Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 19. august 2019. a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariken Arro Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19278000780 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi, isikukood: H S, Kuriteo toimepanemise aeg ja koht: ajavahemikul 09.09.-10.09.2018, 23.09.2018, ajavahemikul 12.04.-15.04.2019 ja 25.04.2019 Tartu maakonnas Peipsiääre vallas X külas X talu hoovil Kannatanu nimi, isikukood: M.S, Kriminaalasja materjalid saabusid 10.06.2019. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud Prokuratuur kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 sätestatud alustel ja korras. Prokuratuur võib kriminaalmenetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, lõpetada KrMS § 202 lg-te 1, 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Järgnevalt hindab prokurör kahtlustatava süü suurust. H S kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimetatud kuriteokoosseis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga, mis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Selline seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär viitab väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et mitmel juhul viis kahtlustatavapoolse vägivallani kannatanu käitumine, kus kannatanu süüdistas kahtlustatavat pidevalt kõrvalsuhetes ning kui kahtlustatav põgenes konfliktide vältimiseks garaaži ja lukustas ukse, siis järgnes kannatanu talle sinna, sõimas, süüdistas, lõhkus ja laamendas ning nõudis ukse lahti tegemist. Garaaži põgenes kahtlustatav kannatanu eest, kes on kahtlustatava sõnul ka tema enda vastu olnud korduvalt vägivaldne. Kannatanu ei saanud suuremaid tervisekahjustusi. Süü hindamisel arvestab prokurör asjaolusid, mis viisid kuritegude toimepanemiseni. Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et ta on prokuröri juures oma tegusid kahetsenud ning avaldanud jõuetust koduse olukorraga toime tulla. Kahtlustatava sõnul soovis ta aprillis 2019 minna pereteraapiasse, kuhu kannatanu kaasa tulema ei nõustunud. Prokurörile teadaolevalt elavad osapooled endiselt samas majas, kannatanu küll kolis pärast kriminaalmenetluse alustamist üürikorterisse, kuid on käesolevaks ajaks tagasi kolinud. Kahtlustatav on ülekuulamisel öelnud, et soovib kooselu kannatanuga jätkata, kui paraneksid nende omavahelised suhted. Prokuröri sõnul on tegemist abivajava perekonnaga, kahtlustatav tunnistab oma jõuetust pingeliste peresuhetega hakkamasaamisel ning on ise soovinud pöörduda pereteraapiasse abi saamiseks. H S on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kahtlustatava süüd kergendavad asjaolud on käesoleval juhul ülekaalus ning prokurör asub seisukohale, et tema süü ei ole suur. Järgnevalt hindab prokurör avalikku menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas. Avalik menetlushuvi on olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. H S on karistusregistrisse kandmata isik ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. H S edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid nt kriminaalhoolduse näol, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul, või karistusi. Prokurör on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Eelnevatel asjaoludel saab asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi puudub. H S teos puuduvad erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks avalik menetlushuvi olemas. Tegemist on kahtlustatava suhtes toimetatava esimese kriminaalmenetlusega, mille tagajärjed ei olnud rasked. Prokuröri hinnangul on ka H S abivajav isik, kellele on vaja pakkuda toetust ja vajalikke oskusi sotsiaalprogrammi näol. Kahtlustatav on prokurörile tunnistanud jõuetust koduse olukorraga hakkamasaamisel. Käesoleval juhul on mõistlik kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine ja talle mõjutusvahendina abistava kohustuse panemine perevägivalla tõkestamise programmi näol, mille käigus mehed saavad teada oma tunnete ja pingete põhjustest ning õpivad nendega igapäevaselt toime tulema. Tööd tehakse oma emotsionaalse tasakaalukuse, enesekindluse, empaatiavõime ja paarisuhteoskustega, et elada vägivallast vaba elu. Kannatanu tagasikolimine viitab sellele, et ka kannatanu soovib kooselu kahtlustavaga jätkata, mistõttu vajavad võimalikud edaspidised konfliktsituatsioonid oskusi lahendada neid ilma vägivallata. Sellises olukorras on mõistlik kohustada H S osalema sihtotstarbelises vägivalla tõkestamise programmis „Mehed päriselt“, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskus. H S on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on valmis võtma endale kohustuseks osaleda sihtotstarbelises sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskus (aadress: Õpetaja 5, Tartu) algusega 27.08.2019. a. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 31.03.2020. a. H S on valmis võtma endale kohustuseks ajavahemikus 10.-17. veebruar 2020. a teha Synlab Eesti OÜ-s kordusanalüüs alkoholi liigtarvitamise näitajate CDT ja GGT näitajate osas ning esitada analüüside vastused prokurörile hiljemalt 18. veebruaril 2020. a. H S tegi esmased analüüsid kriminaalmenetluse kohtueelse menetluse ajal 24.07.2019. a ning nii lühiajalise- kui pikaajalise alkoholitarvitamise näinud esmastes analüüsides viitavad alkoholi liigtarvitamise patoloogiale, s.t esmaste analüüside näidud ei olnud normipiires. H S peab igal juhul vähendama alkoholitarvitamist, et kordusanalüüsid oleksid normipiires ja kriminaalmenetlus ei kuuluks uuendamisele. H S on 26.07.2019. a pöördunud riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus. Eelnevatele asjaoludele tuginedes asub prokurör seisukohale, et H S süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1, 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 6, 7 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19278000780 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel H S kahtlustatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. 2. KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel panna H S kohustuseks osaleda sihtotstarbelises sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“, mille viib läbi EELK Tartu Perekeskus (aadress: Õpetaja 5, Tartu) algusega 27.08.2019. a. Tegemist on neljakuulise perevägivalla tõkestamise programmiga, mille käigus mehed saavad teada oma tunnete ja pingete põhjustest ning õpivad nendega igapäevaselt toime tulema. Tööd tehakse oma emotsionaalse tasakaalukuse, enesekindluse, empaatiavõime ja paarisuhteoskustega, et elada vägivallast vaba elu. Programmi raames toimub 14 grupikohtumist. Programmi osalustasu on 84,00 eurot, mille eest H S tasub ise. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 31.03.2020. a. 3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel panna H Sle kohustuseks ajavahemikus 10.-17. veebruar 2020. a teha Synlab Eesti OÜ-s kordusanalüüs alkoholi liigtarvitamise näitajate CDT ja GGT näitajate osas ning esitada analüüside vastused prokurörile hiljemalt 18. veebruaril 2020. a kas paberil, tuues need Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressil Kalevi 1, Tartu, või meiliteel [email protected]. Analüüside eest tasub H S ise vastavalt Synlabi hinnakirjale. Käesoleval hetkel on vereanalüüside ja verevõtmise hind vastavalt hinnakirjale kokku 34,02 eurot. Synlab Eesti OÜ laborid asuvad Tartus aadressidel Teguri tn 37 B I korrus ja Gildi 8, kabinet 318, tel 17124. Vereproove võib anda ükskõik millises Synlab- i laboris üle Eesti. Kohustus loetakse täidetuks järgmistel tingimustel:  kui esmaste analüüside näidud on normipiires, siis kordusanalüüside näidud peavad mõlemal analüüsil olema esmase analüüsiga võrdsed või väärtusega, mis viitab alkoholi tarvitamise vähenemisele kohustuse täitmise kuue kuu pikkusel perioodil;   kui esmastes analüüsides on alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia (CDT suurem kui 1,3% ja GGT meestel suurem kui 73), siis kordusanalüüside näidud peavad mõlemas analüüsis olema normi piires ehk CDT analüüsi näit väiksem kui 1,3% ja GGT analüüsi näit meestel väiksem kui 73. 4. Asitõendid ja nendega toimimise viis: CD-plaat, millele on salvestatud M.S poolt Häirekeskuse numbrile tehtud kaks kõne kuupäevaga 25.04.2019. a; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „PAKEND HK1“, asub kriminaaltoimiku juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asitõend kriminaaltoimiku juurde. 5. Kriminaalasjas kogutud andmete kustutamine riiklikust sõrmejälgede registrist ja riiklikust DNA-registrist: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on H S andmed kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA- registrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 6. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule M.S ja kahtlustatavale H S. Teavitada EELK Tartu Perekeskust H Sle määratud kohustusest osaleda sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“ ja selle täitmise tähtajast aadressil [email protected]. Kohustada sotsiaalprogrammi grupijuhti Anton Aunmad andma käesoleva kriminaalmenetluse lõpetanud prokurörile tähtaja saabumisel teada H S määratud kohustuse täitmisest. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Kalevi 1, Tartu. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 esitada kümne päeva jooksul Prokuratuuri koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn või [email protected]. Prokuratuuri saadetavad pöördumised peavad olema (digi-)allkirjastatud. /digitaalselt allkirjastatud/ Mariken Arro abiprokurör