Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 09.07.2019, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18221000060 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 22 lg 2-KarS § 209 lg 1 KarS § 202 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): TK Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 18221000060, milles on kahtlustus esitatud M.J ja T K. 10.05.2019 esitati T K kahtlustus KarS § 22 lõike 2-KarS § 209 lõike 1 ja KarS § 202 lõike 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Esitatud kahtlustus nähtub alljärgnevalt (kirjapilt muutmata). Detsembris 2017 pöördus T K M J poole ja soovis saada X Kooli eelarvelisi vahendeid enda valdusse ning põhjendas selle vajadust X Kooli töötajate jõuluürituse korraldamisega. Lähtuvalt T Ka soovist teostas M J detsembris 2017 raamatupidamisprogrammis tegelikkusele mittevastava sisuga kande selle kohta, et A.T on X Koolile sõlmitud töövõtulepingu raames teostanud töid maksumusega 480 eurot. X Linnavalitsuse töötaja A R luges M J poolt teostatud kande alusel tõendatuks A.T poolse töö tegemise X Koolile ja kandis 20.12.2017 X Kooli kontolt A T kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx üle 480 eurot. M Jl oli A T konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx volitatud kasutaja ning omas kontrolli kontole kantud raha üle. Omades A T konto internetipanga kasutamise õigust, kandis M J 20.12.2017.a 480 eurot A T kontolt edasi enda kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning enda kontolt omakorda kandis 20.12.2017.a 450 eurot edasi T K kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et esitatud kahtlustus on põhjendatud ning kriminaaltoimikus olevate tõenditega tõendatud. Lühidalt on kriminaalmenetluse käigus tõendamist leidnud, et T K kihutas ühel korral M J kelmuse toimepanemisele. M J viis oma tegevusega Linnavalitsuse töötaja A. R eksimusse, misjärel tegi A.R varakäsutuse. A T arvelduskontole kanti raha töö eest, mida tegelikkuses ei teostatud. Lisaks ei olnud A T tegelikkuses X Kooliga töövõtulepingut sõlminud. M J, kes omas Arnolt T internetipanga kasutamise õigust, kandis saadud 480 eurost 450 eurot edasi T K, mistõttu pani T K toime ka süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Ülalkirjeldatud kuriteod, mille toimepanemises T K kahtlustatakse, on KarS § 4 lõike 3 kohaselt teise astme kuriteod. Lisaks ei näe karistusseadustiku eriosa kõnealuste kuritegude toimepanemise eest karistusena ette vangistuse alammäära, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 mõttes tuleb hinnata T K süü suurust. Prokurör leiab, et T Ka süü ei ole sedavõrd suur, et see välistaks tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS § 202 alusel. Tegude toimepanemise põhjus ning tekitatud kahju suurus ei anna alust rääkida suurest teosüüst, mistõttu võib asuda seisukohale, et täidetud on ka teine kriminaalmenetluse lõpetamise eeldus – T K süü ei ole talle etteheidetavates kuritegude suur. Järgmiseks peaks isik, kelle suhtes KrMS §-s 202 sätestatud alustel kriminaalmenetlus lõpetatakse, olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud Linnavalitsus. T K võtab endale kohustuse hüvitada Linnavalitsusele 450 eurot, mistõttu on ka järgmine eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks täidetud. Viimaks tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. T Ka näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Lisaks puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. T Ka suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlusi KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud. Samuti ei tööta T K alates 22.06.2018 enam X Kooli direktorina. Kuritegude toimepanemisest on möödunud üle pooleteise aasta. Prokurör on seisukohal, et T Ka puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust. T K on tunnistanud enda süüd ning selgitanud kuriteo toimepanemise põhjuseid. Prokurör leiab, et T K on käesoleval hetkel võimalik mõjutada KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit kohaldades. T Ka näol ei ole tegemist ka isikuga, kelle vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus. Eeltoodud põhjustel puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks ning T K karistamiseks avalik menetlushuvi. Seega on täidetud kõik KrMS §-s 202 sätestatud eeldused, mis tähendab, et T K suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 202 lõigete 6 ja 7 kohaselt uuendab prokuratuur lõpetatud kriminaalmenetluse juhul, kui isik ei täida talle KrMS § 202 lõike 2 alusel pandud kohustust. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, p 2, lg 3, lg 6 ja lg 7 ning KrMS § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18221000060 T Ka suhtes menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: T K on kohustatud maksma riigituludesse 850 eurot. Lisaks on T K kohustatud hüvitama Viljandi Linnavalitsusele 450 eurot (X pank, arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxxxxx) Tähtajaks määrata: 09.01.2020. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kriminaalasjas ei ole kohaldatud KrMS 4. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat nr 1A jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasja raames ei võetud T K DNA-proove, samuti teda ei daktüloskopeeritud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: T K seonduvalt kriminaalmenetluse kulusid tekkinud ei ole. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: T K ning Linnavalitsusele. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (aadress: Kalevi 1, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti 2 keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ___________________ Allar Nisu ringkonnaprokurör Olen kohustusega nõus: _____________________ (nimi ja allkiri) 3