Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 2. juuli 2019
- Viit
- LÕRP-0/19/1504
- Registreeritud
- 2. juuli 2019
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- LÕRP-0/2019
- Vastutaja
- Silva Rood (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, II osakond)
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.06.2019, Tartus
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Silva Rood
Kriminaalasja number: 18278002278
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1
Kahtlustatava/süüdistatava nimi: EL
Kriminaalasjas nr 18278002278 alustati Lõuna Prefektuuris menetlust KarS § 422 lg 1 tunnustel
selles, et 20.09.2017 kella 11.02 paiku toimus liiklusõnnetus, kus E L poolt juhitud mootorsõiduk
Nissan X-Trail reg-nr XXX, ei andnud teed ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale E P
Liilusõnnetuse tagajärjel sai kannatanu raske kehavigastuse.
Kohtueelse menetluse käigus on esitatud E L kahtlustus KarS § 422 lg 1 järgi selles,et tema juhtis
20.09.2017 kella 11.02 paiku Tartus Vaksali 17a juures (liikudes Riia tn suunas) mootorsõidukit
Nissan X-Trail reg-nrXXX, ei andnud teed ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale E P ning
sõitis talle otsa, tekitades kannatanule vigastused. Nimetatud kehavigastused koosvõetuna
põhjustavad tervisekahjustuse, millest paranemine kestab vähemalt neli kuud.
Oma tegevusega rikkus E L:
Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu
isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja
ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
Liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt liikleja peab tee andmisel juhinduma
liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.
Liiklusseaduse § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab sõiduki juht reguleerimata
ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte
ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab
juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
Sellega pani E L toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt
liiklusnõuete rikkumise, millega ta tekitas ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustuse.
E L on end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi tunnistanud ning avaldanud toimunu pärast
kahetsust. E L ütlustest nähtub, et sel hetkel kui ta oli Tiigi-Vaksali tänava ristmiku lähedal tuli
Tiigi tänavalt suure hooga auto, mis sooritas parempööret. See asjaolu äratas kahtlustatava
tähelepanu ning ta vaatas selle sõiduki suunas. Samal ajal ületas aga kannatanu ülekäigurada ja E L
lootis, et saab otsasõitu vältida, kuid kahjuks ei osutud see võimalikuks. Kogutud materjalidest
nähtub, et jalakäija ületas ülekäigurada paremalt vasakule. Materjalidest nähtub, et sõiduauto
paikneb sündmuskohal vahetult enne ülekäigurada. Kannatanult esinesid vigastused. Sõiduautol ei
esinenud liiklusõnnetuse tagajärjel ühtegi vigastust. Seega on võimalik järeldada, et kannatanu
ületas ülekäigurada raja äärest ning kokkupuude sõidukiga toimus vastu vasakut kätt, mille
tagajärjel kannatanu kukkus. Kannatanu kukkumine tingis 79.a. kannatanul parema reieluu murru,
milline vigastus kuulub raskete hulka.
Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et E L poolt tekitatud süü ei ole suur. E L ei olnud
joobes ning liiklusvahendit juhtides ei ületanud lubatud kiirust. Tema tähelepanu hajutas teine
liiklusvahend, mis tingis kannatanu märkamise liiga hilja.
Kriminaaltoimik on saadetud Lõuna Prefektuurist Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS §
223 lg-le 1 kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks,
kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200–
2051 sätestatud alustel ja korras.
Lähtudes eeltoodust võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel, s.o
avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui kahtlustatava süü ei ole suur ning määrata
kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Käesoleval juhul leiab prokurör, et
kriminaalmenetlus kuulub kahtlustatava E L suhtes KrMS § 202 alusel lõpetamisele.
E L on varemalt kriminaalkorras karistamata ning ei oma ühtegi kehtivat väärteokaristust.
Kriminaalasjas ei ole kannatanu esitanud tsiviilhagi ning oma ütlustes on avaldanud, et tegemist oli
õnnetusega. Samuti ei soovi kannatanu süüdlase karistamist. E L on olemas töökoht.
Kahtlustatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on nõus võtma
endale kohustuseks hiljemalt 20.12.2019 tasuma riigituludesse 250 eurot ja hüvitama
menetluskulud summas 91 eurot.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 , prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18278002278 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata E L kohustuseks hiljemalt 20.12.2019 tasuda
riigituludesse 250 eurot ja hüvitada menetluskulud summas 91 eurot.
3. Tõkendit kohaldatud ei ole.
4. Asitõendeid ei ole.
5. Vahistuse andmed: vahistatuid ei ole
6. Kriminaalmenetluse kulud 91 eurot.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale;
kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale
8. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise lihtsustatud või põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul.
Silva Rood
ringkonnaprokurör