Saatja: "Natalia Mäekivi - JUSTDIGI" <
[email protected]>
Saaja: "Konkurentsiamet",
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected], "Patendiamet",
[email protected],
[email protected]
Teema: Tehnosiirde grupierandi määruse hindamine - avalik konsultatsioon
Kuupäev: 2025-02-03 12:54
Tere!
Annan teada, et Euroopa Komisjon on algatanud tõendite kogumise ja avaliku
konsultatsiooni, et saada tagasisidet komisjoni määruse (EL) nr 316/2014
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta
teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes (nn
<https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0316
> tehnosiirde grupierand) ja selle
<https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52014XC032
8(01)> suuniste rakendamise kohta.
Tehnosiirde kokkulepped on kokkulepped, millega üks pool annab teisele
poolele loa kasutada kaupade või teenuste tootmiseks teatavaid
tööstusomandiõigusi (nt patendid, disainilahenduse õigused, tarkvara
autoriõigused ja oskusteave). Sellised kokkulepped suurendavad tavaliselt
majanduslikku tasuvust ning toetavad konkurentsi, kuna vähendavad kattuvat
uurimis- ja arendustegevust, stimuleerivad esialgset uurimis- ja
arendustegevust, hoogustavad uuendusi, hõlbustavad uurimis- ja
arendustegevuse tulemuste levikut ning tekitavad konkurentsi tooteturul.
Tuletan meelde, et alates 01.02.2025 kohaldub tehnosiirde grupierand
Eestis ka puhtalt riigisisese mõjuga kokkulepetele (vt Vabariigi Valitsuse
28.01.2025 määrus nr 9 <https://www.riigiteataja.ee/akt/129012025013> ).
Tehnosiirde grupierandi kehtivus lõppeb 30. aprillil 2026 ning praegu viib
komisjon läbi hindamise otsustamaks, kas grupierand tuleks pikendada
suuresti muutmata kujul või kas grupierandis ja selle suunistes tuleks
teha muudatused (vt täpsemalt manuses olevast dokumendist).
Avaliku konsultatsiooni raames on kõikidel huvigruppidel võimalik kuni 25.
aprillini 2025 anda oma arvamus siin:
<https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives
/14477-EU-competition-rules-on-technology-transfer-agreements-revision-_en
> EU competition rules on technology transfer agreements (revision)
Arvamust ei pea eelnevalt ministeeriumiga kooskõlastama, kuid olen
tänulik, kui annate sellest mulle märku, et teaksin edasises suhtluses
komisjoniga teie arvamusega arvestada.
Kui teil tekib selle teema kohta küsimusi, siis andke samuti julgelt
märku.
Heade soovidega
Natalia Mäekivi
Nõunik
Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus
Justiits- ja Digiministeerium
58806031 <mailto:%7BE-mail%7D>
[email protected]
<https://www.justdigi.ee/> www.justdigi.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Ref. Ares(2025)761131 - 31/01/2025
TAGASISIDEKORJE:
MÕJU HINDAMINE
Käesoleva dokumendi eesmärk on anda avalikkusele ja sidusrühmadele teavet komisjoni tulevase õigusloometöö kohta, et
nad saaksid anda tagasisidet komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu
nende käsutuses oleva asjakohase teabe, muu hulgas näiteks eri poliitikavariantide võimalike mõjude kohta.
ALGATUSE PEALKIRI Tehnosiirde grupierandi määruse ja tehnosiirde suuniste läbivaatamine
JUHTIV PEADIREKTORAAT KONKURENTSI PEADIREKTORAAT – A1 – HT.6464
(VASTUTAV ÜKSUS)
ALGATUSE TÕENÄOLINE LIIK Komisjoni määrus ja suunised
LIGIKAUDNE AJAKAVA 2026. aasta II kvartal
LISATEAVE https://competition-policy.ec.europa.eu/antitrust/legislation/block-exemption-
regulations/ttber_en
Tehnosiirde kokkuleppeid käsitlevate ELi konkurentsieeskirjade hindamine
(europa.eu)
Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse,
ega selle lõplikku sisu. Kõik kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.
A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll
Poliitiline taust
Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping“) artikli 101 lõike 1 kohaselt on ettevõtjatevahelised konkurentsi
piiravad kokkulepped keelatud. Erandina on aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud, et kõnealuse keelu võib
kuulutada kohaldamatuks selliste kokkulepete suhtes, mis aitavad parandada kaupade või teenuste tootmist või
levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest
tulenevast kasust õiglase osa, ning millega kehtestatakse üksnes selliseid piiranguid, mis on nende eesmärkide
saavutamiseks hädavajalikud ja mis ei kõrvalda konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes.
Tehnosiirde kokkulepped on kokkulepped, millega üks ettevõte annab teisele loa kasutada kaupade või teenuste
tootmiseks oma tehnoloogiaõigusi. Tehnoloogiaõiguste alla kuuluvad patendid, oskusteave, tarkvara autoriõigused
ja teatavad muud intellektuaalomandi õigused. Need kokkulepped sõlmitakse tavaliselt litsentsi vormis.
Tehnosiirde kokkulepped võivad suurendada majanduslikku tasuvust, hõlbustades tehnoloogia levikut,
stimuleerides teadus- ja arendustegevust, edendades järkjärgulist innovatsiooni ja tekitades tooteturgudel
konkurentsi. Paljudel juhtudel sellised kokkulepped kas ei piira konkurentsi, st ei kuulu aluslepingu artikli 101 lõike
1 kohaldamisalasse, või kui need kuuluvad artikli 101 lõike 1 kohaldamisalasse, suureneb nendega tõhusus, mis
kandub üle tarbijatele ja vastab aluslepingu artikli 101 lõike 3 neljale kumulatiivsele tingimusele. Tehnosiirde
kokkulepetel või selliste kokkulepete teatavatel klauslitel võib siiski olla konkurentsile ka negatiivne mõju. Eelkõige
võivad need hõlbustada kokkumängu, piirata konkurentide võimalusi turule siseneda või seal laieneda või takistada
tehnoloogiatevahelist või tehnoloogiasisest konkurentsi, näiteks vähendades innovatsioonistiimuleid.
Komisjonil on õigus võtta vastu grupierandi määrusi, milles määratakse kindlaks kokkulepete liigid, mille puhul võib
piisava kindlusega eeldada, et need vastavad aluslepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandi tingimustele.
Komisjon kasutas seda volitust, et võtta vastu tehnosiirde grupierandi määrus, milles kinnitatakse, et aluslepingu
artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes. Tehnosiirde grupierandi määrus
jõustus 1. mail 2014 ja kaotab kehtivuse 30. aprillil 2026. Lisaks määrusele andis komisjon välja suunised Euroopa
Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta tehnosiirde kokkulepete suhtes (edaspidi „suunised“).
2024. aasta novembris viis komisjon lõpule tehnosiirde grupierandi määruse ja suuniste hindamise, avaldades
talituste töödokumendi.
Grupierandi määruse muudatus on osa Komisjonis konkurentsivõime strateegiast, nagu on sätestatud ELi
konkurentsivõime kompassis.
Probleem, mida algatusega lahendatakse
Tehnosiirde grupierandi määruse ja suuniste hindamise tulemused näitavad, et sidusrühmad väärtustavad neid
vahendeid, need on üldjoontes täitnud oma eesmärgid ja on endiselt suures osas asjakohased. Määruse ja
suunistega tagatakse, et grupierandi alla kuuluvad ainult kokkulepped, mis vastavad aluslepingu artikli 101 lõike 3
tingimustele. Ettevõtjad saavad piisava õiguskindlusega ise hinnata, kas nende tehnosiirde kokkulepped vastavad
artiklile 101. Alates 2014. aastast toimunud turu- ja muud arengud on aga tekitanud küsimusi selle kohta, kas
eeskirjad on kõigis aspektides endiselt täielikult tõhusad ja asjakohased. Hindamise käigus tehti kindlaks järgmine:
1. Andmete tähtsus suureneb seoses majanduse digitaliseerimisega, mis on suurendanud andmete
litsentsimist ja/või andmetega seotud õigusi. Lisaks sisaldavad tehnosiirde kokkulepped üha enam
andmetega seotud sätteid. Tehnosiirde grupierandi määrus ei hõlma aga andmete litsentsimist ning ei see
ega suunised sisalda eeskirju või juhiseid tehnosiirde kokkulepete andmetega seotud sätete kohta.
2. Mõnel ettevõtjal on praktilisi raskusi tehnoloogiaturgudel tehnosiirde grupierandi määruses sätestatud
turuosa künniste kohaldamisel. See tekitab ebakindlust selle osas, kas nende kokkulepped kuuluvad
grupierandi kohaldamisalasse. Need raskused tulenevad eelkõige sellest, et puudub teave rakenduste
kohta, mille jaoks litsentsitavat tehnoloogiat kasutatakse, või selle kohta, kas litsentsitavat tehnoloogiat
saab asendada kolmandate poolte tehnoloogiaga, või kolmandate poolte turuosa kohta. Probleem näib
olevat eriti terav dünaamilistel turgudel, mida iseloomustab kõrge innovatsioonitase. Tundub, et
samalaadsed raskused mõjutavad suuniste punktis 157 sätestatud pehmet kaitset, mis põhineb sellel, et
on olemas vähemalt neli sõltumatult kontrollitavat tehnoloogiat, millega saab litsentsitava tehnoloogia
asendada.
3. Suuniste punktis 261 sätestatud pehme kaitse tingimused tehnoloogiapuulide loomiseks ja toimimiseks ei
pruugi olla täielikult tõhusad tagamaks, et ainult need tehnoloogiapuulid, mis ei kuulu aluslepingu artikli 101
lõike 1 kohaldamisalasse, saavad kaitsest kasu.
4. Litsentsiläbirääkimisrühmad koondavad tehnoloogia rakendajaid, kes soovivad tehnoloogialitsentside üle
ühiselt läbirääkimisi pidada. Hindamine näitab, et teatavatel tingimustel võivad litsentsiläbirääkimisrühmad
saavutada tõhusust, eelkõige tehingukulude vähendamise kaudu. Sellised läbirääkimised võivad aga
tekitada ka konkurentsiprobleeme, näiteks põhjustada osalevate rakendajate vahelist kokkumängu
järgneval turul. Eeskirjad ei anna aga praegu juhiseid litsentsiläbirääkimisrühmade hindamiseks
konkurentsiõiguse aspektist.
ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)
Õiguslik alus
Komisjon võttis tehnosiirde grupierandi määruse vastu nõukogu määruse nr 19/65/EMÜ (asutamislepingu artikli 85
lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes) (edaspidi „1965. aasta
volitamismäärus“) alusel.
Praktiline vajadus ELi meetmete järele
Aluslepingu artiklis 3 on sätestatud, et liidul on ainupädevus siseturu toimimiseks vajalike konkurentsieeskirjade
kehtestamisel. Tehnosiirde grupierandi määrusega tagatakse, et kõikjal liidus rakendatakse tehnosiirde
kokkulepete konkurentsiõiguse aspektist hindamisel ühtlustatud lähenemisviisi.
B. Eesmärgid ja poliitikavariandid
Tehnosiirde grupierandi määruse ja suuniste eesmärk on i) tagada konkurentsi tõhus kaitse, eelkõige tehes erandi
üksnes neile tehnosiirde kokkulepetele, mille puhul võib piisava kindlusega väita, et need vastavad aluslepingu
artikli 101 lõike 3 tingimustele, ning ii) tagada ettevõtjatele piisav õiguskindlus. Nende eesmärkide puhul võetakse
arvesse vajadust lihtsustada võimalikult suures ulatuses haldusjärelevalvet ja õigusraamistikku, eelkõige luues
komisjonile, liikmesriikide konkurentsiasutustele ja liikmesriikide kohtutele tehnosiirde kokkulepete hindamiseks
ühise raamistiku. Käesoleva algatuse eesmärk on tagada, et tehnosiirde grupierandi määrus ja suunised täidaksid
neid eesmärke ka edaspidi.
Valdkondades, mille puhul hindamine näitas, et tehnosiirde grupierandi määruse ja suuniste läbivaatamine võib olla
põhjendatud, uuritakse algatuses poliitikavariante nende vahendite parandamiseks, tagades samal ajal tehnosiirde
kokkulepete vastavuse aluslepingu artiklile 101. Poliitikavariantide puhul tuleb järgida piiranguid, mis on
kehtestatud 1965. aasta volitamismäärusega, milles on kindlaks määratud komisjoni volitused võtta vastu
tehnosiirde kokkulepete grupierandi määrused, nimelt kokkulepped, milles osaleb ainult kaks ettevõtjat ja mis on
seotud tööstusomandi õiguste või tootmismeetodite kasutamise õiguste või tööstusprotsesside rakendamisega
seotud teadmiste omandamise või kasutamisega.
Lähtestsenaarium, mille alusel kavandatud poliitikavariante hinnatakse, on tehnosiirde grupierandi määruse ja
suuniste säilitamine praegusel kujul.
Praegu kindlaks määratud poliitikavariandid on järgmised:
A) Tehnosiirde kokkulepe ei sisalda eeskirju ega juhiseid andmetega seotud sätete kohta
2
1. variant: tehnosiirde grupierandi määrust ei muudeta. Selle variandi puhul võiks suunistes siiski esitada juhised
aspektide kohta, mida komisjon võtab arvesse tehnosiirde kokkulepete andmetega seotud sätete hindamisel.
2. variant: laiendada tehnosiirde grupierandi määruse kohaldamisala, laiendades tehnoloogiaõiguste määratlust
nii, et see hõlmaks teatavaid andmekategooriaid või andmeõigusi, ning anda suunistes täiendavaid juhiseid.
B) Praktilised raskused tehnoloogiaturgudel tehnosiirde grupierandi määruse turuosa künniste kohaldamisel
1. variant: tehnosiirde grupierandi määrust ei muudeta. Selle variandi puhul jääksid tehnosiirde grupierandi
määruse artikkel 3 („Turuosa künnis“) ja artikkel 8 („Turuosa künniste kohaldamine“) muutmata, kuid kaaluda võiks
suuniste punktis 157 sätestatud pehme kaitse tingimuste muutmist.
2. variant: muuta tehnosiirde grupierandi määrust, kas a) kaotades asjaomastel tehnoloogiaturgudel turuosa
künnise ja jättes künnise alles ainult asjaomastel tooteturgudel, või b) asendades praeguse tehnoloogiaturgude
turuosa künnise, näiteks tingimusega, mis põhineb sellel, et on olemas teatav arv muid sõltumatult kontrollitavaid
tehnoloogiaid, millega saab litsentsitava tehnoloogia asendada, sarnaselt praegu suuniste punktis 157 sätestatud
pehmele kaitsele. Suunistes antakse asjakohased juhised.
Lisaks eespool nimetatud poliitikavariantidele uurib komisjon võimalust vaadata suunised läbi, et käsitleda eespool
A osas tõstatatud probleeme seoses tehnoloogiapuule käsitlevate juhiste ja litsentsiläbirääkimisrühmasid
käsitlevate juhiste puudumisega. Eelkõige kavatseb komisjon uurida, kas suuniste punktis 261 esitatud
tehnoloogiapuulide pehme kaitse tingimusi tuleks kohandada ja kas litsentsiläbirääkimisrühmade hindamiseks
tuleks anda juhiseid.
Samuti soovib komisjon ajakohastada tehnosiirde grupierandi määrust ja suuniseid, et lisada suunistesse Euroopa
Liidu Kohtu hiljutise kohtupraktika, sealhulgas seoses patendivaidluste lahendamise ja turuletuleku edasilükkamise
hüvitamise kokkulepetega1. Lisaks kavatseb komisjon sidususe tagamiseks viia tehnosiirde grupierandi määruse
teatavad sätted vajaduse korral kooskõlla hiljuti läbivaadatud vertikaalseid kokkuleppeid ja horisontaalkoostöö
kokkuleppeid käsitlevate grupierandi määruste samaväärsete sätetega 2.
Komisjon uurib ka võimalust eeskirju lihtsustada ja selgitada, eelkõige valdkondades, kus sidusrühmad on
hindamise käigus esile tõstnud keerukaid küsimusi või ebaselgusi. See hõlmab näiteks potentsiaalset konkurentsi
käsitlevaid juhiseid, kasutusala piiranguid ja oskusteabe määratlemist.
C. Tõenäoline mõju
Tõenäoline majanduslik mõju
Tehnosiirde grupierandi määruse ja suuniste läbivaatamine mõjutab tõenäoliselt tõhusa konkurentsi tagamise
eesmärki, ettevõtjatele nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid, innovatsiooni ja tarbijaid.
Poliitikavariandid, mis on seotud tehnosiirde grupierandi määruse kohaldamisala võimaliku laiendamisega ja/või
suuniste andmisega teatavate andmekategooriate või andmeõiguste litsentsimise kohta, võivad ettevõtjatele anda
tehnosiirde kokkulepete sõlmimisel rohkem paindlikkust. See edendaks tehnoloogia levikut, innovatsiooni ja
konkurentsi tooteturgudel, millest oleks kasu ka tarbijatel.
Poliitikavariandid, mille eesmärk on lahendada praktilised raskused, millega ettevõtjad (sh VKEd) tehnosiirde
grupierandi määruse turuosa künniste kohaldamisel kokku puutuvad, võivad suurendada ettevõtjate õiguskindlust,
vähendades seeläbi nõuete täitmisega seotud kulusid. Litsentsiläbirääkimisrühmi käsitlevate juhiste võimalik
kasutuselevõtt ning suuniste keeruliste või ebaselgete osade lihtsustamine või selgitamine võib avaldada
samasugust positiivset mõju õiguskindlusele ja nõuete täitmisega seotud kuludele. Selline õiguskindluse
suurendamine vähendaks ka komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste halduskoormust, mis tuleneb
aluslepingu artikli 101 kohaldamisest tehnosiirde kokkulepete suhtes.
Tõenäoline sotsiaalne mõju
Algatusel ei ole eeldatavasti otsest sotsiaalmõju.
Tõenäoline keskkonnamõju
Algatusel ei ole eeldatavasti otsest keskkonnamõju, kuid kui keskkonnasäästlikkuse eesmärke taotlevad projektid
hõlmavad tehnosiiret ettevõtjate vahel, võib algatusel olla positiivne keskkonnamõju.
1
Originaalravimite tootja ja geneeriliste ravimite tootja vaheline kokkulepe, mille kohaselt nõustub geneeriliste ravimite tootja lükkama edasi
oma turuletulekut vastutasuks originaalravimite tootjalt saadud tasu või muu väärtuse ülekandmise eest.
2
Komisjoni 10. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki
vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, ELT L 134, 11.5.2022, lk 4, komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus
(EL) 2023/1066 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkulepete suhtes,
ELT L 143, 2.6.2023, lk 9, komisjoni 1. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1067 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3
kohaldamise kohta teatavate spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes, ELT L 143, 2.6.2023, lk 20.
3
Tõenäoline mõju põhiõigustele ja võrdõiguslikkusele
Eelduste kohaselt ei mõjuta algatus põhiõigusi ega võrdõiguslikkust.
Tõenäoline mõju lihtsustamisele ja/või halduskoormusele
Tehnosiirde grupierandi määruses on kehtestatud lihtsustatud eeskirjad, mille alusel ettevõtjad saavad ise hinnata,
kas tehnosiirde kokkulepped on kooskõlas aluslepingu artikliga 101. Tehnosiirde grupierandi määrus ei pane
ettevõtjatele aruandluskohustusi. Poliitikavariandid, millega kaalutakse tehnosiirde grupierandi määruse
kohaldamisala laiendamist teatavatele andmekategooriatele või andmeõigustele ning millega lahendatakse
praktilised probleemid, millega ettevõtjad tehnosiirde grupierandi määruse turuosa künniste kohaldamisel kokku
puutuvad, võivad ettevõtjate jaoks enesehindamise kulusid veelgi vähendada.
D. Parema õigusloome vahendid
Mõjuhinnang
Tehnosiirde grupierandi määruse ja suuniste läbivaatamise aluseks on mõjuhinnang, mis viiakse läbi 2025. aasta I
kvartali ja 2026. aasta I kvartali vahel, ja milles analüüsitakse üksikasjalikult kavandatud poliitikavariante.
Konsulteerimisstrateegia
Komisjoni eesmärk on tagada, et kõigil asjaomastel sidusrühmadel oleks võimalus väljendada oma seisukohti
kavandatud poliitikavariantide kohta.
Tehnosiirde grupierandi määruse ja suuniste läbivaatamine puudutab eelkõige ELis tegutsevaid ettevõtjaid, kes
tegelevad tööstusomandiõiguste litsentsimisega (sealhulgas õiguste omajad ja litsentsisaajad), samuti
õigusbüroosid ja konsultatsioonifirmasid, kes nõustavad neid ettevõtjaid intellektuaalomandi, litsentsimise ja
konkurentsiõiguse küsimustes. Muud sidusrühmad on nendes valdkondades teadustööd tegevad teadlased. See
puudutab ka liikmesriikide konkurentsiasutusi, kuna nad saavad oma nõuete täitmise tagamisega seotud töös
kohaldada tehnosiirde grupierandi määrust ja suuniseid.
Kavandatud poliitikavariantide kohta tagasiside kogumiseks algatab komisjon paralleelselt käesoleva
tagasisidekorjega 12nädalase avaliku konsultatsiooni. Konsultatsiooni küsimustik avaldatakse komisjoni veebisaidil
„Avaldage arvamust!“ kolmes komisjoni töökeeles (inglise, prantsuse ja saksa). Sidusrühmad võivad vastata kõigis
24s ELi ametlikus keeles. Saadud vastused avaldatakse veebisaidil „Avaldage arvamust!“ koos peamiste järelduste
faktilise kokkuvõttega. Samuti avaldatakse vastused konkurentsi peadirektoraadi selleteemalisel veebisaidil.
Komisjon konsulteerib ELi liikmesriikide konkurentsiasutustega Euroopa konkurentsivõrgustiku töörühmade kaudu
ja vajaduse korral kahepoolselt.
Komisjon võib tellida ka eksperdiuuringuid ja korraldada sidusrühmade seminare, mille käigus keskendutakse
konkreetsetele küsimustele, võttes arvesse ka muudest konsultatsioonidest saadud tagasisidet.
Komisjon avaldab läbivaadatud tehnosiirde grupierandi määruse ja läbivaadatud suuniste eelnõu avalikuks
konsultatsiooniks 2025. aasta suvel.
Miks me selle konsultatsiooni korraldame?
Komisjon küsib sidusrühmade arvamust tehnoloogiasiirde grupierandi määrusesse ja suunistesse tehtavate
võimalike muudatuste kohta.
Sihtrühm
Algatusest tõenäoliselt huvitatud sidusrühmad on ELis tegutsevad ettevõtjad, kes tegelevad tööstusomandiõiguste
litsentsimisega (sealhulgas õiguste omajad ja litsentsisaajad), õigusbürood ja konsultatsioonifirmad, kes nõustavad
selliseid ettevõtjaid tehnoloogia litsentsimise, intellektuaalomandi õiguse ja konkurentsiõiguse valdkonnas, samuti
teadlased, kes tegelevad nendes valdkondades teadusuuringutega, ja tehnosiirdekeskused.
4