Kaitsevööndi mõõtmetest

Tori Vallavalitsus Teie 25.03.2019 nr 6-2.3/445-15 [email protected] Meie 15.04.2019 nr 4.6-8/19/1176-2 Kaitsevööndi mõõtmetest Austatud pr Signe Rõngas Olete palunud oma 25.03.2019 nr 6-2.3/445-15 Lennuameti seisukohta lennuvälja kaitsevööndi suuruse määramise kohta seoses Pärnu Lennuvälja liiklusalade rekonstrueerimisega. Ühtlasi olete viidanud majandus- ja taristuministrile saadetud õiguskantsleri 18.03.2019 märgukirjale nr 6- 3/190379/1901412 (Märgukiri majandus- ja taristuministri 26.05.2015 määruse nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ kohta). Esmalt peab Lennuamet vajalikuks märkida, et olete oma selgitustaotluses viidanud kontekstist väljavõetuna õiguskantsleri seisukohale: “Lennuametil on õigus kehtestada määruses sätestatust erineva suurusega kaitsevöönd ehk kohaldada määrust proportsionaalselt,/--/.”. Lennuamet väljatooduga nõustuda ei saa ning leiab, et olete õiguskantsleri seisukohta tõlgendanud vääralt – kuna õiguskantsleri hinnangul määruse seletuskirjast ei selgu üheselt, kas lennuvälja kaitsevööndi mõõtmed on asjakohased kõikide lennuväljade puhul, on õiguskantsler seadnud kahtluse alla Lennuameti kaalutlusõiguse ulatuse samal ajal, kui lennundusseadus (LennS) viitab teatud kaalutlusõiguse olemasolule. Seega ei ole õiguskantsler jõudnud oma märgukirjas järeldusele, et Lennuametil on õigus kehtestada erineva suurusega kaitsevöönd, vaid on palunud tegeleda ministril ebaselgusega kaalutlusõiguse piirides, sh lennutegevuse laadiga seotud küsimustes. LennS on toonud kaalutlusõiguse alusena lennutegevuse laadi, mis on tekitanud ebaselgust, muude asjaolude (so lennuraja pikkuses, lennuvälja varustatus lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega) puhul sätestab tingimused siiski määrus, millest Lennuamet ka lähtub. Lennuamet on oma seisukohtade kujundamisel arvesse võtnud ka lennutegevuse laadi. Lennutegevuse laadi all saab mõista üksnes lennutegevuse valdkonda jäävate lennutegevuse liikide kasutamist lennuväljal – kas lennuväljal toimub äriline lennutegevus, sh rahvusvaheline lennuliiklus (nt tellimus- ja taksolennud (nö charter), regulaarlennud) või mitteäriline lennutegevus (nt ainult klubiline tegevus, erapilootide lennutegevus enda huvides, mitte reisijate vedu). Veelgi enam, ka tänasel päeval teenindab visuaallennuväljana Pärnu lennuväli ärilise lennutranspordi lende, mispuhul ei ole tõenäoline, et rekonstrueerimisel lennuvälja planeeritav kasutusotstarve muutuks peamiselt mitteäriliseks ning nõutavat ohutustaset saaks hinnata madalamaks kui kehtivad miinimumnõuded selliste parameetritega ja lennutegevuse laadiga lennuväljale sätestanud on. Pärnu lennuväljal on siiski planeeritud ka edaspidi ärilise lennutranspordi kui tsiviillennunduses kõige rangemalt reguleeritud ja kõrgema riskitasemega Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 lennutegevuse teenindamine, milles (ärilises lennutranspordis) valdavalt kogu tegevus eeldab eraldi õigusi ja rangemate nõuete järgimist nii majandustegevuses kui lennutegevuses, ei saa seada ohutusargumente madalamale kui kaitsevööndi mõõtmete suurendamisega eraisikutele kehtestatavad piirangud. Samuti tuleb seejuures arvestada, milliseid õhusõidukeid peaks lennuväli olema võimeline teenindama – kui lennuvälja eesmärk on muuhulgas teenindada reisilennukeid ärilises lennutranspordis, eriti instrumentaallähenemise ja -väljumisprotseduuridega lennuväljana, ei ole õigustatud kaitsevööndi vähendamine. See, et kaalutlusõiguse piirid võivad jääda kahe õigusakti tasandil pisut ebaselgeks, ei tähenda, et Lennuamet kehtestatud miinimumnõudeid rakendama ei peaks või ei tohiks. Lennuameti kaalutlusõiguse kasutamisel on muuhulgas oluline aspekt ka teistel Eesti lennuväljadel, sh neile kehtivate nõuete rakendamine ja lennutegevuse laad. Seetõttu ei saa Lennuamet hinnata ka Pärnu lennuväljal toimuva ja planeeritava lennutegevuse laadi samaväärselt mõne väiksema lennuväljaga, millel ei toimu ärilist lennutransporti või muud kõrgema riskitasemega lennutegevust. Kõnealuse määruse kohaselt kehtestatakse lennuvälja kaitsevööndi mõõtmed vastavalt iga konkreetse lennuvälja parameetritest ja lennuraja klassifikatsioonist lähtuvalt ning need ei ole kindlasti kõik ühesugused (nt laius raja telgjoonest alates 150 m kuni 500 m ja kaugus raja lävest 600 m kuni 2300 m). Lähtudes Pärnu lennuvälja planeeritavast suurusest ja tegevusest on nende parameetritega ka arvestatud. Peame vajalikuks märkida, et kaitsevööndi mõõtmete suurenemisel ei ole kaitsevööndisse jäävate kinnistuomanike õigused kinnistut kasutatud täielikult piiratud – kinnistu kasutamisel tuleb arvestada LennS §-ga 352 ning eelkõige arvesse võtta lõiget 3, kus küll imperatiivsete keeldude kõrval on ka keeldusid, mida saab Lennuameti kooskõlastusel leevendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kalda peadirektor Mari Toodu 610 3587 [email protected]