme, sõltuvalt piirkonna geoloogilisest ehitusest. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid. Sulfaadid ilmuvad põhjavette ja kaevandusvette kaevise koostisse kuuluva püriidi (FeS2) oksüdeerumise tulemusena. Olulisimad põhja- ja pinnavee kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikuala põhjaosas olevate pärandreostuskollete olemasoluga. Tänapäeval kasutatav põlevkivi kaevandamise tehnoloogia on varasemaga võrreldes oluliselt keskkonnasäästlikum. Kaevanduste mäetööde lõpetamise järgselt täituvad kaeveõõned põhjaveega ja põhjavee tase taastub kaevandamiseelsele looduslikule põhjaveetasemele lähedasele tasemele. Ordoviitsiumi kompleksi all lasuvad Kambriumi ning Vendi liiva- ja savikivimid kogupaksusega 170– 200 m. Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogumi paksus on valdavalt vahemikus 20–30 m. Sügavus maapinnast suureneb 10–20 meetrilt Põhja-Eesti klindil kuni 130 meetrini Peipsi järve ääres. 16 Kavern – kivimis esinev tühik; kavernoosne – kaverne omav, kavernidega, tühikuline. Allikas: Eesti keele seletav sõnaraamat (vaadatud 13.03.2019) 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kompleks toitub Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist läbi Ordoviitsiumi veepideme nõrgunud veest ja ürgorgude kohal läbi kvaternaarisetete infiltreeruvast sademeveest. Põhjaveekogumi seires olevates puurkaevudes on põhjaveetase olnud kas stabiilne, langenud või tõusnud. Põhjaveetaseme languse põhjuseks on veevõtu suurenemine piirkonnas ja Ordoviitsiumi põhjaveekihtide kuivendamine Estonia ja Viru kaevanduse poolt. Ordoviitsiumi veekihtide kuivendamise tõttu on vähenenud Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogumi toitumine. Põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonna koguseline seisund on hea, kuid ohustatud. 2016. aastal võetud veeproovide andmetel oli põhjaveekogumi põhjavee keemiline koostis stabiilne. Kogumi Ida-Eesti vesikonnas keemilise seisundi kvaliteediklass on hea. Kambriumi–Vendi põhjaveekogum on esindatud liivakivide, aleuroliitide ja savidega, mille kogupaksus ulatub 100–120 meetrini. Põhjaveekogumis on Voronka veekiht ja Gdovi veekiht eraldatud Kotlini veepidemega. − Voronka veekihi koguseline seisund on seiretulemuste järgi hea. Suuremates veehaaretes on veevõtt vähenenud. Selle tulemusena on põhjavee survepind tõusnud, mis tähendab põhjaveevaru taastumist ja veekihtide koguselise seisundi paranemist. Kuigi Voronka ja Gdovi veekihid on eraldatud Kotlini veepidemega, võib olukorras, kus intensiivse veevõtu tõttu on Voronka survepind madalamal kui Gdovi survepind, Gdovi kihi soolakam põhjavesi avaldada mõju Voronka kihi keemilisele koostisele Cl-- ja Na+-ioonide sisalduse suurenemise näol. Koguselise seisundi seire puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase või muu vee sissetungi. Voronka kihi keemilise seisundi kvaliteediklass on hea. Gdovi veekihi koguselise seisundi ülevaateseire kõikides vaatluskaevudes on põhjaveetase pikaajaliselt olnud tõusva trendiga. Koguseline seisund on seiretulemuste järgi hea. Keemilise seisundi kvaliteediklass on hea. Ülevaate piirkonna hüdrogeoloogilisest läbilõikest annab Joonis 13. Sügavamate veekihtide kvantitatiivset ja kvalitatiivset seisundit põlevkivi kaevandamine enam otseselt ei mõjuta ning seetõttu ei ole käesolevas peatükis nende veekomplekside detailset hüdrogeoloogilist kirjeldust esitatud. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 13. Skemaatiline hüdrogeoloogiline läbilõige Peipsi järvest Soome laheni. Allikas: Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine, Eesti Geoloogiakeskus 2010 5.6.2. Pinnavesi Alljärgnevalt on toodud Keskkonnaregistri andmetel17 planeeringuala piirkonda jäävate pinnaveekogude kirjeldused. Kõik kirjeldatud pinnaveekogud kuuluvad Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda. Rannapungerja jõgi Rannapungerja jõgi (VEE1058700) saab alguse Alutaguse vallast Atsalama külast18 ning suubub Rannapungerja külas Peipsi järve. Jõe pikkus on 54,5 km, koos lisaharudega 63 km. Valgala pindala on 594,6 km2. Jõgi läbib Estonia kaevanduse territooriumi, sh kinnistut 49802:002:0450, mille põhjanurgas paikneb planeeringuala. Muuhulgas läbib jõgi planeeringuala lääneserva (vt Joonis 14Tõrge! Ei leia viiteallikat.). 17 Keskkonnaregister, seisuga 08.02.2019 18 Arendaja andmetel saavat Rannapungerja jõgi reaalselt alguse Estonia kaevanduse territooriumilt (kinnistult 49802:002:0450). Objekti asukoha ja ümbrusega tutvumise käigus tuleb täpsustada, millises seisus on Rannapungerja jõgi lõigus lähtest Atsalama külas kuni Estonia Kaevanduse tootmisterritooriumini. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 14. Planeeringuala paiknemine piirkonna veekogude ja nende piiranguvööndite suhtes. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, seisuga 11.02.2019 Rannapungerja jõgi on avalikult kasutatav veekogu, millel on kallasrada laiusega 4 m. Jõele on kehtestatud järgmised piiranguvööndid: kalda piiranguvöönd ulatusega 100 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 50 m ja veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Piiranguvööndid ulatuvad planeeringualale (vt Joonis 14Tõrge! Ei leia viiteallikat.). 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Rannapungerja jõgi kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu19 (vt Tabel 4). Tabel 4. Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolu lõigud Rannapungerja jõel Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu lõigu Vald alguspunkti kirjeldus lõpp-punkti kirjeldus pikkus, km Mäetaguse jõe suue Uhe peakraavi suue 10,90 Väike-Pungerja ja Atsalama küla Alutaguse Atsalama küla, jõe ametlik lähe 2,91 ühispiirist 0,05 km vastuvoolu Arendaja sõnul on Estonia kaevandusega piirneva Rannapungerja jõe ülemjooksu näol tegemist vana jõesängiga, kus tavapäraselt veevoolu ei esine. Küll tuvastati vee olemasolu suurvee ajal 2019. a märtsis (vt Foto 1). Rannapungerja jõe sängi paiknemine planeeringualal ja tegelik olukord tuleb välja selgitada detailplaneeringu koostamise raames teostatavate topoloogiliste mõõdistuste käigus. Foto 1. Rannapungerja jõe säng Estonia kaevanduse territooriumiga piirneval ülemjooksul, seisuga 26.03.2019 19 Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/306112018001 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Nimetud tehisjärved Üks nimetu tehisjärv (VEE2034770) asub Alutaguse vallas Atsalama külas ja jääb planeeringualast ligikaudu 850 m kaugusele kirdesuunas (vt Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Järve veepeegli pindala on 1,2 ha ja kaldajoone pikkus 475 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Järvele on kehtestatud järgmised piiranguvööndid: kalda piiranguvöönd ulatusega 50 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 25 m ja veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Teine nimetu tehisjärv (VEE2034760) asub samuti Alutaguse vallas Atsalama külas. Järv jääb planeeringualast ligikaudu 810 m kaugusele kirdesuunas (vt Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Järve veepeegli pindala on 0,9 ha, kaldajoone pikkus 625 m. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga. Järvele on kehtestatud järgmised piiranguvööndid: kalda piiranguvöönd ulatusega 50 m, ehituskeeluvöönd ulatusega 25 m ja veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Raudi kanal Raudi kanal (Raudi jõgi, VEE1063600) saab alguse Alutaguse vallas Kalina külast ja suubub Kurtna maastikukaitsealal Nõmme järve. Jääb planeeringualast ligi 1 km kaugusele kirde suunas (nimetute tehisjärvede lähedusse) ja ida suunas (vt Tõrge! Ei leia viiteallikat.). Kanali pikkus on 24,1 km, koos lisaharudega 24,2 km. Valgala pindala on 72 km2. Raudi kanal on avalikult kasutatav veekogu, millel on kallasrada laiusega 4 m. Kanalile on kehtestatud veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Raudi kanali üks lõik kuulub riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu20 (vt Tabel 5). Tabel 5. Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolu lõigud Raudi kanalil ja Uhe peakraavil Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu lõigu Veekogu pikkus, Vald nimetus alguspunkti kirjeldus lõpp-punkti kirjeldus km Jõhvi–Tartu–Valga mnt Estonia kaevanduse truubist 0,23 km vs, kohaliku Raudi kanal raudtee sillast 1,29 km 7,06 tee nr 4980003 (Jõetaguse) vastuvoolu truubi väljavool Alutaguse Mäetaguse–Jõe tee truubi Jõhvi–Tartu–Valga mnt truubi Uhe väljavoolust 0,26 km voolu sissevoolust 1,34 km 5,77 peakraav suunas vastuvoolu Uhe peakraav Uhe peakraav (VEE1058800) saab alguse Alutaguse vallas Atsalama külast ja suubub Sõrumäe külas Rannapungerja jõkke. Planeeringualast kulgeb kraav kõige lähemalt selle alguskohas, mis jääb ligi 1,6 km kaugusele põhja suunas. Edasi kulgeb kraav planeeringuala suhtes läänes, jäädes planeeringualast üle 3 km kaugusele. Kraavi pikkus on 12,2 km ja valgala pindala 25,5 km2. Uhe peakraav ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Peakraavile on kehtestatud veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Uhe peakraavi üks lõik kuulub riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu21 (vt Tabel 5). 20 Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/306112018001 21 Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/306112018001 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tüpoloogilise kuuluvuse VDR järgi on tegemist tugevasti muudetud veekoguga. Jõuga peakraav Jõuga peakraav (VEE1058900) saab alguse Alutaguse vallas Väike-Pungerja külas Estonia kaevanduse alalt (kinnistu 49802:002:0450) ning suubub Jõuga külas Rannapungerja jõkke. Jääb planeeringualast kagusuunas ligi 2 km kaugusele. Peakraavi pikkus on 6,8 km (koos lisaharudega), valgala pindala on 29,9 km2. Jõuga peakraav on avalikult kasutatav veekogu, millel on kallasrada laiusega 4 m. Kraavile on kehtestatud veekaitsevöönd ulatusega 10 m. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Jõuga peakraav kategoriseeritud tugevasti muudetud veekoguks (TMV)22. Põhjuseks suuresti pikaajaline kaevandustegevuse mõju (kraavi on kasutatud kaevandusvee ärajuhtimiseks). 5.7. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.23 Planeeringuala piirkonnas (5 km raadiuses) ei ole püsielupaiku ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Lähimaks on Ratva metsise püsielupaik, mis asub 5,5 km kaugusel läänes. Kohaliku tasandi kaitstavaid objekte piirkonnas ei ole. Ülevaate planeeringuala paiknemisest kaitstavate loodusobjektide suhtes annab Joonis 15. 22 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/ida- eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf 23 Looduskaitseseadus, § 4; https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008?leiaKehtiv 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 15. Planeeringuala paiknemine kaitstavate loodusobjektide suhtes. Allikas: Maa- ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, seisuga 11.02.2019 5.7.1. Kaitsealad Planeeringualale lähimad kaitsealad on Alutaguse rahvuspark ja Uhe kaasik24. Alutaguse rahvuspark Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669) alad paiknevad planeeringualast lääne, kagu ja loode suunas. Tüübilt on tegemist kaitsealaga, mille eesmärk on kaitsta Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa ja rannikumaastike loodust ning kultuuripärandit. Alutaguse rahvuspargis kehtivad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku maastikukaitseala piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2021. aasta 1. jaanuarini.25 Planeeringualale lähemal paiknevad järgmised rahvuspargi osad: Mäetaguse maastikukaitseala (2,7 km kaugusel loodes), Jõuga maastikukaitseala (4,6 km kaugusel kagus), Selisoo looduskaitseala (4,9 km kaugusel läänes) ja Muraka looduskaitseala (6,6 km kaugusel läänes). Teised rahvuspargi osad paiknevad kavandatavast tegevusest enam kui 7 km kaugusel, mistõttu ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks neid alasid mõjutada. Lähim rahvuspargi ala (endine Mäetaguse maastikukaitseala) jääb planeeringualast ligi 2,7 km kaugusele loodesse. Järgnevalt on toodud planeeringualale lähemal paiknevate rahvuspargi osade kaitse-eesmärgid.  Jõuga maastikukaitseala (KLO1000659) jääb planeeringualast 4,6 km kaugusele kagu suunas. Ala eesmärk on kaitsta: 24 Keskkonnaregister, seisuga 11.02.2019 25 https://kaitsealad.ee/est/kaitsekord-19; vaadatud 11.03.2019 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus - metsa- ja veeökosüsteeme, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning Jõuga ja Kõnnu oosistikke; - elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060); - kaitsealuseid linnuliike must-toonekurge (Ciconia nigra) ja karvasjalg-kakku (Aegolius funereus) ning nende liikide elupaiku; - kaitsealuseid taimeliike lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum), väikest käopõlle (Listera cordata), soohiilakat (Liparis loeselii), harilikku sookäppa (Hammarbya paludosa) ja lääne- mõõkrohtu (Cladium mariscus) ning nende liikide elupaiku. Jõuga maastikukaitseala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 31.08.2017 määrusega nr 138 „Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskiri“26. Jõuga maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Jõuga loodusala, RAH0000167; vt ptk 6.1.3).  Mäetaguse maastikukaitseala (KLO1000221) jääb planeeringualast 2,7 km loode suunas. Ala eesmärk on kaitsta: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), puisniidud (6530*), vanad laialehised metsad (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (sürjametsad) (9060); - nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud järgmisi liike- karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik. Mäetaguse maastikukaitseala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 11.05.2006 määrusega nr 106 „Mäetaguse maastikukaitseala kaitse-eeskiri“27. Mäetaguse maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Mäetaguse loodusala, RAH0000166; vt ptk 6.1.3).  Selisoo looduskaitseala (KLO1000639) paikneb planeeringualast 4,9 km kaugusel lääne ja edela suunas. Ala eesmärk on kaitsta: - Selisood ja sellega piirnevaid metsaalasid ning kaitsealuste liikide elupaiku; - liike, mida linnudirektiiv nimetab I lisas. Need on metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola); - linnudirektiivi lisas nimetamata kaitsealuseid liike. Need on rabapüü (Lagopus lagopus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja heletilder (Tringa nebularia); - elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, looduslikus seisundis rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Selisoo looduskaitseala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 97 „Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskiri“28. Selisoo looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Selisoo loodusala, RAH0000543; Muraka linnuala, RAH0000158; vt ptk 6.1.3). 26 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092017014 27 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/1028072?leiaKehtiv 28 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015001 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Muraka looduskaitseala (KLO1000536) jääb planeeringualast 6,6 km kaugusele läände. Ala eesmärk on kaitsta: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud järgmiste liikide isendite elupaiku: harilik lendorav (Pteromys volans*), ebasüsik (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Muraka looduskaitseala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrusega nr 135 „Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri“29. Muraka looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade hulka (Muraka loodusala, RAH0000543; Muraka linnuala, RAH0000158; vt ptk 6.1.3). Uhe kaasik Uhe kaasik (KLO1200197), mis jääb planeeringualast ligi 1,3 km kaugusele loode suunas. Tüübilt on tegemist kaitsealaga, mille eesmärk on kaitsta Uhe külas karjamaa künkal asuvat puistut. 5.7.2. Hoiualad Atsalama hoiuala (KLO2000056) jääb planeeringualast ligikaudu 1,8 km kaugusele põhja suunas. Hoiuala eesmärk on kaitsta EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud järgmisi elupaigatüüpe: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja puiskarjamaad (9070). Atsalama hoiuala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrusega nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas“30. Atsalama hoiuala on kaitstav ka Natura 2000 võrgustiku alana (Atsalama loodusala, RAH0000165); vt ptk 6.1.3. 5.7.3. Kaitstavad looduse üksikobjektid Lähim kaitstav looduse üksikobjekt jääb planeeringualast ligi 5 km kaugusele (Sõrumäe männid, KLO4000641), asukohaga Alutaguse vallas, Sõrumäe külas. Muud kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad veelgi kaugemale. 5.7.4. Kaitsealused liigid Kaitsealuste liikide leiukohti planeeringualal ja selle lähiümbruses (1,5 km raadiuses) registreeritud ei ole. Lähim kaitsealuse liigi hiireviu (III kaitsekategooria liik) leiukohad jäävad planeeringualast 2 km kaugusele itta ja 2,3 km kaugusele kagusse. Ligikaudu 3 km kaugusele jäävad III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide harilik ungrukold, kahar parthein ja sulgjas õhik leiukohad. Küll jääb mitmete kaitsealuste liikide püsielupaiku ja leiukohti Rannapungerja jõe äärde, kuhu on plaanis suunata kavandatava PHEJ veed. Jõe ääres esineb kaitsealuseid liike lõigul Mäetaguse jõega 29 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12828754 30 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/896471 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus ristumisest (planeeringualast linnulennult umbes 14 km kaugusel) kuni Peipsi järve suubumiseni. Nimetatud lõigul jääb jõe äärde nii I, II kui III kaitsekategooria liikide püsielupaiku ja leiukohti, sh läbib jõgi Rannapungerja külas enne Peipsi järve suubumist II kaitsekategooria liigi leiukohta. Antud liikidest ei seostu siiski ükski jõe veeelupaikadega ning seega pole neile mõjude avaldumine võimalik. 5.8. Taimestik ja loomastik 5.8.1. Taimestik Planeeringuala PHEJ maapealsete rajatiste võimalike asukohtade ala lõunapoolsele osale jääb aherainepuistang, mille näol on tegemist taimestumata ning kunstliku pinnaga. Põhjapoolses osas on raadatud ala, millelt ca 10 aasta eest raiutud mets. Nüüdseks on ala taas spontaanselt kattunud suuremas osas võsa ja lehtmetsa noorendikuga. Olulist looduslikku väärtus ala taimkate ei oma. Looduslikke elupaigatüüpe ja muid väärtuslikke taimekooslusi planeeringualale ja kavandatava tegevuse mõjualasse ei jää. Planeeringualale lähim vääriselupaik on angervaksa kasvukohatüüpi kuuluv mets (VEP000134), mis jääb planeeringualast ligi 1,5 km kaugusel edela suunas (asukohaga Alutaguse vallas, Uhe külas). 5.8.2. Loomastik Planeeringuala osas, mida katab aherainepuistang, puuduvad loomastikule sobivad elupaigad. Ala põhjaosas raadatud alal, kus kasvab noor lehtmets ja võsa, pole samuti väärtuslikke loomastiku elualasid, kuid tõenäoliselt pakub ala toitumispaiku sõralistele, eeskätt metskitsele ja põdrale. Ilmselt võib ala pakkuda elupaiku ka rebasele ja kährikule, valge- ja halljänesele ning mitmetele pisiimetajatele. Siiski on imetajafauna alal eeldatavalt suhteliselt vaene. Tõenäoliselt ei paku ala väärtuslikke elupaiku ka linnustiku jaoks. PHEJ alalt lähtuva liigvee ning rajamise etapis väljapumbatava põhjavee eesvooluks on Rannapungerja jõgi. Jõe ja selle elustiku seisund on ülemjooksul kesine, sest jõgi ajuti kuivab. Kesk- ja alamjooksul on seisund parem ning kokku on registreeritud järgmiste kalaliikide esinemine: teib, turb, säinas, lepamaim, rünt, viidikas, tippviidikas, trulling, luts, ahven, koha kiisk võldas (2009. ja 2010. aasta hüdrobioloogilise seire andmetel). Suurem osa neist liikidest esineb põhiliselt jõe alamjooksul, kus kalastiku seisund on hea. Keskjooks on liigivaesem ning jõe elustik on enam mõjutatud jõkke juhitavast kaevandusveest. 5.9. Rohevõrgustik Rohevõrgustik planeeringuala piirkonnas on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+. Maakonnaplaneeringuga on täpsustatud rohevõrgustiku piire ning laiendatud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratud võrgustikku planeeringuala piirkonnas olulisel määral, lähtudes nii maakonna arengu kui ka rohevõrgustiku sidususe ja edaspidise toimimise vajadusest31. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala põhjapoolne puistanguga katmata ja taimestikuga osa rohevõrgustiku alale. Maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatakse koostatava Alutaguse valla üldplaneeringuga32. Koostatava üldplaneeringuga eemaldatakse rohevõrgustiku 31 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/278. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030- 32 Kobras AS (2019). Kättesaadav: http://www.alutagusevald.ee/documents/12278831/22673777/Alutaguse+valla+%C3%BCldplaneering_02.02. 2019_avalikule+v%C3%A4ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec88f5fcbfab?version=1.0 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus tugialade seast turbatööstuse- ja mäetööstusemaad, sest nende alade puhul on tegemist suurte tehislike keskkondadega, kus ei ole võimalik elurikkust säilitada ning tagada liikide ja elupaikade sidusat võrgustikku33. Seoses sellega jääb käsitletav planeeringuala rohevõrgustikust välja, kuid ala põhja- ja idaosa hakkab külgnema rohelise koridoriga (vt Joonis 16). Joonis 16. Planeeringuala paiknemine rohevõrgustiku suhtes koostatava Alutaguse valla üldplaneeringu järgi. Allikas: Alutaguse valla üldplaneering 2019 (avaliku väljapaneku versioon) Koostatav Alutaguse valla üldplaneering sätestab, et kavandatavate tegevuste puhul tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine. Selleks sätestab koostatav üldplaneering (ptk 12) rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused, millest tuleb Estonia PHEJ kavandamisel juhinduda. 5.10. Kultuuripärand 5.10.1. Kultuurimälestised Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel ei asu planeeringualal ja selle vahetus läheduses riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi. Planeeringualale lähimad – kuni 3 km kaugusel asuvad – kultuurimälestised on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 6). Ülejäänud kultuurimälestised jäävad planeeringualast enam kui 3 km kaugusele.34 33 Kobras AS (2019). Alutaguse valla üldplaneering (avalikul väljapanekul kuni 06.03.2019). Kättesaadav: http://www.alutagusevald.ee/documents/12278831/22673777/Alutaguse+valla+%C3%BCldplaneering_02.02. 2019_avalikule+v%C3%A4ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec88f5fcbfab?version=1.0 34 Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 11.02.2019 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tabel 6. Kultuurimälestised planeeringuala piirkonnas. Allikas: Allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 25.02.2019 Kultuurimälestise Registri- Asukoht Mälestise liik Kaugus nimetus number planeeringu- alast Asulakoht 9134 Uhe küla arheoloogia- ca 2 km lääne mälestis suunas Koltsina kõrtsihoone, 13979 Rajaküla ehitismälestis ca 2,4 km loode 19. saj suunas Kultusekivi 9133 Rajaküla arheoloogia- ca 2,8 km loode mälestis suunas Asulakoht 9124 Atsalama küla arheoloogia- ca 2,6 km põhja mälestis suunas Kultusekivi 9125 Atsalama küla arheoloogia- ca 2,2 km põhja mälestis suunas Ülevaate planeeringuala paiknemisest kultuurimälestiste suhtes annab Joonis 17. Joonis 17. Planeeringuala paiknemine kultuurimälestiste suhtes. Allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 25.02.2019 5.10.2. Pärandkultuuriobjektid Planeeringuala piirkonnas on registreeritud hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. Pärandkultuuriobjektideks on muuhulgas loetud ka mõned Estonia kaevanduse tegevuse tagajärjel tekkinud maastikuelemendid ja rajatised: Estonia kaevanduse aherainemäed (asub osaliselt planeeringualal), Estonia kaevanduse langala ning Estonia kaevanduse settebasseinid. Planeeringuala paiknemine pärandkultuuriobjektide suhtes vt Joonis 18. 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 18. Planeeringuala paiknemine pärandkultuuriobjektide suhtes. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 25.02.2019 5.11. Tehniline taristu 5.11.1. Veevarustus (puurkaevud) Andmed puurkaevude kohta pärinevad Keskkonnaregistrist35. Keskkonnaregistri andmetel ei asu planeeringualal ja selle vahetus läheduses puurkaeve. Lähimad puurkaevud asuvad kinnistul 49802:002:0450 (mille põhjanurgas paikneb ka planeeringuala) ning sellega kagust külgneval kinnistul 22901:002:0260. Kinnistul 49802:002:0450 paiknevad puurkaevud olmevee saamiseks:  PRK0005967 (passi nr 3/1924), jääb planeeringualast ligi 1 km kaugusele kagu suunas. Kaevu sügavus on 103 m ja sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Põhjavesi võetakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist (O-Ca);  PRK0009096 (passi nr 6481), jääb planeeringualast ligi 1,3 km kaugusele kagu suunas. Kaevu sügavus on 135 m ja sanitaarkaitseala ulatus 50 m. Põhjavesi võetakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist (O-Ca);  PRK0002656 (passi nr 2034/1), jääb planeeringualast ligi 1,4 km kaugusele kagu suunas. Kaevu sügavus on 288 m ja sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Põhjavesi võetakse Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist (V2vr);  PRK0005968 (passi nr 4/1977), jääb planeeringualast ligi 1,5 km kaugusele kagu suunas. Kaevu sügavus on 130 m ja sanitaarkaitseala ulatus 50 m. Põhjavesi võetakse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumist (O-Ca); 35 Keskkonnaregister, seisuga 13.02.2019 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus PRK0002657 (passi nr 1933), jääb planeeringualast ligi 1,5 km kaugusele kagu suunas. Kaevu sügavus on 290 m ja sanitaarkaitseala ulatus 50 m. Kaevu näol on ühtlasi tegemist põhjavee seirejaamaga (SJA0607000). Põhjavesi võetakse Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist (V2vr).Arendajal puuduvad andmed Keskkonnaregistris registreeritud puurkaevu nr PRK0009096 kohta. Puurkaevu olemasolu ja registris toodud andmeid täpsustatakse arendajaga KSH aruande koostamise käigus. Kinnistul 22901:002:0260 on registreeritud järgmised hüdroloogilisteks uuringuteks mõeldud puurkaevud:  PRK0003007 (passi nr 5065), jääb planeeringualast ligi 1,2 km kaugusele kagu suunas. Mõeldud hüdroloogilisteks uuringuteks. Kaevu sügavus on 90 m;  PRK0019264 (passi nr 5065-C), jääb planeeringualast ligi 1,3 km kaugusele kagu suunas. Mõeldud hüdroloogilisteks uuringuteks. Kaevu sügavus on 90 m; PRK0019265 (passi nr 5065-B), jääb planeeringualast ligi 1,3 km kaugusele kagu suunas. Mõeldud hüdroloogilisteks uuringuteks. Kaevu sügavus on 63,8 m. Kõikide eeltoodud kaevude põhjavesi võetakse Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist (O). Arendaja info kohaselt on eeltoodud uuringupuurkaevude näol tegemist sama puurkaevuga. Vajadusel täpsustatakse puurkaevude andmeid arendajaga KSH aruande koostamise käigus. Planeeringualast väljaspool asuvatest kuni 3 km kaugusele jäävatest puurkaevudest annab ülevaate 73 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tabel 7. 42 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tabel 7. Planeeringualast väljaspool, kuni 3 km raadiuses paiknevad puurkaevud. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga 11.02.2019; Alutaguse valla ÜVK arendamise kava 2018-2030 (koostamisel) Koordinaadid Kaugus Sanitaar- Registri- Passi Sügav Põhjavee- Tüüp Asukoht planeeringu- kaitseala kood nr X Y us, m kogum alast (ca) ulatus, m Ordoviitsiumi Hüdroloogiliseks Atsalama küla, Ida-Viru uuringuks 1,5 km põhja PRK0004015 5508 Kaasiku kinnistu 6571081 692891 13 põlevkivibasseini - (seirejaam suunas 49802:002:0326 põhjaveekogum SJA5818000) (O) Ordoviitsiumi- Atsalama küla, Olmevee 1,8 km kagu Kambriumi PRK0017340 - Kaevu kinnistu 6571081 692891 120 50 saamiseks suunas põhjaveekogum 49802:002:0578 (O-Ca) Ordoviitsiumi Atsalama küla, 1,8 km Ida-Viru Hüdroloogiliseks PRK0019263 5509 Lustimõisa kinnistu 6570996 692964 kaugusele 71,7 põlevkivibasseini - uuringuks 49802:002:0075 põhja suunas põhjaveekogum (O) Olmevee Ordoviitsiumi- saamiseks Uhe küla, Möldri 2,2 km edela Kambriumi PRK0020961 K-88- (ühisveevärk; kinnistu 6567778 690957 127 10 suunas põhjaveekogum 04 Alutaguse 49802:002:0281 (O-Ca) Haldus OÜ) Ordoviitsiumi Ohakvere küla, Ida-Viru Olmevee 2,2 km kirde PRK0021351 Pk-7- Männi kinnistu 6571122 694374 97,5 põlevkivibasseini 50 saamiseks suunas 05 22901:002:0179 põhjaveekogum (O) Olmevee Ordoviitsiumi- saamiseks Atsalama küla, 2,3 km loode Kambriumi PRK0009023 6622 (ühisveevärk; Pumbamaja kinnistu 6571274 691987 130 50 suunas põhjaveekogum Alutaguse 49802:002:0272 (O-Ca) Haldus OÜ) 43 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Koordinaadid Kaugus Sanitaar- Registri- Passi Sügav Põhjavee- Tüüp Asukoht planeeringu- kaitseala kood nr X Y us, m kogum alast (ca) ulatus, m Olmevee Ordoviitsiumi- saamiseks Atsalama küla, 2,3 km loode Kambriumi PRK0009024 6627 (ühisveevärk; Pumpla kinnistu 6570936 691338 121 50 suunas põhjaveekogum Alutaguse 49802:002:0274 (O-Ca) Haldus OÜ) Olmevee Ordoviitsiumi- saamiseks Ohakvere küla, Miku 2,8 km kirde Kambriumi PRK0055889 - (ühisveevärk; kinnistu 6570562 695755 135 50 suunas põhjaveekogum Alutaguse 22901:002:0001 (O-Ca) Haldus OÜ) Ordoviitsiumi Väike-Pungerja küla, Ida-Viru Olmevee 2,9 km edela PRK0005902 - Kopli kinnistu 6565596 691705 24 põlevkivibasseini 50 saamiseks suunas 49802:002:0204 põhjaveekogum (O) Olmevee Ordoviitsiumi- Väike-Pungerja küla, K-82- saamiseks (ei 3 km edela Kambriumi PRK0020871 Muruoja kinnistu 6565508 691369 127 10 04 ole enam suunas põhjaveekogum 49802:002:0346 kasutuses36) (O-Ca) Ordoviitsiumi- Ohakvere küla, Olmevee 2 km ida Kambriumi PRK0030690 - Sarve kinnistu 6568695 695762 107 50 saamiseks suunas põhjaveekogum 22901:002:0251 (O-Ca) Ordoviitsiumi Hüdroloogiliseks Väike-Pungerja küla, Ida-Viru uuringuks 2,4 km edela PRK0012301 8415 Oja kinnistu 6566772 691125 101,4 põlevkivibasseini - (seirejaam suunas 49802:002:0790 põhjaveekogum SJA0819000) (O) Väike-Pungerja küla, Ordoviitsiumi Hüdroloogiliseks 2,4 km edela PRK0004005 5504 Oja kinnistu 6566772 691121 18,9 Ida-Viru - uuringuks suunas 49802:002:0790 põlevkivibasseini 36 Alutaguse valla ÜVK arendamise kava 2018-2030 (koostamisel), ptk 4.4.1 44 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Koordinaadid Kaugus Sanitaar- Registri- Passi Sügav Põhjavee- Tüüp Asukoht planeeringu- kaitseala kood nr X Y us, m kogum alast (ca) ulatus, m (seirejaam põhjaveekogum SJA2301000) (O) Ordoviitsiumi Hüdroloogiliseks Uhe küla, Kõdari Ida-Viru uuringuks 2,5 km lääne PRK0003005 5500 kinnistu 6567572 690506 18,5 põlevkivibasseini - (seirejaam suunas 49802:002:0318 põhjaveekogum SJA6951000) (O) Ordoviitsiumi Hüdroloogiliseks Uhe küla, Kõdari Ida-Viru uuringuks 2,5 km lääne PRK0003006 5501 kinnistu 6567593 690489 70 põlevkivibasseini - (seirejaam suunas 49802:002:0318 põhjaveekogum SJA6951000) (O) Ordoviitsiumi Atsalama küla, Otri Ida-Viru Hüdroloogiliseks 2,8 km ida PRK0003002 976 kinnistu 6571662 691593 18 põlevkivibasseini - uuringuks suunas 49802:002:0079 põhjaveekogum (O) Ülejäänud puurkaevud jäävad planeeringualast enam kui 3 km kaugusele. Teadaolevalt toimub planeeringuala ja selle lähiümbruse veevarustus piirkaevude baasil (eraldiseisvad või ühisveevärgi kaevud)37. Alutaguse Vallavalitsuselt saadud info kohaselt on piirkonnas üksikuid salvkaeve, mida kasutatakse kastmisvee saamiseks. Kuna joogivee ammutamist neist ei toimu, siis KSH raames neid ei käsitleta. 37 Alutaguse valla üldplaneering. AS Kobras (2019), seisuga 15.04.2019 koostamisel 45 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5.11.2. Teed Planeeringuala piirkonnas (väljaspool planeeringuala) asuvad järgmised riigiteed – vt Joonis 19: - põhimaantee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga; - kõrvalmaantee nr 13110 Väike-Pungerja–"Estonia" kaevandus. Planeeringualast kagu suunas on mõned era- ja metsateed, kuid neid planeering ei mõjuta. Joonis 19. Planeeringuala (märgitud tumesinise ristkülikuga) paiknemine piirkonna teedevõrgu suhtes 5.11.3. Raudteed Planeeringuala piirist umbes 800 m kagu pool paikneb Estonia kaevanduse laiarööpmeline raudtee. Raudtee ei ole avalikus kasutuses. 5.11.4. Elektrivõrgud Planeeringuala kirdepiiril (Estonia tööstusala kinnistu servas) kulgevad AS-ile Elering kuuluvad Alutaguse–Estonia-Põhja 110 kV elektriõhuliinid L079 ja L071 kaitsevööndi laiusega 50 m. Umbes 1 km planeeringuala piirist kagu pool asub Alutaguse 110/35 kV alajaam. 5.12. Keskkonnaohtlikud objektid Keskkonnaregistri andmetel asub planeeringualast ligi 900 m kaugusel kagusuunas, Estonia kaevanduse territooriumi katastriüksusel 49802:002:0450 üks keskkonnaohtlik objekt: Eesti 46 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Energia Kaevandused AS-i38 kütusemahuti (OOB0070052). Muid keskkonnaohtlikke objekte planeeringuala läheduses registreeritud ei ole.39 5.13. Riigikaitselistest ehitistest tulenevad piirangud Vastavalt PlanS § 4 lõikele 4 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktile 1 tuleb planeering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 meetri kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu. Vastavalt EhS § 120 lõikele 1 on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta keelatud juhul, kui kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi, kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Kaitseministeeriumiga on pumphüdroelektrijaama rajamise osas tehtud koostööd enne planeeringu algatamist. Kaitseministeeriumi esialgne seisukoht on, et elektrijaama rajamine on võimalik täiendavate kompensatsioonimehhanismide rakendamisel. Kavandatava aherainemäe kõrgus tingib vajaduse teha planeeringulahenduse väljatöötamise käigus koostööd Kaitseministeeriumiga sobiva kõrguse väljaselgitamiseks. 38 Eesti Energia Kaevandused AS-i uus nimi on nüüd Enefit Kaevandused AS. 39 Keskkonnaregister, seisuga 12.02.2019 47 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 6. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju eelhinnang KSH VTK koostamisel on arvestatud algatamisotsuse nõudeid ja KeHJS § 40 lõikes 4 esitatud nõudeid KSH aruandele. Alljärgnevalt on antud keskkonnamõju eelhinnang, selgitamaks olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkust. Iga teema juures on eelhinnangust lähtuvalt välja toodud, kas on vajadus täpsemaks/asjakohaseks hindamiseks. Nende põhjal on määratletud olulisemad keskkonnateemad, mille kohta viiakse läbi detailsem analüüs ja keskkonnamõju hindamine KSH aruande koostamise etapis. Suletud süsteemiga pumphüdroelektrijaamal on negatiivseid mõjusid keskkonnale oluliselt vähem võrreldes avatud süsteemiga pumphüdroelektrijaamadega. Olemasolevas tööstusmaastikus paiknemise tõttu ei kaasne kavandatava tegevusega näiteks ka väärtusliku looduskeskkonna hävimist ning puudub vajadus inimeste ümberasustamiseks. 6.1. Natura eelhinnang40 6.1.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Teave kavandatava tegevuse eesmärgi kohta ja tegevuse asukoha skeem vt ptk 1. Teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide kohta vt ptk 3. Planeeringuala pindala on ligikaudu 65 ha. 6.1.2. Mõjuala ulatuse määratlemine Kavandatava tegevuse mõjuala moodustab ala, kuhu eeldatavalt ulatuvad kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjud (otsesed, kaudsed). Mõjuala piiriks on tegevuse elluviimisega kaasnevate mõjude levimise kaugus. Mõjuala määramisel on lisaks tegevuse alale arvestatud ka piirnevate aladega. Kuna eelhindamise etapis ei ole veel antud hinnangut konkreetse kavandatava tegevusega kaasnevale võimalikule mõjule (nt müra, õhusaaste, veekeskkond), siis on eelhinnangu koostamisel (esialgse) mõjuala ulatuse määratlemisel lähtutud sarnaste tegevustega kaasnevast mõjust (nt ehitustegevusega kaasnev mõju) ja lähtutud ettevaatusprintsiibist. Kavandatava tegevuse ja Natura alade vahelised ruumilised seosed (olulised vahemaad) on toodud järgmises peatükis (ptk 6.1.3). Samas peatükis on toodud ka skeem (vt Joonis 20) planeeringuala (tegevuse asukoha) paiknemise kohta Natura 2000 alade suhtes. Loetelu võimalikest kavandatava tegevuse põhi- ja alamtegevustest vt ptk 3.1. Teised kavad või projektid Eelhindamise etapis ei ole teada teisi projekte või kavasid, mis koosmõjus kavandatava tegevusega võiksid ebasoodsalt mõjutada piirkonna Natura alade kaitse-eesmärke. Samuti ei ole teada kavandatavaid või kaalumisel olevaid looduskaitselisi algatusi, mis tõenäoliselt võiksid tulevikus mõjutada ala seisundit. 6.1.3. Kavandatava tegevuse piirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus Keskkonnaregistri andmetel on planeeringualale lähimad Natura 2000 võrgustiku alad41: 40 Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud peamiselt juhistest Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn 2016 (täiendatud 2017.a); https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017-lopp.pdf 41 Keskkonnaregister, seisuga 11.02.2019 48 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Atsalama loodusala (RAH0000165), mis jääb planeeringualast ligikaudu 1,8 km kaugusele põhja suunas. Loodusala eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on: kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070). Atsalama loodusala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrusega nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas“42.  Mäetaguse loodusala (RAH0000166), mis jääb planeeringualast 2,7 km kaugusele loodesse. Ala eesmärk on kaitsta: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe: liigirikkaid niitusid lubjavaesel mullal (*6270), aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niitusid (6510), puisniitusid (*6530), vanu laialehised metsasid (*9020) ning okasmetsasid oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad - 9060); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud isendite elupaiku: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Mäetaguse loodusala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 11.05.2006 määrusega nr 106 „Mäetaguse maastikukaitseala kaitse-eeskiri“43.  Jõuga loodusala (RAH0000167), mis jääb planeeringualast 4,6 km kaugusele kagu suunas. Loodusala eesmärk on kaitsta: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüüpe, milleks on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Jõuga loodusala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 31.08.2017 määrusega nr 138 „Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskiri“44.  Selisoo loodusala (RAH0000543), mis jääb planeeringualast 4,9 km kaugusele lääne ja edela suunas. Ala eesmärk on kaitsta: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmisi kaitstavad elupaigatüüpe: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Selisoo loodusala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 97 „Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskiri“45.  Muraka loodusala (RAH0000158), mis jääb planeeringualast 6,6 km kaugusele läände. Ala eesmärk on kaitsta: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); 42 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/896471 43 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/1028072?leiaKehtiv 44 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092017014 45 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015001 49 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus - loodusdirektiivi II lisas nimetatud järgmiste liikide isendite elupaiku: harilik lendorav (Pteromys volans*), ebasüsik (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Muraka loodusala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrusega nr 135 „Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri“46.  Muraka linnuala (RAH0000075), mis jääb planeeringualast 4,9 km kaugusele läände. Ala eesmärk on kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg- õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas- rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Muraka linnuala kaitsekord on määratud Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrusega nr 135 „Muraka looduskaitseala kaitse-eeskiri“47. Ülevaate planeeringuala paiknemisest Natura 2000 võrgustiku alade suhtes annab Joonis 20. Joonis 20. Planeeringuala paiknemine Natura 2000 alade suhtes. Allikas: Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, seisuga 11.02.2019 46 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12828754 47 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12828754 50 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 6.1.4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine Atsalama loodusala Loodusala, mille eesmärgiks on niiduelupaikade kaitse, jääb planeeringualast 1,8 km kaugusele ning on sellest lahutatud enam kui 1,5 km laiuse metsamaastiku alaga. Kavandatava tegevuse otsesed ega kaudsed mõjud loodusalani ei ulatu. Kuna ala eesmärgiks on kuivade niitude, mis ei ole tundlikud põhjaveetaseme alanemise suhtes, kaitse, siis puuduksid mõjud alale ka juhul, kui kavandatav tegevus mõjutab piirkonna põhjaveetaset. Kuna nii otsesed kui kaudsed olulised mõjud puuduvad, siis ei mõjuta kavandatav tegevus loodusala terviklikkust ega seal toimuvaid looduslikke protsesse – puuduvad mõjud eesmärgiks olevate koosluste (niiduelupaigatüüpide) struktuurile ja funktsioonidele. Samuti pole ette näha kumuleeruvaid mõjusid alale. Seega on igasugused ebasoodsad mõjud Atsalama loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele nii ehitus- kui ka kasutusetapis välistatud ning puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks KSH aruande koostamise käigus. Mäetaguse loodusala Loodusala jääb kavandatavate PHEJ rajatiste asupaigast 2,7 km kaugusele. Piisava vahemaa tõttu on kõik otsesed ja kaudsed mõjud loodusalale välistatud. Kuna ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad ja liigid pole kuigi tundlikud põhjaveetaseme alanemise suhtes, siis puuduvad mõjud alale ka juhul, kui kavandatav tegevus mõjutab piirkonna põhjaveetaset. Kuna puuduvad nii otsesed kui ka kaudsed olulised mõjud alale, siis ei mõjuta kavandatav tegevus loodusala terviklikkust ja seal toimuvaid looduslikke protsesse – puuduvad mõjud eesmärgiks olevate koosluste (niidu- ja metsaelupaigatüüpide) struktuurile ja funktsioonidele. Mõjude puudumise tõttu ei saa avalduda ka kumuleeruvaid mõjusid alale. Seetõttu on igasugused ebasoodsad mõjud Mäetaguse loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele nii ehitus- kui ka kasutusetapis välistatud ning puudub vajadus Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks KSH aruande koostamise käigus. Jõuga loodusala Jõuga loodusala asub kavandatavate PHEJ rajatiste asupaikadest 4,6 km kaugusel. Piisava vahemaa tõttu on kõik otsesed mõjud loodusalale välistatud. Ala terviklikkusele mõjud puuduvad. Juhul, kui kavandatava tegevuse tagajärjel ei mõjutata piirkonna veerežiimi põhja- ja pinnaveetasemete alanemise kaudu, siis puuduvad alale ka igasugused kaudsed mõjud ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Juhul, kui loodusalal ehitusetapis võimaliku põhjavee väljapumpamise tõttu alaneb põhjaveetase (kvaternaari veekompleksis) ja sellega koos ka pinnaveetase, siis võivad avalduda ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele (järvedele, soodele ja soometsadele). Veetaseme alanemise mõjud võivad kumuleeruda muude regioonis põhjaveetaset alandavate tegevustega. Seega pole ebasoodsaid mõjusid Jõuga loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele antud etapis võimalik välistada ning vaja on Natura asjakohase hindamise läbiviimine KSH aruande koostamise käigus. Selisoo loodusala Loodusala paikneb kavandatavate PHEJ rajatiste asupaikadest 4,9 km kaugusel. Vahemaa on piisav välistamaks igasugused otsesed mõjud nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Ala terviklikkusele mõjud puuduvad. Juhul, kui kavandatava tegevuse tagajärjel ei mõjutata piirkonna veerežiimi põhja- ja pinnaveetasemete alandamise kaudu, siis puuduvad alale ka igasugused kaudsed mõjud ning kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Juhul, kui ehitusetapis aset leidva võimaliku põhjavee väljapumpamise tõttu loodusalal siiski põhjaveetase alaneb (kvaternaari veekompleksis) ja sellega koos ka pinnaveetase ehk antud alal sooveetase, siis võivad avalduda negatiivsed mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele soo- ja vee- elupaigatüüpidele. Veetaseme alanemise mõjud võivad kumuleeruda muude regioonis põhjaveetaset alandavate tegevustega. Seega pole negatiivseid mõjusid Selisoo loodusalale ja selle kaitse- 51 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele antud etapis võimalik välistada ning vaja on Natura asjakohase hindamise läbiviimine KSH aruande koostamise käigus. Muraka loodusala Muraka loodusala paikneb kavandatavate PHEJ rajatiste asupaikadest 6,6 km kaugusel. Piisavalt suure vahemaa tõttu on igasugused otsesed mõjud loodusalale nii jaama ehitus- kui ka kasutusetapis välistatud. Ala terviklikkusele mõjud puuduvad. Juhul, kui kavandatava tegevuse tagajärjel ei mõjutata piirkonna veerežiimi põhja- ja pinnaveetasemete alandamise kaudu, siis puuduvad alale ka igasugused kaudsed mõjud ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Juhul, kui ehitusetapis aset leidva võimaliku põhjavee väljapumpamise tõttu loodusalal siiski põhjaveetase ja sellega koos ka pinnaveetase (sooveetase) alaneb, siis võivad avalduva negatiivsed mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele soo- ja vee-elupaigatüüpidele ning niiskuslembestele taimeliikidele. Negatiivsete mõjude avaldumine on suure vahemaa tõttu siiski vähetõenäoline. Veetaseme alanemise mõjud võivad kumuleeruda muude regioonis põhjaveetaset alandavate tegevustega. Seega pole negatiivseid mõjusid Muraka loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning liikidele käesolevas etapis võimalik välistada ning vaja on Natura asjakohase hindamise läbiviimine KSH aruande koostamise käigus. Muraka linnuala Muraka linnuala paikneb selle lähimal lahustükil Selisoo loodusalaga (vt eespool) samades piirides, jäädes kavandatavatest PHEJ rajatiste asupaikadest 4,9 km kaugusele. Vahemaa on piisav välistamaks igasugused otsesed mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele nii ehitus- kui ka kasutusetapis. Antud vahemaa puhul on välistatud ka igasugused häiringud linnuala kaitse- eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Ala terviklikkusele mõjud puuduvad. Juhul, kui kavandatava tegevuse tagajärjel ei mõjutata piirkonna veerežiimi põhja- ja pinnaveetasemete alandamise kaudu, siis puuduvad alale ka igasugused kaudsed mõjud ning eesmärgiks olevatele linnuliikidele ja nende elupaikadele ebasoodsad mõjud puuduvad. Juhul, kui ehitusetapis aset leidva võimaliku põhjavee väljapumpamise tõttu loodusalal siiski põhjaveetase (kvaternaari veekompleksis) alaneb ja sellega koos alaneb ka pinnaveetase (sooveetase), siis võivad avalduva negatiivsed mõjud sooaladele ehk kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikadele ja selle kaudu ebasoodsad mõjud liikidele. Veetaseme alanemise mõjud võivad kumuleeruda muude regioonis põhjaveetaset alandavate tegevustega. Seega ei saa negatiivseid mõjusid Muraka linnualale ja ebasoodsaid mõjusid selle kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele antud etapis välistada ning vaja on Natura asjakohase hindamise läbiviimine KSH aruande koostamise käigus. 6.1.5. Eelhindamise tulemused Atsalama loodusalale ja Mäetaguse loodusalale on negatiivsed mõjud välistatud ning nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu, sest piisava vahemaa tõttu puuduvad otsesed mõjufaktorid. Ka võimalik põhjaveetaseme ajutine alanemine (kaudne mõju) ei mõjuta elupaigatüüpe, milleks on kuivad niidud ja kuivad metsad, mis pole põhjaveetaseme alanemise suhtes tundlikud. Eeltoodust lähtudes pole vaja Natura täismahulist ehk asjakohast hindamist nende alade kohta läbi viia. Jõuga loodusalale, Selisoo loodusalale ning Muraka loodus- ja linnualale on otsesed mõjud välistatud, kuid käesolevas etapis ei saa välistada kaudseid mõjusid põhjaveetaseme alandamise kaudu. Juhul kui avalduvad mõjud alade veerežiimile, võib see kaasa tuua ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele. Mõjude avaldumine sõltub PHEJ rajamise ajakavast (kas maa-aluse osa ehitus tehakse kaevanduse töötamise ajal või hiljem) ning tehnoloogiast, samuti väljapumbatava põhjavee hulgast ning pumpamise kestusest. Mõju reaalne avaldumine sõltub kavandatavast tegevusest tingitud põhjavee alanduslehtri ulatusest ning võimalike veepidemete olemasolust Natura alade all. 52 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Eeltoodust järeldatuna pole negatiivne mõju Jõuga loodusalale, Selisoo loodusalale ning Muraka loodus- ja linnualale ning ebasoodne mõju nende alade kaitse-eesmärkidele teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks, seega tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega. 6.2. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele 6.2.1. Alutaguse rahvuspark Rahvuspargi lähim lahustükk kattub Mäetaguse maastikukaitseala piiridega ning jääb kavandatavatest PHEJ rajatistest 2,7 km kaugusele. Selisoo loodusalaga kattuv lahustükk jääb 4,9 km kaugusele, Jõuga maastikukaitsealaga kattuv osa 4,6 km kaugusele ning Muraka looduskaitsealaga kattuv osa 6,6 km kaugusele. Vahemaad on piisavalt suured, et välistada otsesed mõjud nii alale kui ka kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele nii ehitus- kui kasutusetapis. Antud vahemaa puhul on välistatud ka igasugused häiringud kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Juhul, kui kavandatava tegevuse tagajärjel ei mõjutata piirkonna veerežiimi põhja- ja pinnaveetasemete alandamise kaudu, siis puuduvad alale ja selle kaitse-eesmärkidele ka igasugused kaudsed mõjud. Juhul, kui ehitusetapis aset leidva võimaliku põhjavee väljapumpamise tõttu rahvuspargi alal põhjaveetase kvaternaari veekompleksis siiski alaneb ja sellega koos alaneb ka pinnaveetase, siis võivad avalduda negatiivsed mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele soo- ja vee-elupaigatüüpidele ning nendega seotud linnu- ja taimeliikidele. Seetõttu ei saa käesolevas etapis välistada negatiivsete mõjude avaldumist Alutaguse rahvuspargile ja selle kaitse-eesmärkidele. 6.2.2. Uhe kaasik Kaitstav kaasik paikneb kavandatava tegevuse alast 1,3 km kaugusel, mis välistab otsese mõju. Kuna künkal kasvav kaasik pole tundlik mõningase põhjaveetaseme alanemise korral, siis pole negatiivsete mõjude avaldumine sellele tõenäoline ka juhul, kui kavandatav tegevus alandab ajutiselt piirkonna põhjaveetaset. 6.2.3. Atsalama hoiuala Atsalama hoiuala, mis kattub Atsalama loodusalaga (vt ptk 6.1.3) ning mille eesmärgiks on niiduelupaikade kaitse, jääb planeeringualast 1,8 km kaugusele, asudes väljaspool otseste mõjude tsooni. Kuna ala eesmärgiks on kuivade niitude, mis ei ole tundlikud põhjaveetaseme alanemise suhtes, kaitse, siis puuduksid mõjud alale ka juhul, kui kavandatav tegevus mõjutab piirkonna põhjaveetaset. Seega on igasugused mõjud Atsalama hoiualale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele nii ehitus- kui ka kasutusetapis välistatud. 6.2.4. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kaitstavatest looduse üksikobjektidest lähim on Sõrumäe männid, mis paikneb 5 km kaugusel ehk piisavalt kaugel igasuguste mõjude välistamiseks. Kaitstavatele looduse üksikobjektidele seega mõjud puuduvad. 6.2.5. Kaitstavate liikide elupaigad Lähimate kaitstavate liikide (hiireviu, harilik ungrukold, kahar parthein ja sulgjas õhik), mis kõik kuuluvad III kaitsekategooriasse, elupaigad paiknevad kavandatavate PHEJ rajatiste asupaikadest enam kui 2 km kaugusel. Kaitstavate liikidele elupaikadele otsesed negatiivsed mõjud puuduvad. Kaugus hiireviu pesapaigani on piisav, et oluliste (ehitusaegsete) häiringute mõjusid (müra, liikumisest põhjustatud häiringud jms) välistada. 53 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kaitstavatest taimeliikidest on kahar parthein tundlik veetaseme alanemise suhtes, ungrukold on suhteliselt vähetundlik ning sulgjas õhik pole tundlik, sest tegemist on puutüvedel kasvava samblaliigiga. Seega võivad veerežiimi muutmise kaudu olulised mõjud avalduda vaid kaharale partheinale. Selle mõju esinemist ja ulatust täpsustatakse KSH aruande koostamise käigus. 6.3. Eeldatav mõju inimese tervisele Mõju hindamisel inimeste tervisele arvestatakse ümberkaudsete elanikega, eelkõige kavandatava tegevuse lähipiirkonnas olevate Väike-Pungerja küla elanikega. Peamised mõjud ja häiringud, mis võivad avalduda ehitusperioodil: - müra modelleerimise käigus hinnatakse muuhulgas, kuidas toimub müra levimine ümbruskonda PHEJ maapealse alustarindi ehitamise käigus, kui alustarindi kõrgus suureneb. Modelleerimistulemustest lähtuvalt leitakse vajalikud leevendusmeetmed (näiteks võidakse teha ettepanekuid ehitusmasinate müratasemete piiramiseks, tööde läbiviimise tehnoloogia kohta või ajaliste piirangute seadmiseks); vt ka ptk 8; - välisõhu saaste (tolm) – antakse eksperthinnang (ei modelleerita) tolmu võimaliku leviku ja mõju osas ehitusperioodil, eelkõige ehitusmaterjali transpordil kas kallurite või konveieriga; eksperthinnang antakse analoogse tegevuse kohta koostatud varasemate uuringute alusel; hindamistulemustest lähtuvalt leitakse vajalikud leevendusmeetmed tolmu leviku piiramiseks (näiteks teede niisutamine autotranspordi puhul või kinnise konveiertranspordi kasutamine); - joogivee kvaliteet ja kättesaadavus – analüüsitakse eeldatava mõjuala majapidamiste joogiveevarustust ning lähtuvalt kavandatavast tegevusest hinnatakse võimalikku mõju sellele. Muuhulgas modelleeritakse kavandatava tegevusega kaasneva depressioonilehtri ulatus (vt ptk 8). PHEJ ehitusel tuleb kasutada lahendust, mis mõjutab põhjavett ja joogivee puurkaeve võimalikult vähesel määral. Vajadusel tehakse ettepanekud leevendavate meetmete rakendamiseks. PHEJ kasutusetapis ei ole ülemäärast müra ja õhusaastet ette näha. Kuna turbiinid, mis on käitamisperioodil ainuke müraallikas, on kavas paigaldada maa-alusesse turbiinisaali, siis ei ole tõenäoline, et nende müra võiks ulatuda ümberkaudsete elamuteni. Samuti ei mõjuta PHEJ käitamine piirkonna põhjavee taset ja kvaliteeti. Seetõttu puudub vajadus PHEJ käitamisaegse mõju hindamiseks KSH aruande etapis. 6.4. Eeldatav sotsiaalmajanduslik mõju Estonia PHEJ sotsiaalmajanduslikud mõjud jagunevad ehitusaegseteks ning kasutusaegseteks ning mõlemal perioodil tuleb hinnata nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kuna Estonia PHEJ lähiala on juba väljakujunenud kaevanduspiirkond olemasoleva aherainemäega, ei kaasne PHEJ rajamisega suuri muutusi piirkonna ilmes, maakasutuses, kinnisvarahindade muutuses vms. Pigem tuleb asuda seisukohale, et PHEJ ehitusperiood võimaldab ka kohalikel elanikel leida täiendavaid sissetulekuvõimalusi nii ehituses kui ka seda toetavates tegevustes – majutus jms. Projekti ehitamise ajal on ehitamiseks vaja tööjõudu ligikaudu 50-400 inimest, olenevalt ehitusetapist, pakkudes ka piirkonna elanikele täiendavaid töökohti. Ehitusperiood kestab ligikaudu 20-30 kuud. Kuna PHEJ on suhteliselt autonoomne süsteem, on kasutusajal elektrijaama opereerimiseks vaja paari inimest. Täiendavalt varieerub tööhõivevajadus elektrijaama suuremate hooldustööde käigus (u 7-10 aasta tagant, kestusega u 1 kuu). Sotsiaalsed mõjud ja nende tunnetatavus on tihedalt seotud inimestega, kellele mõju avaldub. Sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel analüüsitakse kavandatava tegevuse mõju Estonia PHEJ mõjualasse jäävate inimeste: 54 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 1. sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadusetele (heaolule); 2. varale48; 3. turvalisusele. Tähelepanu pööratakse planeeringualaga külgnevatele olemasolevatele elamualadele avalduvale võimalikule mõjule ning inimeste heaolule, võttes aluseks planeeringuala piirkonnale iseloomulike jooni. Lisaks sotsiaalsete mõjude hindamisele tuleb analüüsida ka Estonia PHEJ rajamise ja kasutamisega seotud majanduslikke mõjusid regionaalsel tasandil ning riigi jaoks olulise strateegilise objektina. Selleks tuleb: 1. hinnata, kuidas aitab Estonia PHEJ rajamine kaasa riigi energiamajanduse eesmärkide täitmisele, lähtudes kavandatava objekti mõjust energiajulgeolekule, taastuvenergia eesmärkide saavutamisele, energiasüsteemi stabiilsuse tagamisele jm; 2. hinnata Estonia PHEJ ehitusajal ning kasutamisel kaasnevaid mõjusid piirkonna tööhõivele; 3. hinnata mõju piirkonna ettevõtetele. 6.5. Eeldatav mõju piirkonna maastikule ja vaadetele Estonia PHEJ planeeringuala on olemasolev tööstusmaastik (tootmisala), kus juba on olemasolev aherainemägi, mille kõrgus on maksimaalselt 60 meetrit. PHEJ maapealse veereservuaari alustarindi näol on tegemist tehnilise mäega, kuhu avalikkusele juurdepääsu ei ole. KSH käigus hinnatakse objekti visuaalset mõju, eriti kujunevaid vaateid Väike-Pungerja ja Uhe külade poolt ehk nendest suundadest, kust vaated on inimestele olulised. Vaadete hindamiseks koostatakse 3D mudeli abil vaated valitud suundadest ja kõigi „mäe“ kõrgusalternatiivide kohta (suhtelised kõrgused 45 m, 65 m, 85 m ja 100 m). 3D mudeli koostamisel arvestatakse ka olemasolevaid maastikuelemente. Vaatelisuse loomisel tehakse vajadusel ettepanekuid selle visuaalseks parandamiseks (niivõrd, kuivõrd tehnilised asjaolud seda võimaldavad). 6.6. Eeldatav mõju bioloogilisele mitmekesisusele, elustikule ja rohevõrgustikule Planeeringualal kavandatava PHEJ maapealsete rajatiste võimalike asupaikade lõunapoolses osas on aherainepuistangu alad ning põhjapoolses osas puistangu jaoks ca 10 aasta eest raadatud ala, kuhu puistang pole veel jõudnud. Neil aladel levivad raiejärgselt võsastunud alad ja lehtmetsa noorendikud. Kavandatavate tegevuste alal ja võimalike oluliste mõjude alal ei esine väärtuslikke looduslikke kooslusi, kaitstavate või haruldaste liikide elupaiku ega muid loodusväärtusi. Kavandatava tegevuste alale võib olenevalt rajatiste suurusest ja paigutusest jääda kuni ca 30 ha taimkattega alasid. Elustikule kaasneb kavandatava tegevusega lokaalselt oluline, kuid siiski suhteliselt väike negatiivne mõju taimestunud alade ning liikide elupaikade kao näol. Jaama mitterajamise korral jääksid need alad niikuinii puistangu alla. Kuna aladel ei leidu väärtuslikke looduslikke kooslusi ega elupaiku, siis on ka mõjud bioloogilisele mitmekesisusele suhteliselt väikesed. Naabruse loomastikule (sh linnustikule) avalduvad mõjud peamiselt ehitusperioodil kaasnevate häiringute tõttu. Häiringud seisnevad tööalalt lähtuvas müras ja vibratsioonis ning tehnika ja inimeste 48 Vara, sh kinnisvara, rahalise väärtuse ja selle võimaliku muutuse hindamine ei ole KSH ülesanne. KSH-s hinnatakse ainult võimalikku füüsilist mõju (nt kinnistu vähenemist või piirangute seadmise vajadust või ehitiste kahjustamise võimalust). 55 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus liikumisest tingitud visuaalsetes häiringutes. Samuti kaasneb planeeringuala raadamisega teatud elupaikade kadu, eriti linnustiku osas. Kuna kasutatav tehnoloogia ning sellega kaasnevad konkreetsed müratasemed on teadmata, siis ei saa mõjusid loomastikule antud faasis suurema täpsusega hinnata. Eeldusel, et piirkonnas ei esine kaitstavate inimpelglike loomaliikide elupaiku, võib eeldada, et üldiselt piirduvad ehitusaegsed olulised häiringud loomastikule ca 0,5 ja maksimaalselt kuni 1 km tsooniga. Ehitusaegsed häiringud on ajutised. Kasutusetapis kaasneva võimaliku müra võib lugeda loomastiku jaoks pigem fooniliseks. Kavandatava PHEJ liigvesi, mis on põhjustatud sademetest, on kavas juhtida Rannapungerja jõkke. Samuti juhitakse sinna kaevandusest väljapumbatavad veed (kaevanduse töötamise ajal). Jaama liigvee kogus on suhteliselt väike (ca 9000 m3 aastas) ning eeldatavalt ei põhjusta see jõe vee- elustikule olulisi negatiivseid mõjusid. Kaevandusest väljapumbatavad veed on kõrgenenud sulfaatide sisaldusega ning suure karedusega. Juhul, kui seoses PHEJ rajamisega kestab kaevandusvete väljapumpamine kauem, jätkuvad samad mõjud, mida praegu põhjustavad kaevandusveed. Juhul, kui kaevanduse sulgemise järel pumpamine lõpetatakse (enne jaama rajamist) ning lastakse see täituda veega, siis on PHEJ maa-aluse osa ehitustöödeks vajalik see uuesti veest tühjaks pumbata. Viimasel juhul on vees tõenäoliselt kõrgenenud mineraalide sisaldus ning mõjud Rannapungerja jõe veekvaliteedile ning elustikule suuremad. Suurema mõju tõttu tuleb tööde kavandamisel välistada olukord, kus kaevanduse sulgemisel enne PHEJ rajamist kaevandusvee väljapumpamine lõpetatakse. Mõju Rannapungerja jõe ja Peipsi järve veekeskkonnale ja elustikule hinnatakse täpsemalt KSH käigus. Kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala põhjaosa (raadatud metsaalale kasvanud võsa ja noorendik) rohevõrgustiku alale ning kavandatavad maapealsed rajatised võivad kokku hõlmata kuni ca 30 ha ulatuses rohevõrgustiku alast. Koostatava Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt on mäetööstusmaad rohevõrgustikust välja arvatud ning sel juhul rohevõrgustiku alasid füüsiliselt ei mõjutata. Ehitusperioodil avalduvad häiringud on lokaalse mõjuga ning rohevõrgustiku toimimist need olulisel määral ei mõjuta. 6.7. Eeldatav mõju pinnasele Mõju pinnasele hinnatakse KSH aruande koostamise käigus ja peamiselt seoses asjaoluga, et PHEJ ülemise veereservuaari maapealne alustarind („mägi“) kavandatakse praegu looduslikus seisundis olevale alale. Kas PHEJ rajatiste alt on vaja olemasolev looduslik pinnas (kasvumuld) eemaldada, selgitatakse projekteerimise etapis. Kuna aga DP etapis ei saa välistada pinnase eemaldamise vajadust, siis hinnatakse KSH käigus sellega kaasnevat võimalikku mõju ning vajadusel antakse vastavad leevendusmeetmed mõju vähendamiseks. Kuna planeeringuala näol on valdavalt tegemist loodusliku alaga, kus puuduvad tootmisrajatsed ja kus peale aastatetaguse metsaraadamise ei ole muud tegevust toimunud, siis ei ole tõenäoline, et planeeringualal olev pinnas oleks reostunud. Seetõttu puudub ka vajadus teostada uuringut pinnasereostuse esinemise tuvastamiseks. 6.8. Eeldatav mõju põhjaveele Kuna tegemist on endise/praeguse kaevandusalaga, peab analüüsima nii kaevandustegevuse lõppemisega kaasnevaid mõjusid põhjaveele kui ka käesoleva planeeritava tegevuse mõjusid. KSH käigus võetakse vaatluse alla ehitustegevuse mõjud koos kaevandustegevuse lõppemise mõjudega, sellele järgnev lühem taastusperiood ning PHEJ ekspluatatsiooniaegne mõju. Käsitletakse nii põhjavee kvaliteeti kui ka põhjavee taset, mida käsitletavas piirkonnas on väga tugevalt muudetud ka praegusel ajal. Suletud ja veega täitunud kaevanduste piirkonnas on eelkõige Keila–Kukruse veekihi põhjavees tõusnud sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi sisaldus ning üldmineraalsuse väärtus. Seoses 56 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus veekvaliteedi muutusega peab ehituse käigus arvestama ja seda vett ei tohi juhtida teistesse veekihtidesse. Töö käigus võetakse arvesse, et kaevandusala piirkonnas võib kivimite lõhelisus olla kaevandustegevuse tõttu muutunud. Kuigi koguselise seisundi seire puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt olulisel määral põhjustanud soolase vee või muu vee sissetungi, täpsustatakse ja prognoositakse selle mõju võimalikkust lähtudes kavandatavast tegevusest. Koostatava põhjaveeuuringu põhjal (vt ptk 8) käsitletakse ka piirkonna põhjaveetaset praegu ja tulevikus ning selle mõjutamist antud töö käigus. 6.9. Eeldatav mõju pinnaveele Kavandatavast pumphüdroelektrijaamast on plaanis perioodidel, kui sademete hulk ületab aurustumise, ning olukorras, kus suuremate hooldustööde käigus tekib vajadus pumphüdroelektrijaama süsteemist vett ära juhtida, suunata vesi Rannapungerja jõkke. Pinnavee tase ja kvaliteet on väga tihedalt seotud põhjaveega ning selle ärajuhtimise vajadusega ehituse ajal ja hiljem hooldustööde käigus. Kavandatava tegevuse teatud perioodidel on oht, et väljapumbatav vesi võib põhjustada üleujutusi. See ei ole aktsepteeritav, mistõttu on eesmärgiks KSH käigus jõuda selliste lahenduste ja meetmeteni, et üleujutuste teke oleks välditud. Küsimus on ka ärajuhitava vee kvaliteedis. Need mõjud vajavad analüüsi KSH koostamise etapis. Analoogsete, suletud süsteemiga pumphüdroelektrijaamade veekvaliteedi hinnangutest lähtuvalt otsitakse vastust küsimusele, kas ja millistel tingimustel on jaama suuremate hooldustööde korral võimalik pikaaegselt (ligi 10 aastat) suletud süsteemis ringelnud vett juhtida Rannapungerja jõkke ja sealt edasi Peipsi järve. VTK koostamise ajaks teadaoleva info põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks mingil viisil avaldada olulist negatiivset keskkonnamõju piirkonnas asuvate nimetute tehisjärvede, Raudi kanali ning Uhe ja Jõuga peakraavide veerežiimile ja veekvaliteedile, sest kavandataval tegevusel puudub seos nende veekogudega. Nendesse veekogudesse ei ole kavas juhtida ka vett PHEJ süsteemist. Seetõttu puudub vajadus nende veekogude käsitlemiseks KSH aruandes. 6.10. Eeldatav mõju maavaradele Kuna PHEJ ehitusala asub piirkonnas, kus maavara (põlevkivi) on enne planeeritud ehitust juba välja kaevandatud, on eeldatavalt mõju maavaradele praktiliselt olematu. Ainukese teemana tuleks KSH aruandes käsitleda PHEJ ehitus- ja kasutusaegse tegevuse ja kõrval olevate kaevandusalade tegevuse võimalikke konflikte. Küsimus on, kas üks või teine võib oma tegevusega vastastikku mõjutada teist vibratsiooniga. Mõju väljaselgitamiseks on vaja analüüsida ehitamise ja kaevandamise tehnoloogiaid ning sellega kaasnevat vibratsiooni ning mõjutatavate objektide vahelisi kaugusi. 6.11. Eeldatav mõju kliimamuutusele ja kliimamuutustega kohanemise vajadus Kavandatava PHEJ mõju kliimamuutustele on eeldatavalt positiivne, sest see võimaldab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgiks on suurendada valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. 57 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kohanemismeetmete väljatöötamisel lähtutakse Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 203049 esitatud põhimõtetest ja meetmetest. KSH aruandes käsitletakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning esitatakse meetmed kliimamuutustega arvestamiseks ja kohanemiseks. 6.12. Eeldatav mõju kultuuripärandile 6.12.1. Eeldatav mõju kultuurimälestistele Planeeringualale lähimad kultuurimälestised asuvad vähemalt 2 km kaugusel (vt ptk 5.10.1). Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsesid või kaudseid kultuurimälestisi kahjustada võivaid mõjusid (eelkõige vibratsioon, tolm, vaated, pinnasekahjustused), mis ulatuksid sellisele kaugusele. Eeltoodust lähtudes ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda negatiivne mõju kultuurimälestistele. Seega puudub vajadus teema käsitlemiseks KSH aruandes. 6.12.2. Eeldatav mõju pärandkultuuriobjektidele Küsimusi tekitab, mis põhjendusega on arvatud pärandkultuuriobjektide hulka mõned Estonia kaevanduse tegevuse tagajärjel tekkinud maastikuelemendid ja rajatised nagu Estonia kaevanduse aherainemäed (asub osaliselt planeeringualal) ning Estonia kaevanduse settebasseinid (asuvad planeeringualast ca 3,2 km lõuna pool). Kuna tegemist on töötava kaevandusega, siis ei saa eeldada, et neid objekte töö käigus mingil viisil ei muudeta või mõjutata, kui see on kaevanduse tegevuseks või kaevanduse maa-alale kavandatava muu tegevuse jaoks vajalik. Ühele (kõige lõunapoolsemale) aherainemäele on juba rajatud motokrossirada. Kui PHEJ maapealse alustarindi rajamiseks ei kasutata märkimisväärsetes kogustes ehitusmaterjali olemasolevatest aherainemägedest, siis võib väita, et olulist mõju sellega ei kaasne. Pole aga näiteks välistatud, et Estonia kaevanduse settebasseinid tuleb leevendusmeetmena kasutusele võtta PHEJ liigvee juhtimisel Rannapungerja jõkke. Sel juhul võivad settebasseinid vajada rekonstrueerimist, kuid nende säilimine on tagatud. Seega puudub oluline mõju ja oht sellele pärandkultuuriobjektile. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid otsesid või kaudseid mõjusid (eelkõige vibratsioon, tolm, vaated, pinnasekahjustused), mis ulatuksid sellisele kaugusele ja mis võiksid kahjustada teisi piirkonnas olevaid pärandkultuuriobjekte. Seega ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline negatiivne mõju piirkonna pärandkultuuriobjektidele, sh ka nendele, mis on seotud Estonia kaevanduse tegevusega. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus selle teema käsitlemiseks KSH aruandes. 6.13. Eeldatav hinnang liikluskoormusele Tõenäoline on, et piirkonna liikluskoormus võib mõningal määral kasvada PHEJ ehitusperioodil. Samas, kui maapealse alustarindi rajamiseks (kõige suurem ehitusmaht) kasutatakse valdavalt kaevandusest väljatavat aherainet, siis ei ole eriti tõenäoline, et piirkonna avalikel teedel raskeveokite poolt põhjustatud liikluskoormus olulisel määral suureneks (puudub vajadus edasi- tagasi vedudeks). PHEJ kasutusperioodil on jaamaga seotud liiklus väike (peamiselt ainult hoolduse tarbeks). 49 Võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal; vt: https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 58 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju piirkonna teede liikluskoormusele analüüsitakse täpsemalt KSH aruande koostamise käigus, kui koos arendajaga on täpsustatud ehitustööde läbiviimisega seotud etappe ja tegevusi ning käitamise etapis toimuvaid tegevusi. 6.14. Eeldatav hinnang jäätmetekke võimaluste kohta Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju seoses jäätmetekkega analüüsitakse KSH aruande koostamise käigus, kui koos arendajaga on täpsustatud ehitustööde läbiviimisega seotud etappe ja tegevusi ning käitamise etapis toimuvaid tegevusi (nt jaama hooldustööd jms). 6.15. Võimalikud avariiolukorrad ja keskkonnariskid Avariiolukordade esinemise võimalikkust ja keskkonnariske ning nende vältimismeetmeid analüüsitakse põhjalikumalt KSH aruande koostamise käigus (koostatakse esialgne riskianalüüs; vt ptk 8). Esialgse riskianalüüsi käigus hinnatakse maa-aluste rajatisete rajamisega seonduvaid riske, selgitatakse välja kavandatava tegevusega kaasnevad ohud, selle käigus võetakse arvesse piirkonna suurõnnetusohuga ettevõtete paiknemine. Samuti käsitletakse võimalike tõrgete ja avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Riskianalüüsi tulemusi kajastatakse KSH aruandes. 6.16. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Arvestades planeeringuala asukohta, sh kaugust riigipiirist, kavandatava tegevuse iseloomu, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 6.17. Keskkonnamõju eelhinnangu kokkuvõte Alljärgnevas tabelis (Tabel 8) on kokkuvõtlikult toodud KSH eelhinnangu tulemused. Tabelis on antud ülevaade teemadest: 1) mille käsitlemine on KSH aruande koostamise käigus vajalik, et täpsustada võimaliku mõju olulisust ja ulatust ning vajadusel teha ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks; 2) mille edasine käsitlemine KSH aruandes ei ole vajalik, sest eelhinnangu tulemusel kavandatav tegevus (olulist) keskkonnamõju ei avalda. Tabel 8. Kokkuvõte KSH eelhinnangu tulemustest Käsitletav teema Käsitlemise vajadus KSH käigus Mõju Natura aladele Atsalama loodusalale ja Mäetaguse loodusalale on negatiivsed mõjud välistatud ning nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu ning Natura asjakohane hindamine ei ole vajalik. Negatiivne mõju Jõuga loodusalale, Selisoo loodusalale ning Muraka loodus- ja linnualale ning ebasoodne mõju nende alade kaitse- eesmärkidele ei ole teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks, seega tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega. 59 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Käsitletav teema Käsitlemise vajadus KSH käigus Mõju kaitstavatele Käesolevas etapis ei saa välistada negatiivsete mõjude avaldumist loodusobjektidele Alutaguse rahvuspargile ja selle kaitse-eesmärkidele. Mõju esinemist ja ulatust täpsustatakse KSH aruande koostamise käigus. Uhe kaasikule, Atsalama hoiualale, kaitstavatele looduse üksikobjektidele negatiivne mõju puudub ja edasine mõju hindamine ei ole vajalik. Kaitstavate liikidele elupaikadele otsesed negatiivsed mõjud puuduvad. Veerežiimi muutmise kaudu võivad olulised mõjud avalduda kaharale partheinale. Selle mõju esinemist ja ulatust täpsustatakse KSH aruande koostamise käigus. Mõju inimese KSH käigus hinnatakse PHEJ ehitusaegset mõju seoses müra (vt ptk 8), tervisele välisõhu saaste (tolmu) ning joogivee kvaliteedi ja kättesaadavusega. PHEJ kasutusetapis ei ole ülemäärast müra ja õhusaastet ette näha. Samuti ei mõjuta PHEJ käitamine piirkonna põhjavee taset ja kvaliteeti. Seetõttu puudub vajadus PHEJ käitamisaegse mõju hindamiseks KSH aruande etapis. Sotsiaalmajanduslik Hinnatakse PHEJ ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid. Analüüsitakse mõju kavandatava tegevuse mõju PHEJ mõjualasse jäävate inimeste sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadusetele (heaolule), varale ja turvalisusele. Mõlema perioodi kohta tuuakse välja negatiivsed ja positiivsed mõjud. Analüüsitakse ka PHEJ rajamise ja kasutamisega seotud majanduslikke mõjusid regionaalsel tasandil ning riigi jaoks olulise strateegilise objektina. Mõju maastikule ja 3D mudeli (vt ptk 8) abil hinnatakse objekti visuaalset mõju (kujunevaid vaadetele vaateid) nendest suundadest, kust need on inimestele olulised (Väike- Pungerja ja Uhe külade poolt) kõigi kavandatava „mäe“ kõrgusalternatiivide kohta, arvestades ka olemasolevaid maastikuelemente. Vajadusel tehakse ettepanekuid vaadete visuaalseks parandamiseks. Mõju bioloogilisele Kuna planeeringualal ei leidu väärtuslikke looduskooslusi ja elupaiku, siis mitmekesisusele, ei ole mõju taimestikule ja bioloogilisele mitmekesisusele oluline. Puudub elustikule ja vajadus nende mõjude käsitlemiseks KSH aruande etapis. rohevõrgustikule KSH käigus hinnatakse mõju Rannapungerja jõe ja Peipsi järve veekeskkonnale ja elustikule, sest kavandatava PHEJ liigvesi on kavas juhtida Rannapungerja jõkke. Vajadusel tehakse ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kuna kasutatav ehitustehnoloogia ning sellega kaasnevad konkreetsed müratasemed on käesolevas etapis teadmata, siis on KSH aruande etapis vaja hinnata eitusaegset mõju loomadele (ulukitele). Koostatava Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt on mäetööstusmaad rohevõrgustikust välja arvatud ning rohevõrgustiku alasid füüsiliselt ei mõjutata. Ehitusperioodil avalduvad häiringud on lokaalse mõjuga ning rohevõrgustiku toimimist need olulisel määral ei mõjuta. Puudub vajadus nende mõjude käsitlemiseks KSH aruande etapis. Mõju pinnasele PHEJ ülemise veereservuaari maapealne alustarind („mägi“) kavandatakse looduslikus seisundis olevale alale ning ei saa välistada pinnase eemaldamise vajadust. KSH aruande koostamise käigus hinnatakse sellega kaasnevat võimalikku mõju ning vajadusel antakse leevendusmeetmed mõju vähendamiseks. Kuna planeeringuala näol on valdavalt tegemist loodusliku alaga, siis ei ole tõenäoline, et planeeringualal olev pinnas oleks reostunud. Puudub vajadus teostada uuringut pinnasereostuse esinemise tuvastamiseks. 60 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Käsitletav teema Käsitlemise vajadus KSH käigus Mõju põhjaveele KSH käigus hinnatakse PHEJ ehitustegevuse mõjusid põhjaveele (veetasemele ja kvaliteedile) koos kaevandustegevuse lõppemise mõjudega, analüüsitakse sellele järgnevat taastusperioodi ning PHEJ kasutusaegset mõju. Mõju hindamise aluseks on KSH käigus koostatav hüdrogeoloogiline uuring (sh kavandatava tegevuse hüdrogeoloogiline mudel; vt ptk 8). Mõju pinnaveele KSH käigus antakse hinnang Rannapungerja jõe vastuvõtuvõimele seoses PHEJ liigvee ärajuhtimisega Rannapungerja jõkke. Kuna üleujutuste tekitamine ei ole aktsepteeritav, siis on eesmärgiks jõuda selliste lahenduste ja meetmeteni, et üleujutuste teke oleks välditud. KSH käigus hinnatakse ka ärajuhitava vee kvaliteeti ja sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid Rannapungerja jõe veekvaliteedile. Muuhulgas selgitatakse, kas ja millistel tingimustel on PHEJ suuremate hooldustööde korral võimalik pikaaegselt suletud süsteemis ringelnud vett juhtida Rannapungerja jõkke ja sealt edasi Peipsi järve. Teadaoleva info põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevus võiks avaldada olulist negatiivset mõju piirkonnas asuvate teiste pinnaveekogude veerežiimile ja veekvaliteedile. Seetõttu puudub vajadus nende veekogude käsitlemiseks KSH aruandes. Mõju maavaradele Kuna PHEJ ehitusala asub piirkonnas, kus maavara (põlevkivi) on enne planeeritud ehitust juba välja kaevandatud, on eeldatavalt mõju maavaradele praktiliselt olematu. KSH aruandes tuleks käsitleda PHEJ-ga seotud tegevuse ja kõrvaloleva kaevandusala tegevuse võimalikke konflikte seoses vibratsiooniga. Mõju väljaselgitamiseks on analüüsitakse PHEJ ehitamise ja kaevandamise tehnoloogiaid ning sellega kaasnevat vibratsiooni ja mõjutatavate objektide vahelisi kaugusi. Mõju kliimamuutus- KSH aruandes käsitletakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele tele ja nendega ning esitatakse meetmed kliimamuutustega arvestamiseks ja kohanemine kohanemiseks. Mõju Ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda negatiivne kultuuripärandile mõju kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele. Seega puudub vajadus teema käsitlemiseks KSH aruandes. Mõju Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju piirkonna teede liikluskoormusele liikluskoormusele analüüsitakse KSH aruande koostamise käigus, kui koos arendajaga on täpsustatud ehitustööde läbiviimisega seotud etappe ja tegevusi ning käitamise etapis toimuvaid tegevusi. Mõju jäätmetekkele Teemat analüüsitakse KSH aruande koostamise käigus, kui koos arendajaga on täpsustatud ehitustööde läbiviimisega seotud etappe ja tegevusi ning käitamise etapis toimuvaid tegevusi. Avariiolukorrad ja Avariiolukordade esinemise võimalikkust ja keskkonnariske ning nende keskkonnariskid vältimismeetmeid analüüsitakse esialgse riskianalüüsi käigus (vt ptk 8). 61 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 7. KSH läbiviimise metoodika Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seadus (KeHJS)50 ning planeerimisseadus (PlanS)51. Kuna käesoleva KSH läbiviimine on ette nähtud KMH täpsusega, siis järgitakse KSH aruande koostamisel KeHJS-e §-des 20 ja 40 aruande koostamisele esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke, käsitletavat territooriumi ja lähteandmete täpsusastet. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.52 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (kaitstavad, loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik, pinna- ja põhjavesi jms) ja sotsiaalmajanduslikke (eelkõige inimeste tervist ja heaolu ning neid kavandatava tegevuse poolt mõjutavaid) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  täiendavad uuringud mõjude väljaselgitamiseks ja hindamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus:  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus;  pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms;  hinnatakse võimalikke koosmõjusid;  antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes DP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive/stsenaariume ning maa-ala kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool planeeringuala; 2) hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. DP ja KSH käigus arvestamisele kuuluvad materjalid ja dokumendid vt ptk 13 (nimekiri täieneb KSH käigus). KSH läbiviimisel tuginetakse käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele 50 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 51 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 52 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 62 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus materjalidele (uuringud, analüüsid, registrite ja seireandmed jms) ning KSH koostamise käigus läbiviidavatele täiendavatele uuringutele kavandatava tegevuse mõju täpsustamiseks. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. KSH käigus selgitatakse välja ka kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.53 Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:54 1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada); 2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis); 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.55 Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetse ala kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. KSH aruandes esitatakse DP elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 53 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 54 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 55 Koostajad: Aune Aunapu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tallinn 2016; Keskkonnaameti veebileht: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017-lopp.pdf 63 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 8. Detailplaneeringu koostamise ja KSH käigus kavandatavad uuringud LS ja KSH VTK koostamise käigus analüüsiti kavandatava tegevuse piirkonna kohta olemasolevate andmete ja uuringumaterjalide (vt ptk 13) sobivust, kasutatavust ja uuendamisvajadust. Hinnatud lähteandmed sisaldasid nii teiste seotud oluliste projektide raames läbi viidud uuringuid kui ka tellija ja arendaja poolt tellitud ja varem koostatud uuringuid, keskkonnamõju hindamise aruandeid, seireandmeid, keskkonnalubade materjale jms. Esialgsel hinnangul piisab KSH staadiumis geoloogilise ja geotehnilise teabe saamiseks erinevates avalikes andmebaasides (nt Geoloogiateenistuse Geoloogiafondis) olevatest varasematest uuringutest. Juhul, kui lähteseisukohtade ja KSH VTK menetluse käigus selgub täiendavate uuringute vajadus, lepitakse nende läbiviimine tellija ja arendajaga eraldi kokku. Lähteandmete (vt ptk 13) ülevaatuse tulemusena on koostatud uuringute kava (vt Tabel 9), mis sisaldab ettepanekuid puuduolevate andmete saamiseks vajalike lisauuringute läbiviimise sisu ja mahu kohta. Tabel 9. Estonia PHEJ DP ja KSH käigus teostatavad uuringud Uuring Uuringu eesmärk ja sisu Topo-geodeetiline Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus uuring selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal. Uuringu eesmärk on saada lähteandmed planeeringu koostamiseks. Uuringu koostamise aluseks on majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusega nr 34 kehtestatud “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”. Vastavalt hanketingimustele teostatakse planeeringuga seotud maa-alal topo-geodeetiline uuring mõõtkavas 1:1000 (olemasolev olukord 1:1000, planeeritava ala piir, olemasolevate kruntide ja kinnistute piirid ja servituudid). Hüdrogeoloogiline Uuringu eesmärk on modelleerida kavandatava tegevusega kaasneva uuring (sh depressioonilehtri ulatus, sest üks PHEJ alternatiiv näeb ette alumise kavandatava veereservuaari osalist rajamist praegusest kaevanduse põhjast allapoole, tegevuse ning anda sisend kavandatava tegevuse mõju hindamiseks põhjaveele. hüdrogeoloogilise Hüdroloogilise mudeli koostamisel võetakse aluseks Lääne- ja Ida-Virumaa mudeli regionaalne hüdrogeoloogiline numbriline mudel, mille andmestiku koostamine) (mudeli) baasil on võimalik teha üsna häid prognoose tuleviku kohta. Täpsem teave Virumaa põhjaveemudeli kohta vt: http://virumudel.ut.ee/modelleerimine. Mürauuring (sh Uuringu eesmärk on anda sisend ehitusaegse müra mõju hindamiseks ja ehitusaegse müra leevendusmeetmete kavandamiseks, et vältida ja vähendada ülemääraseid modelleerimine) häiringuid eelkõige inimeste tervisele ja heaolule. Ehitusaegse müra modelleerimine viiakse läbi lähtudes kavandatava tegevuse alternatiividest ja ehitustööde organiseerimise kavast (vastava sisendi annab arendaja). Arvestatakse kahe põhimõttelise võimalusega (stsenaariumiga): kallurvedu ja konveiervedu. Mürauuringu käigus teostatakse müra leviku modelleerimine, milleks kasutatakse spetsiaaltarkvara SoundPLAN 7.4. Müratasemeid hinnatakse „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivis 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega“ toodud arvutusmeetodite kohaselt. Lisaks sellele töötatakse hinnangu andmiseks läbi ka varasemad analoogse tegevusega kaasneva müra uuringud. 64 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Uuring Uuringu eesmärk ja sisu Esialgse Esialgse riskianalüüsi koostamise eesmärk on välja selgitada ja hinnata riskianalüüsi planeeritavas PHEJ-s esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise koostamine tõenäosust, saamaks ülevaate sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist, tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju või kahjustab märkimisväärselt keskkonda. Esmase avariiliste riskide ja keskkonnariskide määratlemise käigus selgitatakse välja, milliste riskidega tuleb arvestada tegevuse edasisel kavandamisel ja riskianalüüsi koostamisel projekteerimise staadiumis; vajadusel/võimalusel (teabe olemasolu korral) tehakse ettepanekud riskide maandamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks, mida tuleb kavandamise järgmises etapis täpsustada. Riskianalüüsi sisendiks on käitaja poolt esitatud kasutatava tehnoloogia ja rajatavate ehitiste tehnilised kirjeldused. Tuvastatud riskide analüüsimisel: - tuuakse välja peamised algpõhjused; - määratletakse õnnetusjuhtumite erinevate algpõhjuste tõenäosused; - hinnatakse ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet; - määratletakse õnnetusjuhtumile riskiklass; - kirjeldatakse algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed; - hinnatakse ohutuse taset võrreldes tuvastatud ohte ning rakendatavaid õnnetust ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid. Visuaalse mõju Uuringu eesmärk on anda kavandatava tegevuse alternatiivide (vt ptk 3.4) uuring (sh 3D visuaalne kolmemõõtmeline väljund ja teavet kaasneva visuaalse mõju maastikumudel kohta koostatava 3D maastikumudeli abil. visuaalse mõju Koostatakse kavandatava PHEJ digitaalne 3D-mudel (nii maa-alune kui ka hindamiseks; vt maapealne osa) ning 3D visualiseeritud ruumilist paiknemist iseloomustav ptk 6.5). maastikumudel. PHEJ tehnilise lahenduse osas kasutatakse digitaalse 3D- mudeli koostamiseks eskiisprojekti käigus valminud ja arendaja käsutuses olevaid 3D jooniseid. 3D maastikumudeli koostamisel lisatakse olemasoleva maastiku 3D mudelile planeeritavate objektide 3D mudelid, kasutades spetsiaaltarkvara. Selle tulemusena valmivad 3D mudelid võimalike planeeringulahenduste alternatiividega ning vaated planeeringulahendusele vastavalt valitud punktidest. 65 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 9. Planeeringu koostamise ja KSH eeldatav ajakava DP ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses DP elluviimisega kaasnevaid mõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. Kuna PHEJ DP on üldplaneeringut muutev, tuleb menetlemisel lähtuda planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikest 3, mille kohaselt kohaldatakse üldplaneeringut muutva DP menetlemisel, millele koostatakse ka KSH üldplaneeringu menetlemisele ette nähtud nõuetest. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud DP ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik on esitatud alltoodud tabelis (Tabel 10). Tabel 10. Estonia PHEJ DP ja KSH läbiviimise detailsem ajakava koos esialgsete tähtaegade ja täitjatega Tegevus Ajaline ressurss Täitja Detailplaneeringu ja KSH algatamine 23.08.2018 omavalitsus LS ja VTK koostamine Jaanuar 2019 – märts Konsultant koostöös Eesti 2019 Energia ja omavalitsusega Olemasolevate andmete ja uuringumaterjalide Jaanuar 2019 – märts Konsultant sobivuse, kasutatavuse ja täiendavate uuringute 2019 läbiviimise vajaduse analüüs Lähteseisukohtade ja VTK ettepanekute küsimine, Aprill – mai 2019 Omavalitsus koostöös avalikustamine konsultandiga Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande Juuni - september Konsultant koostöös Eesti eelnõu koostamine 2019 Energia ja omavalitsusega Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande september 2019 Omavalitsus koostöös Eesi eelnõu avalik väljapanek Energia ja konsultandiga Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik september 2019 Omavalitsus koostöös Eesti arutelu Energia ja konsultandiga Detailplaneeringu põhilahenduse ja KSH aruande September-oktoober Konsultant koostöös Eesti koostamine 2019 Energia ja omavalitsusega Detailplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamine Oktoober-november Omavalitsus koostöös 2019 konsultandiga Detailplaneeringu vastuvõtmine Jaanuar 2020 Omavalitsus Detailplaneeringu avalik väljapanek Veebruar 2020 Omavalitsus koostöös konsultandiga Detailplaneeringu avalik arutelu Märts 2020 Omavalitsus koostöös konsultandiga Detailplaneeringu lahenduse täiendamine Aprill 2020 Konsultant koostöös avalikustamise tulemuste põhjal omavalitsuse ja konsultandiga Detailplaneeringu heakskiitmine Mai-juuni 2020 Rahandusministeerium Detailplaneeringu täiendamine ja kehtestamiseks Juuli 2020 Konsultant koostöös Eesti ettevalmistamine Energia ja omavalitsusega Detailplaneeringu kehtestamine August 202056 Omavalitsus 56 Detailplaneeringu kehtestamine on ette nähtud hiljemalt 20 kuud pärast lepingu sõlmimist. Antud detailplaneeringu kehtestamise aeg sõltub esmajärjekorras detailplaneeringu koostamise ajal teostatavatest uuringutest. 66 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 10. DP ja KSH osapooled Käesolevas peatükis on esitatud DP ja KSH koostamise osapooled ning DP töörühma ja KSH eksperdirühma koosseis. Tabel 11. Estonia PHEJ DP ja KSH koostamise osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktid Otsustaja (DP Alutaguse Tauno Võhmar, +372 501 3506 kehtestaja) Vallavolikogu vallavanem [email protected] DP ja KSH Alutaguse Liina Talistu, [email protected] koostamise Vallavalitsus geoinfospetsialist korraldaja DP koostamise Skepast&Puhkim Anni Konsap, +372 53 453 687 konsultant ja OÜ planeeringute üksuse [email protected] KSH läbiviija juht DP heakskiitja Rahandus- Tiit Toos, Ida-Viru [email protected] ministeerium talituse planeerimisspetsialist Arendaja Eesti Energia AS Kaspar Peebo, [email protected] projektijuht DP töörühma ja KSH eksperdirühma koosseis:  Anni Konsap – projektijuht-planeerija, BSc geograafia (TÜ), MA õigusteadus (TÜ)  Kadri Vaher – planeerija, Volitatud ruumilise keskkonna planeerija 7. kutsetase, MA urbanistika (EKA)  Piret Kirs – planeerija, BSc maastikuarhitektuur (EMÜ, võrdsustatud MSc-ga)  Eike Riis – KSH juhtekspert, KMH juhteksperdi litsents nr KMH154, MSc bioloogia (TÜ); valdkonnad: KSH koostamise juhtimine, aruande koostamine; looduskaitse ja Natura, kultuuripärand, veekaitse;  Raimo Pajula – MSc geoökoloogia (TLÜ); valdkonnad: looduskaitse ja Natura, vee-elustik (sh kalastik);  Moonika Lipping – BSc keskkonnakaitse (EMÜ), MA kommunikatsioonijuhtimine (TÜ); valdkonnad: jäätmekäitlus, veevarustus, pinnas;  Maria Oravas – MSc keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine; valdkonnad: müra ja vibratsioon;  Marju Kaivapalu – MSc keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia (TTÜ); valdkond: välisõhu seisund;  Kersti Ritsberg – BSc geoloogia (TÜ; võrdsustatud MSc-ga); valdkonnad: geoloogia, hüdrogeoloogia, hüdroloogia;  Hendrik Puhkim – MSc geograafia (Joseph Fourier ülikool, Prantsusmaa; valdkonnad: sotsiaalmajanduslikud mõjud;  Kati Kraavi – GIS spetsialist, 3D mudeli koostamine Täiendavalt kaasatakse vastava vajaduse ilmnemisel valdkonnaeksperte detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise käigus. 67 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 11. Koostöö ja kaasamine Vastavalt PlanS-i § 142 lg-le 3 lähtutakse ÜP-d muutva DP menetlemisel koos KSH-ga ÜP menetlusnõuetest. Seetõttu koostatakse PlanS § 76 alusel DP koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi DP käsitleb ning DP ja KSH koostamisse kaasatakse riigihalduse minister kui valdkonna eest vastutav minister ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasatavate asutuste ja isikute loetelu koostamisel on aluseks PlanS-i § 81 lg 2, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (VVm nr 133) § 3 ja KeHJS-e § 23 ja planeerija ning omavalitsuse kogemus planeeringute koostamisel. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi ja eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu on hetkeseisuga (DP lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 12). Kaasatavate nimekiri täpsustub DP ja KSH koostamise käigus. Tabel 12. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava isikud ja asutused Asutus/isik Kaasamise põhjendus Kaitseministeerium PlanS § 81 lg 2, VVm nr 13357 § 3 lg 1 (planeeringuga kavandatakse kuni 50 m kõrguseid ehitisi). Keskkonnaministeerium PlanS § 81 lg 2, KeHJS § 23 (veeseaduse § 9 lg 5 järgi annab Keskkonnaministeerium vee erikasutusloa kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel) Majandus- ja PlanS § 81 lg 2; PHEJ on ühishuvi (PCI) projektide nimekirjas Kommunikatsiooniministeerium ja riigile oluline energiataristu projekt (vt DP ja KSH algatamise otsus) Rahandusministeerium PlanS § 81 lg 2 ja 3, § 90 (Ida-Viru talitus; ruumilise planeerimise koordineerija riigi tasandil) Keskkonnaamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 2 (planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju), KeHJS § 23 Lennuamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 4 (planeeringuga kavandatakse kuni 50 m kõrguseid ehitisi) Maanteeamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 5 Maa-amet PlanS § 81 lg 2 (maardlad) Muinsuskaitseamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 7 Politsei ja Piirivalveamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 8 (planeeringuga kavandatakse kuni 50 m kõrguseid ehitisi) Päästeameti Ida Päästekeskus PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 10 Tehnilise Järelevalve Amet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 11 Terviseameti Ida Talitus PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 lg 12, KeHJS § 23 Eesti Keskkonnaühenduste PlanS § 81 lg 2 (keskkonna-organisatsioone ühendav Koda organisatsioon) Elering AS Tehnovõrkude valdajad 57 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ 68 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Asutus/isik Kaasamise põhjendus Elektrilevi OÜ Muud isikud ja asutused Naaberkinnistute omanikud Puudutatud isikud Enefit Kaevandused AS Hoonestusõiguse omaja Väike-Pungerja külaselts Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud Laiem avalikkus Piirkonna asutused ja Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud ettevõtted ning elanikud DP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta küsitakse seisukohti eelolevas tabelis nimetatud ministeeriumidelt, ametitelt, Rahandusministeeriumilt (planeeringu heakskiitja) ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt. Lähtudes PlanS-i § 81 lõikest 3 on Rahandusministeeriumil õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha planeeringu koostamisel koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Tehnovõrkude valdajaid, naaberkinnistute omanikke ja laiemat avalikkust kaasatakse DP ja KSH aruande eelnõude koostamise ja avalikustamise etappides. Kaasamise viisidena kasutatakse:  informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e-kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud.  konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused (küsimustikud) või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas.  osalus – arutelud, koosolekud, töögrupid. 69 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 12. Ülevaade laekunud seisukohadest Lähtuvalt PlanS 142 lõikest 3 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. PlanS § 81 kohaselt esitatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu LS ja KSH VTK ettepanekute esitamiseks planeerimisseaduses nõutud isikutele ja asutustele. Laekunud seisukohtadest lähtuvalt täiendatakse planeeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsust. Laekunud seisukohtade ülevaade lisatakse käesolevasse peatükki, seisukohad (laekunud kirjad) lisatakse dokumendile. Täiendatud LS ja KSH VTK ning ülevaade laekunud seisukohtadest avalikustatakse planeeringu koostamise korraldaja ehk Alutaguse valla veebilehel. 70 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 13. Kasutatud materjalid Alljärgnevalt on toodud DP koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate alusmaterjalide esialgne loetelu:  Alutaguse Vallavolikogu 23.08.2018 otsus nr 96 “Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu ja selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine”  Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ koos lisadega; kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.15.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278  Mäetaguse valla üldplaneering; kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu 26.06.2014 määrusega nr 15  Mäetaguse valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; koostanud OÜ Adepte Ekspert, 2013–2014  Alutaguse valla üldplaneering (koostamisel); algatatud Alutaguse Vallavolikogu 30.11.2017 otsusega nr 17  Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2018-2030 (koostamisel)  Estonia pumphüdroelektrijaama eskiislahendus. Nomine Consult OÜ & ÅF-Consult Ltd., 2018  AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN- 054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & Ko, 2017-2018  AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & Ko, 2016-2018  Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, 2010  Eesti Energia Kaevandused AS Estonia kaevanduse kaevandamisjäätmekava. AS Eesti Energia, 2016  Projekt C2.-02. Põlevkivi rikastamisjäägihoidla nr 1. Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus, 2003  Aheraine katastriüksuse detailplaneering. Evox Invest OÜ, 2010  Aheraine detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Evox Invest OÜ, 2010  Estonia kaevanduse idatiiva kaevandusvee ärajuhtimise võimaluste ja nende mõju uuring. AS Maves, 2013  Estonia kaevanduse settetiigi nr 2 settest puhastamise võimalused. Aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2012  Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. Aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2012  Estonia kaevanduse veeheite keskkonnamõjude täiendavate uuringute teostamine. Eesvooluks olevate looduslike veekogude elustiku uuring. Kobras AS, 2011  Estonia Pumped-Storage Hydroelectric Power Plant Conceptual Design. Technical Report. AF- Consult OY. Sarnola T., Grunder R., Väliste K., 2018  Settebasseinide puhastamisefektiivsus Estonia põlevkivikaevanduse näitel. Magitritöö tööstusökoloogia alal. Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž. Keerme M., 2015  Konsu puhastuslodu rajamise efektiivsuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2012 71 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Estonia kaevanduse veekõrvalduse ja veeproovide võtmise skeem. Enefit Kaevandused AS  Estonia Põlevkivikaevanduse settetiikide ja eesvoolude proovivõtupunktide asendiplaan. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2012  Eesti Põlevkivikaevanduse settetiikide ja eesvoolude vee analüüsi tulemuste protokollid 2012. Eesti Geoloogiakeskuse labor, 2012  Estonia kaevandusest väljapumbatud vee kogused 2015-2017, Enefit Kaevandused AS  Estonia kauevanduse pumbatud vee kogused 2010-2018, Enefit Kaevandused AS  Estonia kaevanduse veeproovide analüüsitulemused 2007-2017  Estonia kaevanduse eesvoolud 2013. Jõuga peakraav ja Rannapungerja jõgi. Enefit Kaevanused AS  Estonia kaevanduse settebasseini nr 2 pass. AS Eesti Energia Kaevandused, 2010  Rannapungerja jõe puhastamine. Projekt, teostusjoonised, projekti kooskõlastused. Kagumerk OÜ, 2015  Rannapungerja jõkke juhitava kaevandusvee analüüsitulemused 2006-2017. Enefit Kaevandused AS  Rannapungerja jõe seireandmed 2008-2018, Enefit Kaevandused AS kesklabor  Pre-estimating the groundwater level changes in Estonia underground oil shale mine after closure. Eel-prognoositav põhjaveetaseme muutus Estonia kaevanduses peale mäetööde lõppemist. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool. Lind S., 2017  AS Eesti Põlevkivi Estonia kaevanduse ajutine vee eriaksutusluba nr L-.VA.IV-199027 Rannapungerja jõe puhastamiseks 1. lõigul, kehtiv 30.10.2008-31.10.2008  Asjakohased rahvusvahelised ja siseriiklikud õigusaktid (Euroopa Liidu Teataja, Elektrooniline Riigi Teataja)  Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend. http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_kodulehele_est.pdf  Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017- lopp.pdf  KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf  Energiamajanduse arengukava aastani 2030. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021  Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee  Kultuurimälestiste riiklik register: register.muinas.ee  Maaameti X-GIS kaardirakendused: geoportaal.maaamet.ee  Keskkonnaseire andmekogu KESE: kese.envir.ee  Keskkonnaseire SEIREVEEB: seire.keskkonnainfo.ee  Riigi ilmateenistus: ilmateenistus.ee  Eesti kaitsealade veebilehekülg: kaitsealad.ee  Keskkonnalubade infosüsteem KLIS: eteenus.keskkonnaamet.ee 72 / 73  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Maavarade koondbilanss 2017  Kaevandatud maa. Digiteavik. Reinsalu, E., Toomik, A., Valgma, I., 2002  Müra mõõtmise tulemused Estonia kaevanduse territooriumil ja lähiümbruses Mäetaguse vallas Väike-Pungerja külas 2013, 2015 ja 2017. Terviseamet Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KSH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KSH aruandes. 73 / 73 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.05.2019 14:28 Adressaat: Lennuamet <[email protected]>; Maanteeameti info <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Eda Paju <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Ettepanekute küsimine Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama (PHEJ) detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Manused: 261_1_250419_Ettepanekute kusimine_PHEJ D....asice Pealkiri: Ettepanekute küsimine Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama (PHEJ) detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Registreerimise kuupäev: 29.04.2019 Registreerimise number: 1.10-17/18-0459/3283. Tere, palun saatke teie Alutaguse Vallavalitsusele adreseeriav kiri teadmiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aadressil [email protected] hiljemalt 23. maiks 2019. Lugupidamisega Eda Paju Rahandusministeerium Ühisosakond 639 7610; [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee