MINISTRI MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 4
Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste
ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad
Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 23 lõike 11 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse ligipääsetavuse nõuded:
1) Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalmeedia teenustele;
2) audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate poolt pakutavatele
tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele;
3) kahele televisiooniteenust pakkuva eraõigusliku meediateenuse osutaja kõige suurema
vaadatavusega programmile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kaks programmi nimetab Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet järgmiseks kalendriaastaks ja avalikustab oma kodulehel hiljemalt 1.
detsembriks. Otsuse tegemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet programmide
jooksva kalendriaasta kümne kuu keskmisest vaadatavusest usaldusväärse uuringu andmete
põhjal.
(3) Määruses ettenähtud nõudeid kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3
nimetatud isikute edastatavate eestikeelsete saadete (telesaated ja -ülekanded, seriaalid, filmid jms)
osas, mille esmaesitlus toimub pärast 2027. aasta 1. jaanuari.
(4) Ligipääsetavuse nõudeid ei kohaldata programmidele ja programmikataloogidele, mis on
suunatud spetsiifilisele ja kitsamale sihtrühmale ning mille põhisisu iseloomustavad sellised
omadused nagu verbaalse sisu puudumine või vähesus, eranditult muusikalise või visuaalse sisuga
programm või muu spetsiifiline temaatiline suunitlus, mille tõttu ligipääsetavusnõuete
rakendamine ei ole sihtrühma vajadusi ning proportsionaalsuse põhimõtet arvestades
põhjendatud.
2. peatükk
Ligipääsetavuse tagamise nõuded
§ 2. Subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete miinimummaht programmis
Subtiitritega on varustatud vähemalt järgmised saated:
1) uudistesaated vähemalt 70 % nädalamahust;
2) päevakajalised saated vähemalt 70 % nädalamahust;
3) valimissaated vähemalt 70% nädalamahust.
§ 3. Viipekeelse tõlkega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu
programmis
(1) Viipekeelse tõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised saated:
1) Riigikogu esimehe uusaastatervitus;
2) pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeval;
3) Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kõne;
4) iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert;
5) peaministri võidupüha kõne;
6) Vabariigi Presidendi taasiseseisvumispäeva kõne;
7) Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul;
8) Vabariigi Presidendi aastalõpuintervjuu;
9) Vabariigi Presidendi vana-aastaõhtu tervitus;
10) Eesti laulu finaal;
11) Eurovisiooni lauluvõistluse finaal;
12) Eesti üldlaulupidu ja Eesti noorte laulupidu.
(2) Eesti Rahvusringhääling edastab päevas vähemalt ühe „Aktuaalse kaamera“ uudistesaate
viipekeelsena.
(3) Viipekeelse tõlke olemasolust tuleb vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii telekavas kui ka
järelvaatamise keskkonnas.
§ 4. Kirjeldustõlkega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu
programmis
Kirjeldustõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised saated:
1) Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-etendus;
2) Eesti üldtantsupidu ja Eesti noorte tantsupidu.
§ 5. Kirjeldustõlke tagamine erinevatel platvormidel
(1) Kui saatel on kirjeldustõlge, peab kirjeldustõlge olema koos saatega kättesaadav kõikidel
saadet edastatavatel platvormidel.
(2) Kirjeldustõlke olemasolust tuleb vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii telekavas kui ka
järelvaatamise keskkonnas.
§ 6. Audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummaht Eesti Rahvusringhäälingu
programmis
Kõik subtiitritega varustatud Eesti Rahvusringhäälingu saated peavad olema varustatud
audiosubtiitritega.
§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele
Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama
ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse
ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust.
§ 8. Sama ürituse ülekannete ligipääsetavus
Kui üritusest teeb ülekande Eesti Rahvusringhääling ja ligipääsetavuse nõuded on täidetud, ei
pea sama ürituse edastamisel muu meediateenuse osutaja ligipääsetavuse nõudeid täitma.
§ 9. Ligipääsetavuse nõuded eestikeelsetele filmidele ja seriaalidele
(1) Kui Eesti riigi rahalisel toel valminud filmid ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,
viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb nende filmide ja seriaalide esitamisel või edastamisel
subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada.
(2) Kui lõikes 1 nimetamata eestikeelsed filmid ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,
viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb võimaluse korral nende filmide ja seriaalide esitamisel
või edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada.
§ 10. Ligipääsetavuse edendamine
(1) Ligipääsetavuse edendamise eesmärgil tõuseb valitavate subtiitritega varustatud saadete
osakaal käesoleva määruse § 1 lõikes 1 nimetatud programmides 2030. aastaks 95 protsendini.
(2) Ligipääsetavuse edendamise eesmärgil tõuseb kirjeldustõlkega varustatud saadete, filmide ja
seriaalide osakaal Eesti Rahvusringhäälingu programmides võrreldes 2025. aastaga:
1) 2028. aastaks vähemalt 3% võrra;
2) 2030. aastaks vähemalt 5% võrra.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga Merilin Piipuu
minister kantsler
Eelnõu seletuskirja lisa 1
Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Märkuse Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine
tegija
SOM Toetame ja peame puuetega inimeste õiguste vaatest positiivseks Jagame muret viipekeelsete tõlkide vähesuse üle. Viipekeelsete
arenguks määruse eelnõu, mis seab eesmärgi ja konkreetse sihi tõlkide vähesuse probleemi lahendus sõltub Haridus- ja
suuremale subtiitrite kasutamisele, viipekeele kasutamisele, teadusministeeriumi poolt haridusasutustele esitatava riikliku
kirjeldustõlke kasutamisele, audiosubtiitritele, järelvaadatavate ja tellimuse mahust.
olemasolevate filmide/seriaalide ligipääsetavuselementide säilimisele.
Sotsiaalkindlustusametist (SKA) tulnud tagasiside:
SKA tutvus eelnõuga ja toetab selle eesmärki. Samas peame vajalikuks
väljendada muret viipekeeletõlkide järelkasvu osas, kuna piisaval hulgal
pädevate tõlkide puudumine võib ühel hetkel hakata piirama
viipekeeleteenuse kättesaadavust. Siinkohal toome välja, et täna on
Eestis ainult 23 kutsetunnistusega viipekeeletõlki. Nende 23 hulgas on
6 tõlki pensioniealised ja 7 tõlki on vanuseklassis 50-60. Sellest
tulenevalt tuleks tähelepanu pöörata ka viipekeeletõlkide
koolitusvajadusele, kuna sellest sõltub liigipääsetavuse nõuete sisuline
täitmine.
ERR Eesti Rahvusringhäälingul ei ole märkusi kultuuriministri määruse Riigieelarve võimalustega on arvestatud. Toetame ERRi
„Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende ligipääsetavuse edendamise eesmärkide saavutamiseks vajalike
täitmise tähtajad“ eelnõule. Eelnõus on sätestatud varem töökorras läbi eelarvevahendite taotlemisel.
arutatud nõudeid.
Soovime rõhutada eelnõu seletuskirjas väljatoodut, et määruse
rakendussätetes ettenähtud mahtude suurendamine 2028. ja 2030.
aastaks ei ole Eesti Rahvusringhäälingu tänase eelarve mahu juures
võimalik ja nõuete täitmine eeldab riigieelarvelise toetuse suurendamist.
TTJA Määruse kohaldamisala Eelnõu sõnastust täpsustatud. Lisatud § 1 lg 2:
Määruse kohaldamisalasse kuuluvad eelnõu kohaselt kolme liiki (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kaks
teenuseosutajad: Eesti Rahvusringhääling, audiovisuaalmeedia teenust programmi nimetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
osutavad sideettevõtjad ning kahte suurima vaadatavusega järgmiseks kalendriaastaks ja avalikustab oma kodulehel
Eelnõu seletuskirja lisa 1
televisiooniteenust pakkuvat meediaettevõtjat. Kahe suurima hiljemalt 1. detsembriks. Otsuse tegemisel lähtub Tarbijakaitse
vaadatavusega televisiooniteenuse määratlemine jääb ebaselgeks nii ja Tehnilise Järelevalve Amet programmide jooksva
määruse eelnõus kui ka selle juurde kuuluvas seletuskirjas. Siinkohal kalendriaasta kümne kuu keskmisest vaadatavusest
soovime rõhutada, et õigusakti seletuskiri ei ole õiguse allikas ning usaldusväärse uuringu andmete põhjal.
selles sätestatut ei saa käsitleda iseseisva õigusliku alusena. Eelnõu § 1
lg 1 p-st 3 ei selgu, kes, millal ja mille alusel määratleb, millised on kaks Telekanalite vaadatavuse aluseks on Kantar Emori
suurima vaadatavusega televisiooniteenust. Eelnõu seletuskirja teleauditooriumi või mõne teise usaldusväärse uuringu
leheküljel 2 on selgitatud, et lähtuda tuleks Kantar Emori tulemusel eelmisel kalendriaastal telekanalite vaatamisele
teleauditooriumi või mõne teise vastava usaldusväärse mõõdikuuringu kulutatud aeg vanusegrupis 4+. Uuringufirmad peavad vastama
tulemustest eelmise kalendriaasta kohta. Esiti on ebamäärane, millised ISO/DIS 20252 standardile ja ICC/ESOMAR International
teised uuringud peale Kantar Emori teleauditooriumi uuringu on veel Code'ile.
usaldusväärsed. Samuti jääb selgusetuks, kes ja milliste kriteeriumite
alusel seda otsustab. Neid asjaolusid täpsustamata võivad praktikas
kergesti tekkida vaidlused olukordades, kus erinevad uuringud näitavad
erinevaid tulemusi. Järgnevalt jääb segaseks, kas eelnõu § 1 lg 1 p-st 3
tuleks järeldada, et kaks suurima vaadatavusega televisiooniteenust
tuleks määratleda iga-aastaselt. Meediaettevõtjate jaoks on oluline, et
määratletaks aeg, millal möödunud aasta auditooriumi andmete põhjal
jooksva aasta kahe suurima vaadatavusega televisiooniteenuse nimed
avaldatakse. Siinkohal on ka oluline silmas pidada, et aasta lõpust jääks
piisav ajavaru mõõdikuuringu andmete avaldamiseks. Neid asjaolusid
täpsustamata puudub nii ettevõtjatel kui õigusakti rakendajal
õigusselgus.
Eelnõu § 1 lg 1 p-s 2 nimetatakse määruse kohaldamisalasse kuuluvat Arvestatud. Audiovisuaalmeedia teenust osutavate
ka audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate elektroonilise side ettevõtjate programmid ei kuulu määruse
programmide ja nende pakutavad tellitavad audiovisuaalmeedia kohaldamisalasse.
teenused. Määrusest ega seletuskirjast ei nähtu, millest on tingitud
sideettevõtjate erikohtlemine võrreldes ülejäänud meediateenuse
osutajatega. Võrreldes eelnõu § 1 lg 1 p-s 3 nimetatud vaadatuimate
audiovisuaalmeedia teenustega võib sideettevõtjate omakanalite
vaadatavus olla marginaalne. Meediateenuse osutajate võrdseks
kohtlemiseks on mõistlik määratleda ühtsed alused, mille põhjal läbivalt
otsustatakse, kas vastava meediateenuse osutaja programmile
Eelnõu seletuskirja lisa 1
ligipääsetavusnõuded kohalduvad või mitte, näiteks meediateenuse
osutaja käive, vaatamise osakaal vms.
Saated, millele nõuded kohalduvad
Määruse eelnõu ega seletuskiri ei ava täpsemalt, mida eelnõu §-s 2 Selgitame. Soovime konkreetselt „Aktuaalse kaamera“ saadet
nimetatud saateliikide all silmas peetakse. Selguse huvides on mõistlik määruses välja tuua.
avada, mida määruse tähenduses peetakse silmas näiteks päevakajaliste
saadete all. Eelnõu § 3 lg-s 2 sätestatakse, et Eesti Rahvusringhääling Saadete kategooriate all loetaks Euroopa Ringhäälingute Liidu
edastab vähemalt ühe „Aktuaalse kaamera“ uudistesaate päevas (EBU) klassifikaatorit (EBU Tech 3322 – EBU System of
viipekeelsena. Siinkohal tasub kaaluda, kas määruses kui üldaktis on Classification of Radio and Television Programmes (ESCORT
mõistlik välja tuua uudistesaate pealkiri või piisaks viitest 2007)).
uudistesaatele.
Eelnõu § 9 lg-s 2 sätestatakse, et audiovisuaalmeedia teenuse osutajad Täpsustame seletuskirja. Mõeldud on siin riigi poolt
peaksid võimaluse piires lisama ka Eesti riigi rahalise toetuseta mittetoetatud filme ja seriaale, millel on
valminud eestikeelsetele filmidele ja seriaalidele subtiitreid, ligipääsetavuselemendid olemas, kuid nende lisamine eeldab
viipekeelset tõlget või kirjeldustõlget, kui film või seriaal on nendega teenusepakkujalt märkimisväärseid rahalisi kulutusi (nt
varustatud. Jääb selgusetuks, miks neil nimetatud juhtudel peaksid kulutused, mis on seotud õiguste litsentseerimisega). Eelnõu
meediateenuse osutajad subtiitrid lisama vaid võimaluse korral, mitte väljatöötaja siiski loodab, et ettevõtted peavad vaatamata
kohustuslikult. Ka ei selgu seletuskirjast, millised täiendavad kulud lisanduvatele kuludele võimalikuks ka riigipoolse toetuseta
sellisel juhul meediateenuse osutajale lisanduvad, võttes arvesse, et valminud filmide ja seriaalide ligipääsetavuse parandamiseks
sama sätte lõikes 1 nimetatud juhtudel tuleb meediateenuse osutajal igal lisada neile täiendavaid ligipääsetavuse elemente.
juhul subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge tarbijale
kättesaadavaks teha.
Eesti Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille Seletuskirja statistika osas täpsustatud.
Puuetega kaudu audiovisuaalmeedia teenuse osutaja muudab järk-järgult
Inimeste proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks puudega
Koda inimestele. Täname Kultuuriministeeriumi erinevate kohtumiste ja
arutelude eest, mis toimusid enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist.
Täiendame, et Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on 30.09.2025
seisuga nägemispuue tuvastatud 2204-l mehel ja 3357-l naisel (kokku
5561, eelnõus on 3497), koos vaegnägijatega on hinnatud inimeste
arvuks ca 8000 (Riigikantselei Audiovisuaal- ja online meedia alateema
Eelnõu seletuskirja lisa 1
lõpparuanne 2020). Kuulmispuue on 30.09.2025 seisuga tuvastatud
2121-l mehel ja 2957-l naisel (kokku 5078, eelnõus on 2212) ning
kuulmislanguse diagnoosiga inimeste statistikat uuendatakse
Terviseameti kodulehel igapäevaselt, inimeste arv hetkeseisuga ca
200000.
Tervitame, et eelnõu sätestab miinimummahu Eesti Rahvusringhäälingu
programmi saadetele audiosubtiitrite, kirjeldustõlke ja
viipekeeletõlkega ning seab nõuded eestikeelsete filmide ja seriaalide
ligipääsetavusele. Tunnustame Põhiseadusele tuginemist, kus igaühel
on õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ehk
määrusega luuakse miinimumstandardid riiklikul tasandil. Tunnustame
määruse sätet, et riiklikest vahenditest toetatud ligipääsetavad
elemendid peavad liikuma kaasa filmi või seriaali esitamisega muudes
kanalites.
Eesti Kurtide Liidu hinnangul on audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse
eelnõu oluline samm edasi, kuid kehtestatud miinimumnõuded ei taga
kurtidele inimestele veel võrdset ja igapäevast ligipääsu ühiskondlikule
meediaruumile. Viipekeelne ligipääs on eelnõus suunatud peamiselt
riiklikele ja pidulikele sündmustele, jättes tahaplaanile igapäevase
päevakajalise info, sh poliitikasaated, arutelupõhise sisu ning kriisi- ja
erakorralised teated, kus kiire, selge ja emakeelne info on eriti oluline
ning subtiitrid ei ole paljude kurtide jaoks piisav lahendus.
EKL rõhutab, et eesti viipekeel on paljude kurtide inimeste emakeel
ning seda tuleb käsitleda keelelise õiguse, mitte üksnes tehnilise
ligipääsetavuse meetmena. Eriti kriisiolukordades (nt loodusõnnetused,
tervisekriisid, julgeoleku teated), kus viipekeelse info andmine on
vältimatu, et tagada kurtidele inimestele võrdne ligipääs elutähtsale
teabele samal ajal ja samas mahus ülejäänud ühiskonnaga.
Lisaks juhib EKL tähelepanu, et eelnõus ei käsitleta piisavalt Nõustume, et viipekeelsete laste- ja noortesaadete tänane
viipekeelset laste- ja noortele suunatud sisu, kuigi varajane emakeelne pakkumine ei vasta sihtgrupi ootustele. Saadete mahu
Eelnõu seletuskirja lisa 1
ligipääs meediale on kurtide laste arengus määrava tähtsusega ning aitab suurendamiseks võimaluste leidmiseks jätkame dialooge
ennetada hilisemat ebavõrdsust. Viipekeelsete lastesaadete ja lastele meediateenuse osutajatega.
suunatud info edendamine vajab eraldi tähelepanu ning teeme
ettepaneku tegeleda sellega koostöös juba käesoleva aasta esimeses
kvartalis, seades plaane 2027-2030 aastateks.
Eelnõu teavitab, et kui valmib viiperobot, siis saab viipekeeletõlke Arvestades tehnoloogia kiiret arengut on siiski lootust sihtgrupi
lisada oluliselt suuremale arvule saadetest. EKL peab samuti oluliseks, vajadustele vastava lahenduse (viiperoboti) kasutusele võttu
et automaatsed viipekeelsed lahendused ei asendaks inimtõlki sisulises, lähiaastatel.
emotsionaalses ja arutelupõhises meedias ning et viipekeelse tõlke
kvaliteedi, nähtavuse ja tehniliste standardite (sh tõlgi asukoht ja suurus
ekraanil) kujundamisel kaasataks sisuliselt Eesti Kurtide Liit. Ühtne ja
kogukonna vajadustest lähtuv standardite raamistik aitab tagada, et
ligipääsetavus oleks praktikas toimiv ka kriisi- ja erakorralistes
olukordades, mitte üksnes formaalselt täidetud. Viipekeele tõlkerobot ei
anna edasi saadetes olevate inimeste miimikat ega emotsioone, mis on
olulise info ja konteksti loomisel detailid, mida saavad edastada
viipekeeletõlgid. Eesti viipekeelne tõlkerobot sobib, nagu ütleb Eesti
Keele Instituut, esmalt tekstilistele tõlgetele, infotabloodele, uudistele
ning muuseumide eksponaatide kirjeldustele ehk peamiselt staatilise
info andmiseks.
Sellega seoses soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et Viipekeelsete tõlkide vähesuse probleemi lahendus sõltub
viipekeeletõlkide puudus Eestis on audiovisuaalmeediateenuste Haridus- ja teadusministeeriumi poolt haridusasutustele
jätkusuutlikkuse kohapealt väljakutse, et tagada kuulmispuudega esitatava riikliku tellimuse mahust.
kurtide, kes ei saa teenust kasutada teenuseid nö tavapärasel moel,
ligipääsetavus avalikest teenustest võrdselt ülejäänud
ühiskonnaliikmetega. Kurtide ligipääsetavus ühiskonnas sõltub suuresti
ja otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse
viipekeeletõlkide koolitus. Tegemist on strateegiliselt vajaliku otsusega
riiklikul tasandil, kus loodame ka Kultuuriministeeriumi toetusele.
Lisaks teeme ettepanekud: Mõistame märkuse esitaja ettepanekut tegevuskavasid avalikult
Edasiste tegevuskavade avalikult kättesaadavaks tegemine, sh kättesaadavaks teha. Samas võivad dokumendid sisaldada ka
kokkuvõtted, mida tehti, millisel platvormil jms, mis on oluline ärisaladust, mida ettevõtjad ei soovi täies mahus avalikustada.
ka meedia sisu tarbija seisukohast Samas saab pöörduda TTJA poole, kes iga päringu põhjal
Eelnõu seletuskirja lisa 1
Kasutaja tagasiside ning kaebuseid peab olema võimalik otsustab tegevuskava kättesaadavaks tegemise, konsulteerides
koondada järelevalve (TTJA) kaudu. eelnevat ettevõtjaga.
Kasutajate tagasiside ja kaebusi on juba täna võimalik TTJA-le
esitada.
Soovime täpsustust: Selgitame. Käesoleva määruse väljatöötamise hetkel kõik kolm
§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele tegutsevat Eestis registreeritud tellitava meediateenuse osutajat
(Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja AS Go3 Baltics) peavad
Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab hiljemalt 1.01.2027 tagama nende poolt pakutavate tellitavate
tagama ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, audiovisuaalmeedia teenuste vastavuse käesolevale määrusele.
heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada
kuva ja kasutust.
Kas paragrahv sätestab, et kõik teenusepakkujad, sh Go3, peavad
edastama ETV, ETV2, Kanal2 ja TV3 saateid valitavate subtiitritega?
Hetkel on osad kliendid väga ebavõrdses seisus, sest Go3-l seda
kohustust pole ning kliendid ei näe subtiitreid ehk, kas määrus laieneb
teleteenuse osutajale?
Rõhutame, et ka edasine ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava Teadmiseks võetud.
kohaselt koostöös ning sihtrühmade osalusel. Valikute tegemistesse,
näiteks sisu ligipääsetavaks muutmisel on oluline kaasata puuetega
inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh planeerimisetapis ja
vajaduste kaardistamiseks, sest ajas uuenevad nii audiovisuaalmeedia
teenuste ligipääsetavusest kasusaavate inimeste vajadused kui ka
tehnilised võimalused lahenduste pakkumiseks. Koostöö kasusaajatega
sisulise ligipääsetavuse tagamisel on EPIKoja silmis parimaks
poliitikakujundamise viisiks.
Kultuuriministri määruse „Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja
nende täitmise tähtajad“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) § 23 lõike 1 kohaselt muudab audiovisuaalmeedia
teenuse osutaja järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse ligipääsetavaks
puudega inimestele, kasutades selleks subtiitreid, viipekeelset tõlget, kirjeldustõlget, eraldi
audiokanaleid, teleteksti ja teisi lisateenuseid, mis võimaldavad puudega inimestel pakutavat
teenust kasutada.
Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse nõuded audiovisuaalmeedia teenuste
ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad. Audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsetavuste
nõuete kultuuriministri määrusega kehtestamise kohustus tuleneb meediateenuste seaduse § 23
lõikest 11, mille kohaselt valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega täpsemad
nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:
1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja
audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;
2) nõuded subtiitrite valitavusele ja audiosubtiitritele.
Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia
teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse
ligipääsetavaks puudega inimestele.
Eelnõu väljatöötamisele eelnes Kultuuriministeeriumi poolt meediateenuste seaduse sätestatud
puudega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu regulatsiooni rakendamise analüüsi1
koostamine, mille vajadus tulenes meediateenuste seaduse §- st 653. Analüüs võeti 11.09.2025.
a Vabariigi Valitsuse istungil teadmiseks ja esitati Riigikogule.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi meedianõunik Andres Jõesaar
(
[email protected], telefon 628 2338) ning Kultuuriministeeriumi õigus- ja
haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar (
[email protected], 628 2225).
Määruse koostamisele olid kaasatud puudega inimeste esindusorganisatsioonid - Eesti Puuetega
Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, samuti
audiovisuaalmeedia teenuste osutajate - Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ka ERR), Duo
Media Networks OÜ, All Media Eesti AS ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liidu esindajad ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi ka TTJA) esindajad.
Määrus ei mõjuta ettevõtjate infokohustust2 võrreldes olemasoleva regulatsiooniga.
Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja koostab ligipääsetavuse tegevuskava ning andmed
tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal juba praegu kehtiva
seaduse alusel.
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b3e4b8c-c0bd-4399-8fd1-d6d48fdb734d
2
Infokohustus on õigusaktist tulenev kohustus esitada andmeid või informatsiooni avaliku sektori asutusele või
kolmandale osapoolele. Siia alla kuulub ka kohustus informatsiooni ja andmeid koguda või säilitada selliselt, et
see oleks hiljem kontrollitav ja taasesitatav.
1
Vastavuskulud3 tulevad ettevõtjatele samuti kehtivast MeeTSist. Arvestades asjaolu, et
kohustus teha oma teenused järk-järgult puudega inimestele ligipääsetavaks on
audiovisuaalmeedia teenuse osutajatel olnud juba aastaid (MeeTS jõustus 2011. aasta 16.
jaanuaril), on pidanud teenuse osutajad ka seni puudega inimeste ligipääsuga seotud
küsimustele tähelepanu pöörama ja oma teenuseid arendades selle sihtrühmaga arvestama.
Kõik osapooled peavad audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse suurendamist väga
oluliseks. Sihtgrupi ootusi ja audiovisuaalmeedia teenuste osutajate reaalseid rahalisi võimalusi
hinnates jõudsid osapooled ühisele kokkuleppele määruse eelnõus sätestatud miinimumnõuete
osas. Audiovisuaalmeedia teenuste osutajad kinnitasid oma huvi majanduskeskkonna
paranemisel tekkivate võimaluste korral tõsta audiovisuaalmeedia toodete ligipääsetavust
määrusega kehtestatud miinimumist oluliselt suuremas mahus.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 23 lõike 11 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et
valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) kehtestab määrusega täpsemad nõuded
audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad, sealhulgas:
1) subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja
audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või programmikataloogis;
2) nõuded subtiitrite valitavusele ja audiosubtiitritele.
Määrus koosneb kahest peatükist ja kümnest paragrahvist.
Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega ligipääsetavuse nõuded:
1) Eesti Rahvusringhäälingu audiovisuaalmeedia teenustele;
2) audiovisuaalmeedia teenust osutavate elektroonilise side ettevõtjate poolt pakutavatele
tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele;
3) kahele televisiooniteenust pakkuva eraõigusliku meediateenuse osutaja kõige suurema
vaadatavusega programmile.
Määrus kehtestab nõuded ERR-le, audiovisuaalmeedia teenust osutavate
telekommunikatsioonifirmade poolt pakutavale tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele (sh
Elisa Eesti platvorm Elisa Elamus ja Telia Eesti AS platvorm Inspira+, AS Go3 Baltics Go3)
ning kahele televisiooniteenust pakkuva eraõigusliku meediateenuse osutaja kõige suurema
vaadatavusega programmile.
Lõike 1 punktis 3 sätestatud kaks programmi nimetab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet järgmiseks kalendriaastaks ja avalikustab oma kodulehel hiljemalt 1. detsembriks.
Otsuse tegemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet programmide jooksva
kalendriaasta kümne kuu (jaanuar kuni oktoober) keskmisest vaadatavusest usaldusväärse
uuringu andmete põhjal. Telekanalite vaadatavuse aluseks on Kantar Emori teleauditooriumi
või mõne teise usaldusväärse uuringu tulemusel eelmisel kalendriaastal telekanalite vaatamisele
kulutatud aeg vanusegrupis 4+. Uuringufirmad peavad vastama ISO/DIS 20252 standardile ja
3
Vastavuskulud on õigusaktis määratud kohustuste ja nõuete täitmiseks tehtavad kulud, v.a infokohustuse kulu.
Tegemist on valdavalt ümberkorralduskuludega, mis seisnevad aja- ja tööjõukulus (sh tööjõumaksud) või otsestes
rahalistes kuludes vahendite, seadmete, materjalide, tarkvara või muude kaupade või teenuste ostmiseks.
2
ICC/ESOMAR International Code'ile. 2024. aastal olid Kantar Emori uuringu alusel nendeks
Duo Media Networks OÜ teleprogramm Kanal 2 ja All Media Eesti AS teleprogramm TV3.
Määrus kohaldub § 1 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikutele eestikeelsete saadete osas,
mille esmaesitlus toimub pärast 1.01.2027. Eesti Rahvusringhäälingule kohaldub määrus selle
jõustumisel. Eestikeelseks saateks käesoleva määruse tähenduses on Eesti audiovisuaalmeedia
teenuste osutajate või Eesti sõltumatute tootjate poolt loodud telesaated, seriaalid, ülekanded
jms audiovisuaalne sisu. Võõrkeelse audiovisuaalse teose, tele- ja raadiosaate ning reklaami
puhul kohaldub keeleseaduse § 18, mis seab nõuded teksti tõlkele.
Määrusega kehtestatavaid ligipääsetavuse erinõudeid ei pea kohaldama programmidele ja
programmikataloogidele, mis on suunatud spetsiifilisele ja kitsamale sihtrühmale ning mille
põhisisu iseloomustavad sellised omadused nagu verbaalse sisu puudumine või vähesus,
eranditult muusikalise või visuaalse sisuga programm või muu spetsiifiline temaatiline
suunitlus, mille tõttu ligipääsetavusnõuete rakendamine ei ole sihtrühma vajadusi ning
proportsionaalsuse põhimõtet arvestades põhjendatud. Sellisteks teleprogrammideks on näiteks
muusika-, moe- ja spordikanalid.
Eelnõu § 2 sätestab (valitavate automaatsetelt või manuaalselt loodud) subtiitritega varustatud
eestikeelsete saadete miinimummahu programmis. Subtiitritega on varustatud vähemalt
järgmised saated:
1) uudistesaated vähemalt 70 % nädalamahust;
2) päevakajalised saated vähemalt 70 % nädalamahust (päevakajaline saade on nt Ringvaade,
Reporter, Esimene stuudio);
3) valimissaated vähemalt 70% nädalamahust.
Saadete kategooriate all loetaks Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) klassifikaatorit (EBU
Tech 3322 – EBU System of Classification of Radio and Television Programmes (ESCORT
20074)).
Eesti Rahvusringhäälingu puhul arvestatakse määruses toodud saadete miinimummahtu
määruse jõustumisest alates esmakordselt eetris olnud saadete mahust. Teistele meediateenuse
osutajatele arvestatakse miinimummahtu alates 2027. aastast esmakordselt eetris olnud saadete
mahust. Enne määruse kehtima hakkamist edastatud saadetele vastav nõue ei laiene, kuid
eeldatavalt leiavad audiovisuaalmeedia teenuste osutajad võimalusi parandada ka varasemate
saadete ligipääsetavust. Automaatse subtitreerimise tehnoloogia kasutamisel on võimalik
varustada ka varasemalt toodetud saadete korduseeter subtiitritega.
Eelnõu §-s 3 on loetletud ERR-i saated, mis tuleb varustada viipekeelse tõlkega. Tegemist on
miinimumloeteluga ja loetelu ei piira toimetuse vabadust saavutada muutuvas ajas parim
tulemus.
Viipekeelse tõlkega peavad olema varustatud vähemalt järgmised riiklikult olulised ning
rahvuslikult oluliste ja suure vaatajahuviga sündmuste ülekanded ja saated (ajalises järjestuses
aasta lõikes):
1) Riigikogu esimehe uusaastatervitus;
2) pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi aastapäeval;
3) Vabariigi Presidendi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kõne (24.02);
4
Microsoft Word - tec_doc_t3322-2007 rev JPE 19_10_2007.doc
3
4) iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert (24.02);
5) peaministri võidupüha kõne (23.06);
6) Vabariigi Presidendi taasiseseisvumispäeva kõne (20.08);
7) Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul;
8) Vabariigi Presidendi aastalõpuintervjuu;
9) Vabariigi Presidendi vana-aastaõhtu tervitus (31.12);
10) Eesti laulu finaal;
11) Eurovisiooni lauluvõistluse finaal;
12) Eesti üldlaulupidu ja Eesti noorte laulupidu.
Lõike 2 kohaselt edastab Eesti Rahvusringhääling päevas vähemalt ühe „Aktuaalse kaamera“
uudistesaate viipekeelsena. Täna on ERR-il üks spetsiaalne viipekeelne uudistesaade, st
tegemist ei ole saate varustamisega viipekeelse tõlkega. Küll aga koosneb see viipekeelne saade
nö tavalise AK materjalidest.
Kui tänu tehnoloogia arengule võetakse kasutusele viiperobot, siis saab viipekeelse tõlke lisada
oluliselt suuremale arvule saadetest.
Lõike 3 kohaselt tuleb viipekeelse tõlke olemasolust vaatajat teavitada ligipääsetaval viisil nii
telekavas kui ka järelvaatamise keskkonnas.
Eelnõu § 4 sätestab kirjeldustõlkega varustatud saadete miinimummahu Eesti
Rahvusringhäälingu programmis. Kirjeldustõlkega varustatakse vähemalt Eesti Vabariigi
aastapäeva kontsert-etendus ja Eesti üldtantsupeo ning Eesti noorte tantsupeo ülekanne.
Eelnõu § 5 näeb ette kirjeldustõlke tagamise erinevatel saate edastamise platvormidel (sh veeb,
järelvaatamine, äpid, vabalevi vms). Sellega tagatakse, et näiteks lineaartelevisiooni
programmis edastatud saate kirjeldustõlge on kuulatav ka saate järelvaatamisel
veebikeskkonnas. Samuti kohustatakse teenusepakkujaid erinevate ligipääsetavust parandavate
võimalustega saadete olemasolust teavitama ligipääsetaval viisil nii telekavas, kui ka
järelvaatamise keskkonnas.
Eelnõu § 6 kohustab ERR-i pakkuma oma saadetele audiosubtiitrite valiku võimalusi.
Eelnõu § 7 kirjeldab subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele kehtestatud nõudeid.
Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama
ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse
ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust. Vastav nõue tuleb ka
sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrusest nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed
ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“.
Eelnõu § 8 kohaselt kui üritusest teeb ülekande Eest Rahvusringhääling ja ligipääsetavuse
nõuded on täidetud, ei pea sama ürituse edastamisel muu meediateenuse osutaja ligipääsetavuse
nõudeid täitma.
Eelnõu § 9 sätestab kõigi juba olemasolevate ligipääsetavust parandavate lahenduste
kasutamise nõude. Lõike 1 kohaselt kui Eesti riigi rahalisel toel valminud eestikeelsed filmid
(nii mängufilmid kui ka dokumentaalfilmid) ja seriaalid on varustatud valitavate subtiitrite,
viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb nende filmide ja seriaalide esitamisel või
edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge lisada. Eelkõige peetakse siin silmas
4
Eesti riigi rahalisel toel pärast 2022. a toodetud mängufilme ja seriaale, millele on koos
riigipoolse rahastusega esitatud nõue varustada need ka valitavate subtiitrite ja/või
kirjeldustõlkega.
Lõike 2 kohaselt, kui muud, lõikes 1 nimetamata eestikeelsed filmid ja seriaalid on varustatud
valitavate subtiitrite, viipekeelse tõlke või kirjeldustõlkega, tuleb võimaluse korral nende
filmide ja seriaalide esitamisel või edastamisel subtiitrid, viipekeelne tõlge või kirjeldustõlge
lisada. Mõeldud on siin riigi poolt mittetoetatud filme ja seriaale, millel on
ligipääsetavuselemendid olemas, kuid nende lisamine eeldab teenusepakkujalt
märkimisväärseid rahalisi kulutusi (nt kulutused, mis on seotud õiguste litsentseerimisega).
Eelnõu väljatöötaja siiski loodab, et eraettevõtted peavad vaatamata lisanduvatele kuludele
võimalikuks ka riigipoolse toetuseta valminud filmide ja seriaalide ligipääsetavuse
parandamiseks lisada neile täiendavaid ligipääsetavuse elemente.
Eelnõu § 10 näeb ette kohustuse edendada audiovisuaalteenuste ligipääsetavust kuni aastani
2030. Nähakse ette, et aastaks 2030 on valitavate automaatsete subtiitritega varustatud pea kõik
eestikeelsed saated. Ligipääsetavuse parandamise eesmärgil tõuseb automatiseeritud valitavate
subtiitritega varustatud saadete osakaal eelnõu § 1 lõikes 1 nimetatud programmides
2030.aastaks 95 %-ni.
Ligipääsetavuse parandamise eesmärgil tõuseb kirjeldustõlkega varustatud ERRi või Eesti
sõltumatute tootjate poolt toodetud eestikeelsete saadete, filmide ja seriaalide osakaal ERR-i
teleprogrammides võrreldes 2025. aastaga aastaks 2028 vähemalt 3% võrra ja aastaks 2030
vähemalt 5% võrra.
MeeTS § 23 lõige 11 näeb ette, et täpsemad nõuded audiovisuaalmeedia teenuste
ligipääsetavusele, sealhulgas subtiitritega varustatud eestikeelsete saadete ning viipekeelse või
kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega varustatud saadete miinimummahu programmis või
programmikataloogis ja nõuded subtiitrite valitavuse ja heliliste subtiitrite kohta, ning nende
täitmise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega.
Kõnealuste nõuete kehtestamisega piiratakse PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. PS § 31
teine lause lubab kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele seadusega. Ka HÕNTE § 12 näeb
ette, et volitusnorm ei tohi sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi
põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega ning täpsustab, et volitusnormis ei tohi
volitada kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste piirangute aluseid ja tingimusi. PS-i
kommentaarides on siiski Riigikohtu praktikale tuginedes märgitud, et seaduse reservatsioon ei
kohusta seadusandjat kõiki piiranguid detailselt seaduses kirjeldama, vaid võib üksikasjad jätta
täitevvõimu otsustada. Küll peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim
seaduse sätteid täpsustada.5
MeeTS § 23 lõike 11 kohase volitusnormi puhul tulenevad seaduse sätete täpsustamise raamid
nii kõnealusest sättest endast kui ka sama paragrahvi esimesest lõikest. Volitusnormis on
kirjeldatud volituse sisu võimalikult üksikasjalikult. Lisaks seab MeeTS § 23 lõige 1 teenuste
puudega inimestele ligipääsetavaks muutmisele audiovisuaalmeedia teenuse osutajate huvides
kaks olulist tingimust: 1) teenused tuleb ligipääsetavaks muuta järk-järgult; 2) teenused tuleb
ligipääsetavaks muuta proportsionaalsete meetmete abil. Selle raamistikuga peab täpsemate
ligipääsetavusnõuete kehtestamisel arvestama ka valdkonna eest vastutav minister ning seda on
käesoleva eelnõuga tehtud.
5
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 kommentaar 20.
5
Mis puudutab seda, kas ettevõtlusvabaduse piiramine on antud juhul ka sisuliselt õigustatud,
siis Riigikohtu praktika pinnalt on PS-i kommentaarides märgitud, et ettevõtlusvabaduse
piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või
teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja õiguspärane. 6
Ligipääsetavusnõuete kehtestamisel lähtutakse PS §-s 44 sätestatust, mille kohaselt on igaühel
õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. See tähendab, et kuigi riigil ei ole
kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate kasutamine, peab riik teatud miinimumstandardid
siiski tagama, muu hulgas ka puudega inimeste informatsioonile ligipääsu osas.7 Seega on
ettevõtlusvabaduse piiramine käesoleval juhul põhjendatud.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus aitab täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1808, millega
muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate
liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia
teenuste direktiiv), artikli 7 lõikest 1 tulenevat kohustust, muuta audiovisuaalmeedia teenused
puudega inimestele üha paremini ligipääsetavaks.
4. Määruse mõjud
Eelnõusse kavandatud muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut, välissuhteid, keskkonda ega
regionaalarengut. Tuvastatud on sotsiaalsed mõjud, mõju majandusele ning mõju
riigivalitsemisele. Ei ole tõenäoline, et muudatustega kaasnevad ebasoovitavad mõjud.
4.1 Sotsiaalsed mõjud (mõju võrdsetele võimalustele)
Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehel toodud
Sotsiaalkindlustusameti info kohaselt on nägemispuudega isikuid 30.09.2025. a seisuga 5561
ja kuulmispuudega isikuid 50788. Arvestades asjaolu, et 2025. aasta 1. jaanuari seisuga elab
Eestis kokku 1 369 995 inimest, on esmapilgul tegemist väikese sihtrühmaga.
Audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavust suurendavatest meetmetest ei ole aga abi üksnes
puudega inimestele, vaid ka näiteks eakatele. Statistikameti andmetel olid 2025. aasta alguse
seisuga Eesti elanikest 286 443 inimest ehk üle 20% 65-aastased või vanemad9. Kokkuvõttes
on seega tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga.
Vaegkuuljatele ja nägemispuudega inimestele garanteeritakse juurdepääs määruses nimetatud
saadetele. Ligipääsetavust parandavad meetmed aitavad isikutel audiovisuaalmeedia sisust osa
saada. Nii paraneb inimeste heaolu ja ka informeeritus ühiskonnas toimuvast.
4.2. Majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, halduskoormus)
Muudatusest mõjutatud sihtrühm: eraõiguslikud audiovisuaalmeedia teenuse osutajad
Määrus puudutab kahte eraõiguslikku audiovisuaalmeedia teenuse osutajat ja tellitavaid
audiovisuaalmeedia teenuseid osutavaid telekommunikatsiooniettevõtteid.
6
Samas.
7
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 kommentaar 15.
8
Statistika | Eesti Puuetega Inimeste Koda
9
RV021: RAHVASTIK SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI, 1. JAANUAR. Statistika andmebaas
6
Määruse § 5 kehtib kõigile programme edastavatele telekommunikatsioonifirmadele (eelkõige
Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja AS STV). Samuti kehtib see ka väiksematele kaabellevi
ettevõtetele.
Määruses sätestatud tasemel ligipääsetavuse tagamine ei eelda enamuselt teenusepakkujate
poolt täiendavate ressursside eraldamist, st Duo Media Networks OÜ (Kanal2), Telia Eesti AS
ei pea lisaraha investeerima. TV3 jaoks on vaja siiski teha eraldi investeering. St et määruse
regulatsiooni all olevad meediateenuste osutajad, kes veel ei ole kasutusele võtnud
automatiseeritud subtiitrite lahendust, peavad investeerima automaatsete subtiitrite loomiseks
vajaliku tarkvara ning riistavara arendamisse. Ekspertide hinnangul on vastavad kulud kuni
100 000 eurot süsteemi käivitamisel. Kõigil automaatsete subtiitrite lahendust juba kasutavate
või kasutama hakkavate meediateenuse osutajatel tuleb kanda süsteemi käigushoidmiseks
jooksvaid kulusid, mille suurust hinnatakse 10 000-50 000 eurole aastas.
Senisest veelgi parema ligipääsetavuse tagamiseks vajalike tehnoloogiliste lahenduste
arendamine eeldab märkimisväärseid täiendavaid ressursse, näiteks automaatse viipekeelse
tõlke rakenduse loomiseks. Selleks määrus hetkel ei kohusta.
Võimalik tulu võib seisneda reklaamitulu suurenemises. Eelnõu rakendamise tulemusel võib
loota audiovisuaalmeedia teenuste (telesaadete ja nõudevideo jälgijate) kasutajaskonna kasvu,
mis võimaldab erameedial pakkuda reklaami tellijatele laiemat sihtgruppi.
4.3. Riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)
Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Eesti Rahvusringhääling
Eesti Rahvusringhäälingu seadusest lähtudes on ERR oma programmide ligipääsetavuse
suurendamisse panustanud juba mitu kümnendit. Tänu eraldatud sihtotstarbelisele riiklikule
toetusele ja AI-tehnoloogiate kasutuselevõtule (automaat- ja audiosubtiitrid, eraldi
audiokanalid) on ERR teinud kõige suuremaid edusamme. Uudiste- ja päevakajasaadete
ligipääsetavus valitavate subtiitrite kaudu ulatub 95%-ni. Viipekeelset tõlget kasutatakse siiski
vaid ühes igapäevases uudistesaates ja olulisemate suursündmuste ülekannete juures;
kirjeldustõlget pakutakse suursündmustel (nt laulu- ja tantsupeo ülekanded) ja vähestel
mängufilmidel ning seriaalidel.
Eesti Rahvusringhäälingus on viipekeelse ja kirjeldustõlke kulud kaetud iga-aastasest eelarvest.
Mahtude suurendamine eeldab riigipoolse rahastuse tõusu.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eesti Rahvusringhäälingus on viipekeelse ja kirjeldustõlke kulud kaetud iga-aastasest eelarvest.
Mahtude suurendamine eeldab riigipoolse rahastuse tõusu. Hinnanguliselt maksab
kirjeldustõlke lisamine kuni 3000 eurot tund, viipekeelse tõlke tunni kulu on hinnanguliselt
kuni 1000 eurot. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalike investeeringute suurus võib
ulatuda mitmekümnetesse tuhandetesse, kuid praegusel ajal ei ole tehnoloogia kiire arengu tõttu
võimalik pikemaid hinnaprognoose teha.
7
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Eesti Rahvusringhäälingule rakenduvad nõuded määruse
jõustumisest. Määruses ettenähtud nõudeid kohaldatakse määruse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 3
nimetatud isikutele eestikeelsete saadete (telesaated ja -ülekanded, seriaalid, filmid jms) osas,
mille esmaesitlus toimub pärast 2027. aasta 1. jaanuari.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse koostamisele olid kaasatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid - Eesti
Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit, samuti
audiovisuaalmeedia teenuste osutajate - Eesti Rahvusringhäälingu (ERR), Duo Media
Networks OÜ, All Media Eesti AS ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad.
Määrus esitati kooskõlastamiseks samadele juriidilistele isikutele ja asutustele ning
Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi kaudu. Esitatud märkused on toodud
seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
8