Lisateabe küsimine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 21.05.2019 09:08 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Noreply Lennuamet <[email protected]> Teema: Lisateabe küsimine Manused: Lisateabe küsimine.asice; 20190405 Jäätmeloa muutmistaotlus (Luha käitluskoht).asice; Jaatmeloa_nr_L_JA325445_muutmine_03-2018.bdoc Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Lisateabe küsimine" koos selle juurde kuuluvate lisadega. 1) Muutmise taotlus (fail: 20190405 Jäätmeloa muutmistaotlus (Luha käitluskoht).asice) 2) Olemasolev jäätmeluba (fail:Jaatmeloa_nr_L_JA325445_muutmine_03-2018.bdoc) Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.05.2019 17:15:10 numbriga 8-5/19/5370-3. Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Sirje Kukk referent Koostaja telefon: 5695 0192 Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee KORRALDUS 20. märts 2018 nr 1-3/18/699 Jäätmeloa nr L.JÄ/325445 muutmine I. ÕIGUSLIK ALUS Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820, aadress Artelli 15, Tallinna linn; edaspidi etevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi KeA) 04.01.2018 kirjaga nr 18/2 avalduse jäätmeloa nr L.JÄ/325445 (edaspidi jäätmeluba), kehtivusega 06.01.2015–05.01.2020, muutmiseks. Jäätmeloa taotlus on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 05.01.2018 numbriga 8-5/18/252. Jäätmeloa muutmisega taotletakse vastavalt jäätmeseadus (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p 1 ja 2 alusel jäätmete taaskasutamiseks (jäätmekäitlustoimingu koodidega R5t – maa-ala tagasitäide; R5k – korduskasutuseks Ettevalmistamine; R12s –sortimine ja purustamine, R12x –jäätmete segamine, R12y – ümberpakkimine ning R13 – ladustamine) ja kõrvaldamiseks (jäätmekäitlustoimingu koodiga D14 – ümberpakkimine ning D15 – ladustamine) LUHA kinnisasjal (kinnistusraamatu registriosa 2009704; katastritunnus 94901:009:0019; aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Uhti küla, Luha; Keskkonnaagentuuri hallatavas keskkonnaregistris jäätmekäitluskohana „Luha jäätmekäitluskoht“, -omistatud keskkonnaregistri kood JKK7800132; edaspidi Luha jäätmekäitluskoht). 06.01.2015 KeA korraldusega nr JT 1-15/15/6 on väljastatud Ecoteam OÜ-le (registrikood 10737380) esialgne jäätmeluba, millega on antud õigus jäätmeid kõrvaldada (kõrvaldamistoimingu kood D13, D14, D15), taaskasutada (taaskasutamistoimingu kood R12s, R12x, R12y, R13) Luha jäätmekäitluskohas ning olmejäätmeid vedada majandus- ja kutsetegevusena Tartu maakonnas. 28.01.2017 KeA korraldusega nr 1-3/17/1745 muudeti Jäätmeloa omanikku. Jäätmeloa omanikuks sai ettevõte kes jätkab jäätmekäitlustegevust Luha jäätmekäitluskohas. KeA kontrollis ettevõtte 04.01.2018 esitatud jäätmeloa muutmise taotluse vastavust JäätS ja keskkonnaministri 26.04.2004 määruses nr 26 ”Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm” (edaspidi määrus 26) sätestatud nõuetele. Esitatud materjalid olid piisavad, et lugeda taotlus JäätS ja määrus 26 nõuetele vastavaks ja jäätmeloa muutmise taotluse edasiseks menetlemiseks. 18.01.2018 kirjaga nr 8-5/18/252-2 teavitas KeA ettevõtet jäätmeloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest. Sama kirjaga vastavalt JäätS § 77 lg-le 2 esitas KeA Jäätmeloa muutmise taotluse kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks. KeA palus Kambja Vallavalitsusel esitada kahe nädala jooksul pärast dokumentide saamist oma arvamus Jäätmeloa muutmise taotluse kohta. Samas andis teada, et kui nimetatud tähtajaks arvamust ei esitata ega taotleta ka tähtaja pikendamist, võib KeA, lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 16 lg-st 2, lahendada jäätmeloa muutmise taotluse ilma kohaliku omavalitsuse arvamuseta. 19.01.2018 avalikustas KeA jäätmeloa muutmise taotluse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamisel vastuväiteid ega ettepanekuid Jäätmeloa muutmise taotluse kohta ei laekunud. Kambja Vallavalitsus esitas toetava arvamuse jäätmeloa muutmiseks 07.02.2017, mis on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 07.02.2018 numbriga 8-5/18/252-3. 22.02.2018 kirjaga nr 8-5/18/252-4 teavitas KeA Ettevõtet KeA poolt ette valmistatud muudetud jäätmeloa eelnõu ning muutmise korralduse eelnõu valmimisest. Juhindudes HMS § 40 lg-st 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras KeA eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõude kätte saamisest arvates. 22.02.2018 tegi KeA kooskõlas JäätS § 791 lg 2 p-ga 4 ja HMS §-ga 48 avalikkusele teatavaks ettevõttele antava jäätmeloa eelnõu valmimise ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamisel ettepanekuid ja vastuväiteid Jäätmeloa muutmise korralduse ja jäätmeloa muutmise eelnõu kohta ei laekunud. II. KAALUTLUSED JÄÄTMELOA nr L.JÄ/325445 MUUTMISEL 2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUSE ÜLE OTSUSTAMINE Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi nimetatud KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" (edaspidi määrus 224). Ettevõtte kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse 224 § 10 loendisse, kuna jäätmekäitluskoht puudub. Samuti ei kuulu ettevõtte tegevus määruse 224 § 15 p 9, kuna taotleja taotleb jäätmeluba ilma jäätmekäitluskohta omamata, jäätmekäitluses rakendatakse parimat võimalikku tehnikat ning KeA-l ei ole alust eeldada, et tegevuse jätkamisel võiks esineda ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumist. KeHJS § 3, § 6, § 11 lg 3 ja 4 ning määruse 224 alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ega keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine jäätmeloa andmise otsustamisel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral. KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei ole kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga, kuid kuulub § 6 lg 2 p 11 (jäätmekäitlus) nimetatud tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg-tes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lg 21 2 (5) reguleerimisala ja lg 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala. KeHJS § 6 lg 2 1 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) § 10 taotletavat tegevust nimetatud ei ole. Jäätmekäitluskohta ei rajata, laiendata ega rekonstrueerita, samuti ei tegeleta käitluskohas jäätmete põletamise või keemilise töötlemisega. Tegemist on olemasoleva jäätmekäitluskohaga, kus Ettevõte soovib tegevust jätkata. Kuna tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega määruse nr 224 loendisse, ei ole antud juhul KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määrus nr 224 alusel keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu andmine. 2.2. KAALUTLUSED JÄÄTMELOA nr L.JÄ/325445 MUUTMISEL Jäätmeloa muutmise taotluse menetluse käigus ei selgunud JäätS §-s 83 toodud asjaolusid Jäätmeloa muutmisest keeldumiseks ning jäätmeloa muutmiset aotluse saab rahuldada. Korralduse ja sellega jäätmeloa muutmisel võttis KeA aluseks HMS, Kambja Vallavalitsuse- ja Päästeameti arvamuse, JäätS ja selle alamaktide ning teiste keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõuded. Korraldusega muudetav Jäätmeluba annab selle omanikule õiguse Luha jäätmekäitluskohas: 2.1. jäätmete kõrvaldamisele eelnevaks ümberpakkimiseks ja ladustamiseks (D14, D15) vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 1; 2.2.jäätmete taaskasutamisele eelnevaks ladustamiseks (R13), sortimiseks ja purustamiseks (R12s), segamiseks (R12x), ümberpakkimiseks (R12y), materjalide korduvkasutusse suunamiseks (R3k, R5k), püsijäätmetega Luha jäätmekäitluskoha täitmiseks (R5t) vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 2; 2.3.tavajäätmete kogumiseks vastavalt JäätS § 74 lg 1 p-le 3; 2.4.olmejäätmete kogumiseks vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 6. Tavajäätmete kogumiseks ei ole ettevõttel vaja taotleda jäätmekäitleja registreerimist JäätS § 74 lg 1 p 3 alusel, kuivõrd selle asendab käesoleva korraldusega muudetav Jäätmeluba, mis annab ettevõttele õiguse tavajäätmete kogumiseks. Ettevõte on kavandatava tegevuse ja kasutatava tehnoloogia kirjelduse esitanud 04.01.2018 Jäätmeloa muutmise taotlemisel. Taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitterakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb KeA seda muu hulgas taotlustes valeandmete esitamisena. Ettevõte peab oma jäätmekäitusalases tegevuses lähtuma JäätS-st ja selle alamaktidega kehtestatud nõuetest, samuti teistest keskkonnaalastest õigusaktidest. HMS § 53 lg 1 p 3 alusel määratud lisatingimuse regulatsioonile on nimetatud paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Ettevõte kavatseb Luha jäätmekäitluskohas ladustada põlevmaterjali kuni 3 500 tonni, seega on Ettevõte kooskõlastanud põlevmaterjali ladustamise plaani Päästeameti Lõuna Päästekeskusega. Maa-ala tagasitäiteks Luha jäätmekäitluskohas kohalduvad ettevõtele kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded: 2.5. jäätmed ei tohi pinnasevormide kujundamisel ulatuda põhjaveekihini või kokku puutuda põhjaveega veeseaduse § 2 p 5 ja 6 mõistes; 2.6.Luha jäätmekäitluskohas looduskaitselisi piiranguid ei ole; 2.7.jäätmed ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate saasteainete sattumist keskkonda; 3 (5) 2.8.jäätmekiht tuleb katta vähemalt 10 cm paksuse mineraalsest looduslikust materjalist või pinnasest kihiga; 2.9.keelatud on pinnasevormide kujundamisel kasutada saastunud pinnast ja –ohtlikke jäätmeid; 2.10.maa-alal pinnasevormide kujundamisel võib täita purustatud jäätmetega kuni planeeringus näidatud absoluutkõrguseni; 2.11.jäätmete käitlemisel tuleb järgida ka kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid; 2.12.tegevus peab olema kooskõlas planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetega. Luha jäätmekäitluskohast idas asub ca 1 km kaugusel asub suletud Aardlapalu prügila. Maaüksus jääb Tartu lennuvälja lähiümbrusega määratletud horisontaalse takistuste piirangupinna sisse 1 800 meetri kaugusele lennuraja lävest kagu suunas. See on kaugus, mille õhuruumi osas toimub kõige intensiivsem lennuliiklus nii visuaalne kui ka instrumentaal tingimustes. Rahvusvahelise tsiviillennunduse Konventsiooni Lisa 14 rakendusdokumendi doc 9137 osa 3 “Bird Control and Reduction” kohaselt on lennuvälja ja selle lähiala maakasutusele seatud lennuohutusest tulenevad kitsendused. Tartu lennuvälja puhul on lindudest tuleneva ohu peamiseks riskifaktoriks Ropka-Ihaste looduskaitseala ja olmeprügi käitlemise lähedus lennuväljale. Vajadusel tuleb kasutada lindude peletamisvahendeid. Luha jäätmekäitluskoht jääb piisavalt kaugele III kaitsekategooria liigi (siberi võhumõõk) kasvukohast, Natura 2000 liikide elupaigast (Emajõest) ja Aardla järve botaanilis- ornitoloogilisest kaitsealast. Kavandatava tegevusega kaasnev välisõhusaaste, müra ei suurenda nende taset Ettevõtte tegevuskohas ning seega ka kaitstava taimeliigi kasvukohas, samuti Natura 2000 võrgustiku alal. Lähtudes JäätS § 81 lg-st 2 ja Jäätmeloa muutmise taotlusmaterjalides esitatud andmetest määratakse jäätmeloa tabelis 1 käideldavad jäätmeliigid ja kogused ning lubatud jäätmekäitlustoimingud, tabelis 3 tegevusele esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded, tabelis 4 tegevuse lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed ning tabelis 6 ohutusmeetmed. KeA peab vajalikuks jäätmeloa tabelis 3 määrata üheaegselt ladustatavate jäätmete maksimaalne kogus, et vältida olukorda, kus jäätmeid ei suunata taaskasutusse, vaid jäetakse jäätmekäitluskohta pikaks ajaks seisma, ning sellega kaasnevat võimalikku keskkonnaohtu. Jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustatavate jäätmete maksimaalseks koguseks määratakse taotluses toodud andmete põhjal 6000 tonni, millest põlevmaterjal moodustab 3500 tonni. Tegevuse lõpetamisel tuleb kõik Luha jäätmekäitluskohas olevad jäätmed üle anda vastavat jäätmeluba omavale Ettevõttele. Arvestades taotluse andmeid ning selleks, et tegevuse lõpetamisel ei jääks jäätmekäitluskohta maha jäätmeid, vaid need käideldaks nõuetekohaselt, määratakse ka jäätmeloa tabelis 4, et jäätmekäitluse lõpetamisel tuleb tegevuskoht korrastada ning kõik jäätmed üle anda edasiseks käitlemiseks vastavat õigust omavatele isikutele. KeA ei too korralduses ega jäätmeloas välja jäätmekäitluse üldnõudeid, sest jäätmeloa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Ettevõte peab oma jäätmekäitlusalases tegevuses lähtuma JäätS-st ja selle alamaktidest ning teistest keskkonnaalastest õigusaktidest, samuti tuleb Ettevõttel täita kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirja nõudeid. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, Ettevõtte taotlusest ja tuginedes JäätS § 76 lg-le 1, kooskõlas §-ga 81 ja 4 (5) HMS §-dega 64, 65 ja 68 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine" lisa 1 “Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus” punktidega 2.4.1. ja 3.9.4, otsustan: 3.1. muuta Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820) jäätmeluba nr L.JÄ/325445 (lisatud). Muutmisega muudeti jäätmekoguseid, lisati taaskasutamistoiminguid (R5t, R3k, R5k) ning vähendatikõrvaldamistoiminguid. Jäätmeluba annab õiguse järgmisteks tegevusteks: 3.1.1.jäätmete kõrvaldamisele eelnevaks ümberpakkimiseks ja ladustamiseks (D14, D15) vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 1; 3.1.2.jäätmete taaskasutamisele eelnevaks ladustamiseks (R13), sortimiseks ja purustamiseks (R12s), segamiseks (R12x), ümberpakkimiseks (R12y), materjalide korduvkasutusse suunamiseks (R3k, R5k), püsijäätmetega Luha jäätmekäitluskoha täitmiseks (R5t) vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 2; 3.1.3.tavajäätmete kogumiseks vastavalt JäätS § 74 lg 1 p-le 3; 3.1.4.olmejäätmete kogumiseks vastavalt JäätS § 73 lg 2 p-le 6; 3.2. määrata jäätmeloale nr L.JÄ/325445 lisatingimused põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks selliselt, et täidetud on järgmised kõrvaltingimus: 3.2.1. käitluskohas Luha kinnisasjal on lubatud üheaegselt ladustada 6000 tonni jäätmeid, millest põlevmaterjal moodustab 3500 tonni; 3.2.2. Eesti Keskkonnateenused AS peab omama Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaani; 3.3. avalikustada Eesti Keskkonnateenused AS jäätmeloa nr L.JÄ/325445 muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3.4. teha käesolev korraldus teatavaks Eesti Keskkonnateenused AS. 3.5. LISA 1 Jäätmeluba nr L.JÄ/325445. Muudetud jäätmeluba nr L.JÄ/325445 on kättesaadav KeA e-teenuste portaalist, mis asub aadressil https://eteenus.keskkonnaamet.ee/. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Siilaberg juhataja jäätmebüroo Tea Pärnik jäätmespetsialist jäätmebüroo 5 (5)  Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 2 [RT I, 22.12.2011, 15 – jõust. 25.12.2011] JÄÄTMELUBA Jäätmeloa registreerimisnumber L.JÄ/325445 Jäätmeloa taotluse registreerimisnumber JT 8-4/14/15859 Jäätmeloa omaja Ärinimi või nimi Eesti Keskkonnateenused AS Äriregistrikood või isikukood 10277820 Territoriaalkood (EHAKi 5 järgi) 0795 Põhitegevusala (EMTAKi 1 järgi) 68101: Enda kinnisvara ost ja müük Aadress (postiindeksiga) Artelli 15, Tallinna linn, Harju maakond, 10621 Telefon +372 640 0800 E-posti aadress [email protected] Faks Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr ( Kui luba on antud ohtlike jäätmete käitlemiseks ) Jäätmeluba antakse 2 jäätmete kõrvaldamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1, jäätmete taaskasutamiseks vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 2, olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena vastavalt jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 6 TEGEVUSKOHT Tegevuskoha nimetus Luha jäätmekäitluskoht Tegevuskoha aadress (tänav, majanumber, asula, Luha kinnistu Ülenurme vald Tartu maakond postiindeks) Tegevuskoha keskpunkti koordinaadid X ja Y 4 X: 6464829 Y: 659681 Tegevuskoha katastritunnus(ed) 94901:009:0019 5 Tegevuskoha küla/linna(osa) kood (EHAKi järgi) 8632 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAKi 1 järgi) 68101: Enda kinnisvara ost ja müük 3 Tegevuskoha E-PRTR ID Jäätmekäitluskoha keskkonnaregistrikood JKK7800132 Tegevuskoha põhitegevus vastavalt E-PRTR määruse I lisale 6 Kood Tegevuse nimetus Tegevuskoha kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale 6 Kood Tegevuse nimetus Jäätmekäitluskohas käideldavad jäätmed oma tegevuses teiste isikute tegevuses tekkinud jäätmed X tekkinud jäätmed Jäätmekäitluskoha tegevusliik Ümberlaadimisjaam, vaheladu Kontaktisik (nimi) Marita Amur Telefon +372 400 899 E-posti aadress [email protected] Faks Jäätmeveopiirkond ( kui luba on jäätmeveoks ) Eesti X Maakon(na)d, nimetus: Tartumaa Linn(aosa)/vald, nimetus: Lubatud tegevuse alguse kuupäev 06.01.2015 lõppkuupäev 05.01.2020 1 Tegevusala kood on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) saadav koodinumber. 2 Jäätmekäitlustegevuse nimetus vastavalt «Jäätmeseaduse» § 73 lõikele 2 või jäätmete tekitamise valdkonna nimetus vastavalt seaduse § 75 lõikele 1. 3 E-PRTR ID on unikaalne E-PRTR käitise identifitseerimisnumber, mis määratakse tegevuskohale loa andmisel, kui tegevuskoht on E-PRTR määruse mõistes aruandekohuslane. 4 Keskpunkti koordinaadid L-EST koordinaatsüsteemis. 5 Küla/linna(osa) kood on Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) saadav neljakohaline koodinumber. 6 Andmed tegevuskoha E-PRTR määruse I lisa tegevuse kohta esitavad ainult need taotlejad, kes arendavad tegevuskohas üht või mitut määruse 166/2006/EÜ I lisas nimetatud tegevust, ületades selles rakendatavat täpsustatud võimsuse/tootlikkuse künnist. Jäätmeloa andja: Keskkonnaamet Jäätmeloa andmise õiguslik ja faktiline alus Keskkonnaameti 06.01.2015 korraldus nr JT 1-15/15/6. Jäätmeloa muutmise õiguslikud ja faktilised alused on sätestatud Keskkonnaameti 28.06.2017 korralduses nr 1-3/17/1745. Jäätmeloa muutmise õiguslikud ja faktilised alused on sätestatud Keskkonnaameti 20.03.2018 korralduses nr 1-3/18/699 Kontaktisik (ametniku nimi) Tea Pärnik Ametikoht jäätmespetsialist Telefon +372 730 2253 E-posti aadress [email protected] Faks +372 730 2241 2 (10)  TABEL 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad Käideldavad jäätmekogused, t/a jäätmekogused (tonni põhitoodangu Kogumine Vedu Taaskasutamine kohta 2 ), t/a Toimingu Kogus kood 3 Metsamajandusjäätm 02 01 07 1000 1000 R12y, 1000 ed (näiteks oksad, R12s, R13 risu) Puukoore- ja 03 01 01 3000 3000 R12y, 3000 korgijäätmed R12s, R13 Saepuru, sealhulgas 03 01 05 5000 5000 R12y, R13 5000 puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* Keraamiliste 10 12 08 1000 1000 R12y, 1000 materjalide, telliste, R12s, R13 plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist) Paber- ja 15 01 01 2000 2000 R12y, 2000 kartongpakendid R12s, R13 Plastpakendid 15 01 02 2000 2000 R12y, 2000 R12s, R13 Puitpakendid 15 01 03 6000 6000 R3k, 6000 R12y, R12s, R13 Metallpakendid 15 01 04 2000 2000 R12y, R13 2000 Komposiitpakendid 15 01 05 1000 1000 R12y, 1000 R12s, R13 Segapakendid 15 01 06 2000 2000 R12y, 2000 R12s, R13 Klaaspakendid 15 01 07 500 500 R12y, 500 R12s, R13 Tekstiilpakendid 15 01 09 500 500 R12y, 500 R12s, R13 Betoon 17 01 01 2000 2000 R5k, 2000 R12y, R12s, R13 Tellised 17 01 02 1500 1500 R5k, 1500 R12y, R12s, R13 Plaadid ja 17 01 03 1000 1000 R5k, 1000 keraamikatooted R12y, R12s, R13 3 (10)  Betooni-, tellise-, 17 01 07 2000 2000 R12y, 2000 plaadi- või R12s, R13 keraamikatoote- segud, ida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06* Puit 17 02 01 10000 10000 R12x, 10000 R12y, R12s, R13 Klaas 17 02 02 2000 2000 R12y, 2000 R12s, R13 Plastid 17 02 03 2000 2000 R12y, 2000 R12s, R13 Bituumenitaolised 17 03 02 1000 1000 R12y, 1000 segud, mida ei ole R12s, R13 nimetatud koodinumbriga 17 03 01* Kivid ja pinnas, mida 17 05 04 3000 3000 R5t, R12y, 3000 ei ole nimetatud R12s, R13 koodinumbriga 17 05 03* Süvenduspinnas, 17 05 06 2000 2000 R5t, R12x, 2000 mida ei ole nimetatud R12y, koodinumbriga R12s, R13 17 05 05* Kipsipõhised 17 08 02 2500 2500 R12x, 2500 ehitusmaterjalid, R12y, R13 mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* Ehitus- ja 17 09 04 12000 12000 R12y, 12000 lammutussegapraht, R12s, R13 mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* Puit, mida ei ole 20 01 38 2000 2000 R12x, 2000 nimetatud R12y, R13 koodinumbriga 20 01 37* Biolagunevad 20 02 01 2000 2000 R12x, 2000 jäätmed R12y, R12s, R13 Pinnas ja kivid 20 02 02 1000 1000 R5t, R12x, 1000 R12y, R12s, R13 Muud bioloogiliselt 20 02 03 500 500 R12y, 500 mittelagunevad R12s, R13 jäätmed Prügi 20 03 01 35000 35000 R12y, 35000 (segaolmejäätmed) R12s, R13 4 (10)  Turgudel tekkinud 20 03 02 500 500 R12y, 500 jäätmed R12s, R13 Tänavapühkmed 20 03 03 1000 1000 R12x, 1000 R12y, R12s, R13 Suurjäätmed 20 03 07 3000 3000 R5k, 3000 R12y, R12s, R13 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. 2 Juhul kui seda saab arvutada. 3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2. TABEL 2. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Jäätmeliik 1 Koodinumber 1 Toimingu kood 2 Kogus t/a Suurjäätmed 20 03 07 D14, D15 3000 Tänavapühkmed 20 03 03 D14, D15 1000 Turgudel tekkinud 20 03 02 D14, D15 500 jäätmed Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 D14, D15 35000 Ehitus- ja 17 09 04 D14, D15 12000 lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* Kipsipõhised 17 08 02 D14, D15 2500 ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01* Bituumenitaolised segud, 17 03 02 D14, D15 1000 mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 148 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldustoimingute nimistud 1 ». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit.. 2 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2, välja arvatud prügilasse ladestamine, mis kantakse tabelisse 9 1 . TABEL 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete 1.Kaalutud ja taaskasutamisele eelnev registreeritud sortimine/purustamine jäätmekoormad suunata (R12s). Jäätmete sorteerimisalale kõrvaldamisele eelnev saadetise sortimine/purustamine mahalaadimiseks (D13s) vastavale jäätmeliigile eraldatud ja vastavalt märgistatud kohta. 2.Mahalaetud koormale teostada visuaalne 5 (10)  kontroll jäätmete vastuvõtuks sobivuse üle. Käitlemiseks mittesobillike jäätmete olemasolul alustada nende kokkukorjamise ja muu vajaliku menetlusega nende teisaldamiseks Jäätmete Kasutada taaskasutamisele eelnev täisautomaatset, kinnist ümberpakkimine (R12y). presskonteinerit, millega Jäätmete kõrvaldamisele on välditud nõrgvee ja eelnev ümberpakkimine lendprahi sattumine (D14 ümbritsevasse keskkonda. Jäätmeid hoida ainult presskonteineris või multiliftkonteineris Jäätmete Kasutada taaskasutamisele eelnev täisautomaatset, kinnist ümberpakkimine (R12y). presskonteinerit, millega Jäätmete kõrvaldamisele on välditud nõrgvee ja eelnev ümberpakkimine lendprahi sattumine (D14 ümbritsevasse keskkonda. Jäätmeid hoida ainult presskonteineris või multiliftkonteineris Jäätmete Jäätmekäitluskohas võib taaskasutamisele eelnev üheaegselt ladustada ladustamine (R13). maksimaalselt 4000-6000 Jäätmete kõrvaldamisele tonni jäätmeid, millest eelnev ladustamine (D15) põlevmaterjali moodustab kuni 3500 tonni. Põlevmaterjali ladustamine peab toimuba kehtiva Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaani alusel. Ladestamisele ei tohi suunata taaskasutamiseks sobivaid jäätmeliike. Eriti tuleb piirata ladestamisele suunatavate pakendite, bioloogiliselt lagunevate jäätmete ja olmejäätmete koguseid 6 (10) Olme- ja biolagunevate 1.Korraldada jäätmete ladustamine plaanipäraselt näriliste ja teiste kahjurite tõrjet ja kasutada kõiki võimalusi nende tekke ja leviku vähendamiseks. 2.Luha kinnistu jääb Tartu lennuvälja lähiümbrusega määratletud horisontaalse takistuse piirnagupinna sisse ning sellest tulenevalt tuleb vajadusel paigldada ja kasutada linnupeletusvahendeid Jäätmete segamine Sõelutud ja purustatud (R12x) jäätmete segamine ning suunamine taaskasutusse (püsijäätmed maa-ala täiteks; biolagunevad jäätmed koos tugiainega komposti) Materjalide korduvkasutusse suunamine (R3k, R5k) Püsijäätmetega Luha 1. jäätmed ei tohi jäätmekäitluskoha maa- pinnasevormide ala täitmine (R5t) kujundamisel ulatuda põhjaveekihini või kokku puutuda põhjaveega veeseaduse § 2 p 5 ja 6 mõistes; 2.jäätmed ei tohi põhjustada jäätmete või neist lähtuvate saasteainete sattumist keskkonda; 3.jäätmekiht tuleb katta vähemalt 10 cm paksuse mineraalsest looduslikust materjalist või pinnasest kihiga; 4.keelatud on pinnasevormide kujundamisel kasutada saastunud pinnast ja – ohtlikke jäätmeid; 5.maa-alal pinnasevormide kujundamisel võib täita purustatud jäätmetega kuni planeeringus näidatud absoluutkõrguseni; 6.jäätmete käitlemisel tuleb järgida ka kohaliku 7 (10)  omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid; 7.tegevus peab olema kooskõlas planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatud nõuetega TABEL 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tegevuse liigid Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tegevuse lõpetamine. Jäätmekäitluse lõpetamisel Korrastamistegevustega tuleb alustada 3 heakorrastada kogu kuud enne tegevuse lõpetamist ja lõplikult loastatud käitluskoht ja tuleb käitluskoht heakorrastada 1 kuu enne tagada hea tegevuse lõpetamist. keskkonnaseisund. TABEL 5. Keskkonnaseirenõuded Seirenõue Seiratav näitaja Seire sagedus TABEL 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmed Tegevuse liigid Kirjeldus Rakendamine TABEL 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Kõrvaldamiskoht Aadress Torma prügila. AS Amestop Jõgeva mnt 10 Torma vald 48502 Jõgevamaa. Väätsa prügila. AS Väätsa Prügila Roovere küla Väätsa vald 72805 Järvamaa TABEL 8. Prügila või jäätmehoidla liik 1 Prügila või jäätmehoidla liik 2 Prügila või jäätmehoidla mahutavus t 3 Tavajäätmed Ohtlikud jäätmed 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2 Vastavalt «Jäätmeseaduse» § 34 lõikele 4 või § 352 lõigetele 5–6. 3 Märgitakse prügila või jäätmehoidla mahutavus vastavalt prügila projekti andmetele ja loaga määratud jäätmeliikide omadustele (eritihedus jms). TABEL 9. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed ja tavajäätmed, millele on seatud ladestamise piirkogus 1 Jäätmeliik 3 Koodinumber 3 Piirkogus, t/a 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». 8 (10)  TABEL 9 1 . Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavate tavajäätmete piirkogus 1 Jäätmeliik 2 Koodinumber 2 Toimingu kood 3 Piirkogus, t/a 4 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suurem kui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit. Jäätmeliigid tuleb kanda tabelisse kuuekohalise koodinumbriga, kui vastavas alajaotises on tavajäätmete liike, mille ladestamine on kas keelatud või mille ladestamisele on seatud piirang tabelis 9. 3 Jäätmete taaskasutamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 8 või jäätmete kõrvaldamistoiming vastavalt "Jäätmeseaduse" § 17 lõikele 2. 4 Ladestatavate tavajäätmete piirkogus märgitakse tabelisse summaarselt. TABEL 10. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded 1 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. TABEL 11. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded 1 Seiratav näitaja Seire sagedus Proovivõtunõuded Analüüsinõuded 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. TABEL 12. Prügilaloa omaja iga-aastane aruandekohustus 1 Aruande objekt Teavitamise kord 1 Tabelid 8–12 täidetakse juhul, kui jäätmeluba on antud prügila või jäätmehoidla käitamiseks. TABEL 13. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 1 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. TABEL 14. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus 1 Ohtlikud jäätmed Kütteväärtus Massivood ajaühikus Jäätmeliik 2 Koodinumber 2 Minimaalne Maksimaalne Minimaalne Maksimaalne 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». TABEL 15. Saasteainete sisalduse proovivõtu ja mõõtmise protseduurinõuded 1 Proovivõtunõuded Mõõtmisnõuded Välisõhus Reovees Heitvees 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. TABEL 16. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes 1 Jäätmeliik 2 Saasteaine Lubatud sisaldus 1 Tabelid 13–16 täidetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmete põletamiseks. 2 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». 9 (10)  TABEL 17. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkond ja kogutud jäätmete üleandmine 1 Jäätmeveoga hõlmatud piirkond Jäätmekäitluskoht(ad) Nimi, aadress, kood Isik kellele jäätmed üle antakse Tabel 17 täidetakse, kui jäätmeluba on antud kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoks. Vaidlustamine Käesolevat jäätmeluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale «Haldus menetluse seaduses» sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras Jäätmeloa väljaandmise kuupäev 06.01.2015 Andja Nimi ja allkiri Helen Manguse Ametinimetus Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Jõgeva-Tartu regiooni juhataja ülesannetes Saaja ( jäätmeloa omaniku Nimi ja allkiri esindaja ) Ametinimetus Muutmise kuupäev 20.03.2018 Muutja Nimi ja allkiri Reet Siilaberg (allkirjastatud digitaalselt) Ametinimetus jäätmebüroo juhataja 10 (10) Bruno Tammaru ja Helen Sõmerik Teie 15.05.2019 nr 1-1/261 Eesti Keskkonnateenused AS [email protected] Meie 20.05.2019 nr 8-5/19/5370-3 Lisateabe küsimine Austatud Bruno Tammaru ja Helen Sõmerik Keskkonnaamet (edaspidi KeA) teatas taotlejat Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820, aadress Artelli 15, Tallinn; edaspidi ettevõte) 08.04.2019 esitatud avalduse alusel jäätmeloa nr L.JÄ/325445 (edaspidi jäätmeluba), kehtivusega 06.01.2015–05.01.2020, muutmise taotluse (lisa 1) menetlusse võtmist 06.05.2019 kirjaga nr 8-5/19/5370-2. Ettevõte taotleb jääätmeloa muutmisega jäätmekoguste (jäätmekoodidega 17 05 04) suurendamist ja uute jäätmeliikide (jäätmekoodidega 10 01 01, 10 01 03, 10 01 24) lisamist. Ettevõttele on antud jäätmeluba jäätmeseadus (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p 1, 2 ja 6 alusel jäätmete taaskasutamiseks (jäätmekäitlustoimingu koodidega R5t – maa-ala tagasitäide; R5k – korduskasutuseks ettevalmistamine; R12s –sortimine ja purustamine, R12x – jäätmete segamine, R12y – ümberpakkimine ning R13 – ladustamine) ja kõrvaldamiseks (jäätmekäitlustoimingu koodiga D14 – ümberpakkimine ning D15 – ladustamine) LUHA kinnisasjal (kinnistusraamatu registriosa 2009704; katastritunnus 94901:009:0019; aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Uhti küla, Luha; Keskkonnaagentuuri hallatavas keskkonnaregistris jäätmekäitluskohana „Luha jäätmekäitluskoht“,- omistatud keskkonnaregistri kood JKK7800132; kinnisasja omanik ettevõte ise; edaspidi Luha jäätmekäitluskoht). KeA soovib lisateavet: 1. Taotlus peab sisaldama väljavõtet dokumendist, kus nähtub vajadus jäätmetega maa-ala täita (taaskasutamistoimingu kood R5m ja R5t). Juhul kui aga soovitakse toimingut R5t ja R5m kasutada mujal kui Luha jäätmekäitluskohas, siis tuleb taotlejal arvestada jäätmeseaduse § 19 lg-ga 4 ja 5, mille alusel võib jäätmeid taaskasutada või kõrvaldada ainult jäätmeloa, kompleksloa või registreerimisega määratud kohas. Isikul tuleb registreerida KeA-s iga objekti puhul oma jäätmekäitlusalane tegevus 14 päeva enne tööde alustamist või tuleb anda jäätmed üle vastavat luba omavale ettevõttele. 2. Kehtiva loa alusel (lisa 2) on lubatud jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada maksimaalselt 6000 tonni, millest põlevmaterjal moodustab 3500 tonni. Ettevõttel tuleb esitada KeA-le uuesti põlevmaterjali ladustamise plaan, mis on kooskõlastatud asukohajärgse päästekeskusega. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 3. Luha jäätmekäitluskohast idas asub ca 1 km kaugusel suletud Aardlapalu prügila. Samuti asub Luha jäätmekäitluskoht Tartu lennuvälja lähiümbrusesse. Luha jäätmekäitluskoht ei jää Tartu lennuvälja kaitsevööndisse (150-500 meetrit lennuraja telgjoonest). Luha jäätmekäitluskoht jääb Tartu lennuvälja lähiümbrusega määratletud horisontaalse takistuste piirangupinna sisse– 1800 meetri kaugusele lennuraja lävest kagu suunas. See on kaugus, mille õhuruumi osas toimub kõige intensiivsem lennuliiklus nii visuaalne kui ka instrumentaal tingimustes. Rahvusvahelise tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 14 rakendusdokumendi doc 9137 osa 3 “Bird Control and Reduction” kohaselt on lennuvälja ja selle lähiala maakasutusele seatud lennuohutusest tulenevad kitsendused. Tartu lennuvälja puhul on lindudest tuleneva ohu peamiseks riskifaktoriks Ropka-Ihaste looduskaitseala ja olmeprügi käitlemise lähedus lennuväljale. Ettevõttel tuleb esitada KeA-le Lennuameti kooskõlastus. Täpsustusi, lisaandmeid ja ettevõtte arvamust ootab KeA hiljemalt 10.06.2019 e-postiga aadressile [email protected]. Kui Te nimetatud tähtajaks ei jõua puudusi kõrvaldada, siis palun taotlege tähtaja pikendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reet Siilaberg juhataja jäätmebüroo Lisad: 1. Jäätmeloa muutmise taotlus 2. Olemasolev jäätmeluba Sama: Päästeameti Lõuna päästekeskus [email protected], Lennuamet [email protected], Kambja Vallavalitsus [email protected] Tea Pärnik 5695 0192 [email protected] 2 (2) Platsile tuuakse eelsorteeritud ning sorteerimata ehitus- ja lammutusobjektide ning –platside jäätmeid ja sobivad tootmis- , pakenid - ning suurjäätmed (s.h. kasutatud mööbel), mida kohapeal vajadusel sorteeritakse vastavalt võimalusele eesmärgiga eristada võimalikult palju materjale, mida saab suunata taaskasutusse. Esmalt võetakse jäätmetest välja metall-, plast- ja klaasjäätmed, mis kogutakse eraldi fraktsioonidena kokku ning antakse vastavatele jäätmekäitlejatele (eelistatult taaskasutuseks). Järgmisena eraldatakse puit-, kivi-, betoon-, pinnase- jne jäätmed eesmärgiga need taasväärtustada ning sobival objektil (näiteks teeehitus , ehitusobjektidel pinnasega täitmine jne) taaskasutada. Vajadusel viiakse läbi ka eelsorteeritud jäätmete (näiteks kivid, betoon) purustamine, et saada ühtne fraktsioon ning võimaldada saadud materjali taaskasutusse võtmine. Selleks, et tagada purustatud betooni samaväärsus esmase toormega, sõelutakse purustatud betoon veelkord fraktsioonidesse. Järelejäänud muud ehitusjäätmed, mille taaskasutamise osas ei ole kehtivat seadusandlikku akti, standardit vms, viiakse ladestamisele vastavatesse prügilatesse või antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. Mehaanilise ringlussevõtu korral, eraldatakse töötlemiseks sobivad jäätmed muudest jäätmetest ning kohapeal toimub jäätmete purustamine ja hakkimine ning vajadusel muu materjaliga segamine. Betoonplokkide ja kivide taaskasutamine (jäätmekoodid 17 01 01, 17 01 02, 17 01 03, 17 01 07, 17 05 04, 20 02 02) materjalina tähendab betoonplokkide ja muudest lisanditest puhtaks sorteeritud kivide purustamist põhiliselt kergteede ning platside ehituses kasutatava killustiku saamiseks. Ettevõte lähtub killustiku tootmisel järgmistest seadusandlikest aktidest, EV standarditest vms tulenevatest nõuetest: • Ehitusseadustik; • Toote nõuetele vastavuse seadus; • EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Tegevused: käitluskohta sissetulev killustiku tootmiseks sobiv puistematerjal sõelutakse fraktsioonideks, sõelumise käigus eemaldatakse mittesobivad materjalid ja seejärel suunatakse jämedam fraktsioon (üldjuhul üle 100 mm tükid) kivipurustisse. Valmistoodang hoiusta takse eraldi partiidena platsil. Pinnase taaskasutamine R5m , R12x (jäätmekoodid 17 05 04, 17 05 06, 20 02 02 ja sorditud 10 01 01, 10 01 03, 10 01 24 ) materjalina tähendab pinnase sõelumist ja puhastamist ning vajadusel erinevat liiki materjalide segamist materjalina kasutatava pinnase saamiseks. Ettevõte lähtub pinnasest mulla vms materjali tootmisel pinnase päritolust ja kliendi (juhul kui on olemas konkreetne klient) vajadustest. Tõendamaks jäätmetest saadud pinnase sobivust materjalina võtab ettevõte proovid toodetud materjalidest vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (analüüse viiakse läbi vastavalt jäätmete päritolule ja lähtuvalt (konkreetse kliendi puhul) kliendi soovidest ning plaanitava materjali kasutuse otstarbest). Analüüsitavate saasteainete määramisel võtta aluseks keskkonnaministri 08.04.2013 määruses nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ nimetatud saasteained (plii, kaadmium, kroom, vask, nikkel, elavhõbe, tsink) ning lisaks naftasaadused (süsivesinikud C10-C40, summa). AS-l Eesti Keskkonnateenused ei ole täna katsete läbiviimiseks oma laborit, seega tehakse koos tööd akrediteeritud laboritega . Üldjuhul võetakse proovid enne jäätmete segamist, et vältida ohtlikke aineid sisaldava pinnase segamist puhta pinnasega, aga kliendi soovil või muu vajaduse tekkides võetakse proovid ka valmismaterjalist. 10 01 01, 10 01 03, 10 01 24 jäätmeid hoitakse enne segamist konteinerites, tuhka ei ladustata hunnikutes , seega on välditud vanandamata tuha sattumine keskkonda . Maksimaalselt hoitakse käitluskohas 3 kuu tuha käitluskogust, ent materjal suunatakse käitlusesse esimesel võimalusel. Segatud pinnase segu seiratakse iga nädal visuaalselt, juhul kui segu omadused ei vasta kvaliteedi nõuetele korrigeeritakse materjalide proportsioone segus. Tegevused: käitluskohta sissetulev mulla vms tootmiseks sobiv pinnas sõelutakse, sõelumise käigus eemaldatakse mittesobivad materjalid. Valmistoodang hoiustatakse eraldi partiidena platsil ning piisava koguse olemasolul tehakse sertifitseerimiseks vajalikud laboratoorsed testid koostöös materjali kasutajatega. Maa-ala täitmine R5t (jäätmekoodid 17 05 04, 17 05 06, 20 02 02) Maa-ala täitmist teostatakse kooskõlas planeerimisseaduses ja ehitusseaduses sätestatud nõuetega. Kohalikult omavalitsuselt on võetud projekt eerimistingimused, mille järgi saadakse teada kõrgus, milleni võib pinnast tõsta. Tegevused: käitluskohta sissetulev muld, kivid ja pinnas, mis on sobiv täitmiseks suunatakse maa-ala täitmiseks vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud tingimustele. Bituumenitaolised segude taakasutamine (jäätmekood 17 03 02) materjalina tähendab asfalditükkide ja freesipuru purustamist näiteks tolmuvaba kattekihi ning kergteede ning platside ehituses kasutatava materjali saamist (vastavalt EV teedeehituses kehtivatele standarditele, milledest tulenevad materjalidele esitatavad nõuded – fraktsiooni vahemikud, tugevusklassid, külmakindlused jne). Tegevused: käitluskohta sissetulev materjali tootmiseks sobivad teede koorimise käigus saadud asfalditükid ja freesipuru sõelutakse fraktsioonideks, sõelumise käigus eemaldatakse mittesobivad jäätmed ja seejärel suunatakse sobiv materjal purustisse. Valmistoodang hoiustatakse eraldi partiidena platsil ning piisava koguse olemasolul tehakse sertifitseerimiseks vajalikud laboratoorsed testid koostöös materjali kasutajatega. Puidu taaskasutamisel toimub pärast esialgsest sorteerimist puidu purustamine energiatootmiseks sobiva hakke valmistamiseks vastavalt käitluskohtade poolt esitatavatele nõuetele. Purustamisel eelnevalt eraldatakse puidujäätmetest ka metall. EV puudub täna vastav üldine standard, kuid käitluskohtade poolt on valmistoodetud puiduhakkele esitatud väga konkreetsed nõuded. Tegevused: Käitluskohta sissetulevad erinevat tüüpi puitmaterjalid sorteeritakse puhtaks, eemaldatakse kõik mittesobivad materjalid (üldjuhul kiletükid, plastikutükid, mittesobivad puidujäätmed jms) ning hoiustatakse eraldi kuhjas kuni hakkimiseks on koos piisav kogus materjali. Hakkurite töötamise käigus eraldatakse magnetitega täiendavalt metallist lisandid. Jäätmeteks muutunud orgaanilisest ja anorgaanilisest materjalist koosnevate toodete korduskasutuseks ettevalmistamine R3k ja R5k L ähtuvalt ettevõtte senisest kogemusest antakse tihti üle jäätmetena ka materjali, mis tegelikult ei olegi jäätmed, vaid taaskasutamiseks sobiv materjal näiteks puitpakendid (jäätmekood 15 01 03), betoonplokid (jäätmekood 17 01 01), tellised (jäätmekood 17 01 02), mööbel jms suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07) jms, mis ei ole purunenud ning on sobilikud tavapäraselt kindlal otstarbel kasutuseks). Selliste jäätmete puhul eraldatakse need koheselt vastuvõtmisel ning hoiustatakse platsil koos muu materjaliga . Üldjuhul teostab selliste materjalide puhul üksnes visuaalse kontrolli, kuid teatud jäätmete puhul teostab ettevõte vajadusel ka täiendavad toimingud jäätmete taaskasutamiseks ettevalmistamiseks. Näiteks puitpakendite puhul eraldatakse koheselt visuaalselt terved või väikeste defektidega tugevamat tüüpi puitalused. Väljavõetud alused kontrollitakse veelkord visuaalselt ja ka mehhaaniliselt (painutades) väljaõpetatud töötaja poolt üle ning koheselt kasutuskõlblikud alused loetakse, markeeritakse ning ladustatakse eraldi pakkidesse. Remontivajavatel alustel vahetatakse vajadusel purunenud lauad, klotsid või kinnitatakse lahti tulnud detailid. Peale tööde teostamist loetakse, markeeritakse ning ladustatakse ka need toodetena eraldi pakkidesse. Suurjäätmete puhul eraldatakse jäätmetest erinevat tüüpi mööbel, siseviimistluses kasutatavad materjalid jms, mis visuaalse vaatluse järgi ei ole jäätmed ja sobivad korduskasutamiseks. Mööbel jms korduskasutusse sobivad suurjäätmed ladustatakse veekindla katte all ja suunatakse korduskasutusse läbi erinevate koostööpartnerite. Kõiki protsesse teostatakse nii masinatega (käitlusmasin, frontaallaadur, sõelad) kui ka käsitsi. Jäätmete sorteerimine toimub vastavalt jäätmete liigile ja koostisele konteinerist konteinerisse (näiteks suurjäätmed) või lahtistes hunnikutes (näiteks pinnas). Jäätmete lendumist käitlemisel otseselt vältida ei saa, kuid kogu lendpraht koristatakse jooksvalt. Suvisel ajal kasutab ettevõte vajadusel ka olemasolevat tänavahoolduse tehnikat jäätmete kastmiseks ja niisutamiseks ning territooriumi koristuseks. Jäätmete, s.h. biolagunevate jäätmete, esmane käitlus (näiteks sorteerimine ja sõelumine) teostatakse platsil esimesel võimalusel. Betooni jm kivijäätmete ning puidujäätmete purustamist/hakkimist teostatakse perioodiliselt, piisava koguse olemasolu korral. Biolagunevad jäätmed hoiustatakse eraldi ning jäätmed, mille osas ettevõttele puudub edasine käitlusvõimalus, transporditakse platsilt ära nii pea, kui on kogunenud transpordiks piisav kogus ja on sõlmitud kokkulepe vms jäätmete vastuvõtja- lõppkäitlejaga . Biolagunevad jäätmed ladustatakse kõvakattega pinnasel ning maksimaalselt hoiustatakse käitlusplatsil korraga kuni 500 t biolagunevaid jäätmeid. NB! Olme- ja ohtlikud jäätmed eraldatakse jäätmetest kohe pärast nende tuvastamist või esimesel võimalusel, millega välditakse ka selliste jäätmete igasugust sattumist taaskasutuse protsessi. Ohtlikud jäätmed ladustatakse vastavalt leitud liikidele eraldi, vajadusel kaetud või hermeetilisse konteinerisse või muusse kogumisnõusse, et vältida võimalikku keskkonda sattumist. Ohtlike jäätmete veoks vastavat litsentsi omavasse käitluskohta teostab ettevõtte oma tehnikaga (ettevõttele on väljastatud ohtlike jäätmete litsents jäätmete veoks ning ettevõte omab ka vastavat tehnikat, s.h. ADR nõuetele vastavat veokit) või tellib veo vastavat luba omavalt ettevõttelt. Sorteeritud jäätmete ja materjalide äravedu korraldab AS Eesti Keskkonnateenused, kasutades selleks kas oma transpordivahendeid või vastavat luba/litsentsi omavaid teisi ettevõtteid/isikuid. Keskkonnaamet TIME \@ "dd.MM.yyyy" 05.04.2019 nr 1-1/ 2 61 [email protected] Jäätmeloa taotlus Eesti Keskkonnateenused AS esitab jäätmel oa muutmis taotluse Luha käitluskoha jäätmeloa nr L.JÄ/32 5445 muutmiseks . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Bruno Tammaru Juhatuse liige Helen Sõmerik 5 284 490 [email protected]